Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele? Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid. Keemias on tuntud Mendelejevi tabel. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele arg...
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele ? Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9. klassis, kus peaaegu ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna toler...
Artikkel seostub loengus räägitud sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga, täpsemalt hariduslik ebavõrdsus. Nagu James Coleman kirjutas enda teoses “Equality of Educational Opportunity”, et õpilaste edu määrab perekondlik päritolu ehk sotsiaalne päritolu. Sotsiaalse päritolu puhul mängivad rolli vanemate haridus, töökoht, sissetulek (sotsiaalmajanduslik staatus). Artiklis on välja toodud, et perekond ja kodu mängib suurt rolli noorte haridusteel. Mina seostan seda artiklit inimese arenguga üleüldiselt ning samuti laste kasvatamisega. Mulle, kui tulevasele õpetajale. pakkus artikkel väga palju huvitavat informatsiooni. On niivõrd palju tegureid, mis mõjutavad noorte haridusteed. Kõige olulisemale kohale jääb siiski kodu, perekond ja suuresti ka sõbrad, sind ümbritsevad inimesed. Minu arust on suur mõju sellel, kuidas vanemad last kasvatavad, suhtlevad ja kas ning kuidas suunavad kooliteel.
Lisaks olen käinud täiendavatel kursustel, kus olen õppinud ka elektritööd. Olen välja koolitanud ka uusi tööliseid. Hindan enda teadmisi ja osakus autoremondilukksepana. Teie poolt välja kuulutatud konkursil nõutavad iseloomuomadused kattuvad suurel määral minu omadega. Olen täpne, kiire mõtlemisvõimega, korrektne, aus, lojaalne, vastutusvõimelik. Minu heaks küljeks on ka veel töökus ja valmisolek eriolukordadeks, sest olen neid oma haridusteel ja töökohas piisavalt kogenud. Mul on ette näidata ka ,,Parim autoremondilukksepp" tiitel, mille omandasin möödunud aasta kevadel autotehnikute konkursil. Kandideerin Teie Osaühingusse, sest Teie poolt välja kuulutatud tööotsingu saamisel saaksin arendada ennast veelgi ning see oleks ka suur samm minu kui autolukksepa unistuste täide saamiseks. Muidugi oleks see mulle meeldiv ja samas suur väljakutse, kuid just sellised
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht
Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal järjel olevad inimesed saavad soetada endale väärtesemeid, autosid ja uhkeid maju. Neid ei huvita tegelik hind ning ei väärtustata eseme olulisust ja vaeva, mida selle tegemisel nähti. Isegi Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „ Inimesed teavad kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust
Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rhvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad professionaalses helikunstis ühistest lähtepunktidest. Klassikaline muusika leidis soodsa kasvupinnasepeamilselt ülikute ringkonnas. India muusika ei esita kõrgeid nõudmisi mitte ainult esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud aijnult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid. India muusika on oma olemuselt ühehäälne, sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga (katkematu bassihäälega).
tühjendanud rahakoti vaikuse hüvanguks, siis aga tulevad uued sellid, ning mõnes mõttes röövitakse kogu hingerahu pikaks ajaks. Paljud arvavad siinsest haridussüsteemist üsna eriskummaliselt negatiivselt. Kuid veel on alles klassikaline ja laiapõhjaline haridus, mille põhjalt võimalik saada nii keevitajaks kui ka luuletajaks, ning teha karjäärimuutusi ka hilisemas elus. Näiteks paljud tavakeskkooli õpilased arvavad, et kui kool pooleli jätta siis on nende haridusteel kriips peal, ning nad mõtlevad, et täiskasvanute gümnaasiumist küll mingit võimalust kõrgemale õppima minna pole.See ei ole sugugi nii, vägagi edukalt saab edasi minna ülikooli ,isegi teadlaseks saada kui tahta. Minu arvates on täiskasvanute gümnaasiumid mitu korda paremad kui tavalised mammutgümnaasiumid, kus sind igal võimalusel pihuks ja põrmuks tambitakse. Seda võin väita omade kogemuste põhjal. Arvan, et üleüldist rahuldustunnet pakub ka siin säilinud sõnavabadus
üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rahvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad professionaalses helikunstis ühistest lähtepunktidest. Klassikaline muusika leidis soodsa kasvupinnasepeamilselt ülikute ringkonnas. · India muusika ei esita kõrgeid nõudmisi mitte ainult esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud ainult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid. · India muusika on oma olemuselt ühehäälne, sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga (katkematu bassihäälega). · India muusikavõrmid erinevad Euroopa
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui
II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni. Mõjutatud oma haigusest tingitud eomotsioonid ja kokkupuuted. ,,VARJUNDID" novell Kaukaasia muljetest. Traagiline lugu kahes haige inimese armastusest. ,,NOORED HINGED" ,,PIKAD SAMMUD" ,,ÜLE PIIRI" on kolmest novellist koosnev üliõpilasnovellide tsükkel, mis on üks parimaid. Vaatluse all üliõpilaselu, eneseotsimine haridusteel, paralleelselt probleem- naiste emantsipeerumine- meestega võrdsete õiguste nõudmine poliitikas ja majanduses. ,,KÄRBES" meeleolult kõige vastandlikum jutustus. Tartu õppivast noorsoost- läbiv teema on keerulised armastussuhted, raha ja eneseotsimine. Tüdruk Tiksi on põnev tegelane, kellel seisukoht, et pere ja lapsed on põhieesmärk, milleni jõudmiseks on ta kõigeks valmis. Kirjanik Meriheina mõte- töö on elus tähtsamaid asju ja seotud armastusega.
