Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe reaktsiooni saadusena. Alumiiniumi tõestamine : Uuritavale ainele lisatakse leelist, tekib valge sültjas sade. Siirdemetallid on d ja f elemendid, ühendites on muutuv o-a, keskmise aktiivsusega või vähe aktiivsed, kerge sulamistemperatuuriga, rask metallid, on
Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides.
hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused. · Lihtsool metall + happejääk (kõige tavalisem sool) · Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust.
Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO Metallide pingerida on metallide rida, mis algab aktiivsete ja lõppeb vähe aktiivsetega.
P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Kristallhüdraat -soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Lahus -lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem Lahuse pH -iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Leelis -vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused) Mitteelektrol. -molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Molaarne -lahuste ja segude koostist väljendav suurus konsentratsioon
20. Katalüsaator aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust 21. Katioon positiivse laenguga ioon 22. Keemiline element kindla tuumalenguga aatomite liik 23. Keemiline side aatomte- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks 24. Kolloidlahus pihusüsteem, milles pihustatud aine osakeste 1-100 nm 25. Kontsentratsioon - lahustunud aine sisaldus lahuses 26. Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 27. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid 28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32
Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1
elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46.Kristallhüdraat-kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 47.Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised) 48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused 49
lahuse massi. Koostame vôrde: 44 g 8% x — 100% 44 g • 1000/0 Avaldame uue lahuse massi: x = = 550 g 8% Seega tuleb vett lisada: 550 g — 440 g = 110 g ehk 110 cmà 8. Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 400 g vees lahustada 50 g cuS04 5H20? Leiame lahuse massi: 400 g + 50 g = 450 g Lahustunud aine massi leidmiseks peame arvestama, et kristallhüdraat sisaldab ka vett. Puhta aine massi leidmiseks kasutame vôrdelist seost puhta aine ja kristallhüdraadi molaarmasside vahel. M(CuS04) = 64 + 32 + 16 • 4 = 160 g/mol M(cuS04 • 5H20) = 160 + 5 18 = 250 g/mol Koostame vôrde: 250 g CuS04 • 5H20 — 160 g CuS04 50 g CuSOÇ 5H20- x g cuS04 50 g.160 g Leiame puhta aine massi: = 32 g 250 g
omavahel seotud keemiliste sidemetega.Molekule nendes ainetes ei esine. 30) Elektrongaas-e. Metalliline on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis 31) amfoteerne oksiid- on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlast lahusti või lahuse koguses antud temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev süsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. Emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas (enamasti õhk).
temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 50) Kolloidlahus - ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. 51) Emulsioon - pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 52) Suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedeikus. 53) Aerosool - pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas(enamasti õhk).
1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada. 50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol 51) Kolloidlahus pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. a. Pihussüsteem=pihus segu, kus üks aine on väikeste osakestena ühtlaselt pihustunud teises aines. 52) Emulsioon pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises. 53) Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustatud vedelikus. Nt lubjapiim
Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. (Või lühemalt: Sidemete katkemisel osakeste vahel energia neeldub, osakeste hüdraatumisel energia eraldub. Lõhkumiseks tuleb teha tööd, s.t. kulutada energiat, ühinemisel eraldub energia). Küllastunud lahus selline lahus, milles antud temperatuuril rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada. Kristallhüdraat kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid. Kolloidlahus on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega. Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku
48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55.suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus (nt lubjapiim) 56.aerosool - pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk 57.vaht - pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 58
43)Disahhariid- kahest monosahhariidist tekkinud sahhariid 44)Lahustumise soojusefekt on lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallivõre lagunemissoojusest(selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest(selle arvel lahus soojeneb). 45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. 46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada. 47)Kristallhüdraat on kristallilises olekus olevad hüdraadid. (CuSO4*10H2O) 48)Elektrofiil- Positiivse laenguga osake, mis omab tühja orbitaali 49) Hüdraatumine- liitumine veega 50) Hüdrofiilsus- veelembus, võimalus vastastiktoimeks veega (lahustub vees) 51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad.
elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46.Kristallhüdraat-kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 47.Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised) 48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused 49
Ca(OH) 0,17 0,15 0,12 0,07 2 6 5 7 2 NaCl 35,7 36,0 36,8 39,4 KCl 28,0 36,0 41,3 56,4 Lahustuse sõltuvust temp. iseloomustavad lahustusekõverad: Lahustuvuse suurenemine temp. tõusuga on iseloomulik paljudele kristallidele ainetele. Eriti aga kristall hüdraatidele. Kõrgematel temp. lähen kristallhüdraat üle veevabaks soolaks, mille lahustumine on eksotermiline (soojusteralduv), selle tulemuseks on lahustuvuse vähenemine edasise temp. tõstmisel. Viies vesilahusega kokku vees mittelahustuva aine, läheb osa veest lahustunud ainest üle orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse määrab kontsentratsioonide suhte konstantsus. JAOTUSSEADUS: kui kontsentratsioonid on nt. c1 ja c2, siis nende suhe on jaotuskonstant K. c1/c2=K. Suhe väljendab
naatriumsoolade tootmiseks