India- India on paljude eri rahvuste, keelte ja religioonude maa. Siin elab üle ühe miljard elaniku, kes kõnelevad enam kui tuhandes eri keeles ja murdes. Indiast on pärit- hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Kunst on lahutamatu osa India religioonist, sellest on ta tekkinud ja ka kujutab. Muusikat peatakse kõige kõrgemaks. Koos hiinaga üks vanemaid muusika kultuure. Väga oluline koht indialaste elus. Muusika väga oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Veedahümnide retsiteerimine 3000 aasta vana- vanim teada olev india muusikatraditsipoon. India muusika tonaalne süsteem jaotab oktaavi 22-ks heliks. Muusika on olemuselt ühehäälne, sest iga heli peab olema läbi tunnetatud ja nõuab seetõttu keskendumist. Inimhäält peetakse ülimaks, mis võib musas edasi anda kõige peenemaidki nüansse. Improviseeritakse, aga esitlus laadi kohta kehtivad üsna täpsed reeglid. Raaga- mõiste mis tähistab helilaadi, mille piires muusik kindlalte
Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 3. Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob Hurt õppis nooruspõlves isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Aastal 1849 viis Hurda isa ta Põlva kihelkonnakooli ja ta õppis seal kolm talve. Aastal 1852 asus Hurt õppima Tartu kreiskooli, kus ta pidi algselt isa soovi järgi olema ühe aasta ja siis koju naasema ning teda külalaste õpetamisel aitama. Kui üks kooliaasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda ja käskis tal veel aasta koolis olla.
Omaksid häid laste kasvatamise oskusi Oleksid oma lastele eeskujuks Oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis Toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi Käiksid lastevanemate koosolekut Toetaksid kooli Soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist Suhtleksid pidevalt kooliga Julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust Oleksid teadlikult oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Lapsevanemate ootused koolile Tahavad olla informeeritud oma laste edasiminekust Tahavad jagada oma muresid õpetajaga Tahavad, et õpetajad kuulaksid neid ja arvestaksid nende arvamusega Tahavad saada posiitvset informatsiooni oma laste kohta, mitte saada ainult lugeda lapsele kirjutatud märkusi Tahavad sagedasemat suhtlemist õpetajaga. (Tahavad, et õpetaja saadaks koju kirju postiga, mitte õpilasega – ametikud kirjad)
järjest rikkalikumaks muutuva kultuuripärandi, eriti kirjaoskuse edasiandmiseks noorsoole templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone.
· omaksid häid laste kasvatamise oskusi · oleksid oma lastele eeskujuks · oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis · toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi · käiksid lastevanemate koosolekutel · soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist · toetaksid kooli · suhtleksid pidevalt kooliga · julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust · oleksid teadlikud oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Kodu ja kooli koostööd segavad faktorid · lapsevanema varasem negatiivne kogemus ja hirm · negatiivse info kartus · vanemal on endal probleeme · lapsevanem varjab koduseid muresid · probleemid ei lahene · tuntakse piinlikkust oma lapse pärast · puudub huvi lapse käekäigu vastu · hirm tõde teada saada · ollakse kooli suhtes negatiivselt häälestatud · ei loodetagi midagi asjalikku kuulda · ollakse tööga väga hõivatud
kõrval, domineerib alati ka väike Raasiku vallas asuv Aruküla. Kui palju see on seotud vallavalitsusega, seda ei oska veel määrata. Olemas on pangaautomaadid, perearst, apteek ning postkontor. Suurim murepunkt ongi ilmselt gümnaasiumihariduse puudumine, mida enamik omandab pealinnas. Mõned käivad gümnaasiumiastmes kõrvalasuvas Rae vallas Jüri Gümnaasiumis. Siiski tekiks küsimus, et kui vallas asuks gümnaasiumiosa, siis kas õpilaseks otsustaks ikkagi pealinna kasuks oma haridusteel. Raasiku valda ümbritseb neli valda, mille rahvaarvud on kõik üle kehtestatud piirmäära. Jõelähtme valla rahvaarv on nende kodulehe andmetel 1. jaanuari seisuga 6210 inimest (joelahtme.kovtp.ee, 2016), Kose vallas seisuga 7161 inimest (kosevald.ee, 2016), Anija vallas 5617 inimest (anija.kovtp.ee, 2016) ja Rae vallas 16 239 (rae.ee, 2016). Seega ei ole Raasiku vald niivõrd väiksem rahvaarvu poolest teistest valdadest (välja arvatud Rae vald), kuid kuna
Õpitulemus sõltub lisaks koolile õpilase varajasest sotsialiseerumisest, kodusest keskkonnast ja vanemate toetusest, aga ka geneetilistest teguritest. Seejuures on paljud uuringud kinnitanud koduse kultuurilise kapitali olulisust. Nt vanemate amet. Eestis mõjutab sotsiaalne taust õpilaste õpitulemusi vähem kui enamikus teistes riikides. Eesti hariduse üheks tugevuseks peetakse tugevat ja ühtset põhikooli. Head õpitulemused on üks oluline eeldus, et olla edukas hilisemal haridusteel, kuid olulised on ka noorte haridusvalikud pärast põhikooli ja keskkooli. 12. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: (sotsiaalne heaolu) • Majanduslik jõukus • Madal töötuse määr • Kõrge tootlikkus • Võimaluste mitmekesisus • Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne
vihiku asetust ja käe hoiakut. Paremakäelise täiskasvanu jaoks on vasakukäelise lapse õpetamine peegelpildis, vasakukäeline laps teeb kirjutamise liigutusi vastupidises suunas kui paremakäeline, tema tempo võib olla alguses aeglane. Algklassides on oluline, et õpetaja märkaks varakult vasakukäelisel lapsel tekkinud raskusi. Probleemide lahendamine algjärgus aitab ära hoida õpiraskusi ja toetab lapse arengut haridusteel. Vasakukäelisele lapsele võib osutuda väga kasulikuks, kui kodus on tema kirjutusalusele märgistatud vihiku õige asend, nt. valge markeriga, küünelakiga või kleeplindi abil nii, et talle jääks vihiku õige asend paremale poole alati meelde. Harjutamise otstarbeks võib lapsele olla kasulik ka see, kui on kinnitatud kirjutusvahendi ülemisele otsale peenike kummipael, mis omakorda on klambriga kinnitatud lapse vasakule
Nagu juba korduvalt vihjatud, on riigi üheks keskseks ülesandeks kodanike kasvatamine. Pole liialdus, kui öelda, et ideaalriik on suur kasvatusinstitutsioon. Valitsejad peavad selgeks tegema, millised on riigialamate eeldused ning millisesse ühiskonnakihti nad vastava kasvatusega seeläbi peaksid kuuluma. Riik peab igale lapsele andma samasugused hariduse saamise võimalused. Edasine sõltub juba õppija suutlikkusest ja häälestusest. Haridusteel on kolm etappi: 1. Üldine, s.o kõiki haarav, kasvatus sünnist kuni 20. eluaastani. Mäng, gümnastika ja muusika (kõik muusadesse ja vaimsesse arenemisse puutuv) on haridustee sel etapil kesksed. Kehaliste harjutuste otstarve on ikka peamiselt hing, mitte keha et edasises elus nõrk keha ei takistaks kõrgemaid hingelisi pürgimusi; terve vaim on terves kehas. Kasvueas tuleb talletada nii palju tervist, et arstiteadus muutuks üleliigseks
se. See võib olla tähenduslike näost-näkku suhete tulemus või ka nende tekke eeltingimus. Järelsõna Kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti. Kg 4:12 Pole kahtlustki, et sarnaselt mulle hakkasite te õpetama, sest uskusite, et suudate oma õpi- laste ellu nende haridusteel muutust tuua. See on amet, mis võtab nii klassis sees kui klassist väljas suure osa teie ajast. Ka väljaspool klassiruumis õpetamist kulutame aega oma õpilaste toetamiseks, erilistes sündmustes osalemiseks ning igikestva hindamise ja tagasisidega järge hoides. Meie amet on enamat kui töö – see on seisusest tulenev kohustus, ja pealegi väga suurt väljakutset esitav kohustus. Sellel raamatul on klassi juhtimise, distsiplineerimise ja tõhusa õpetamise kõrval veel teinegi,
annaabi.ee 
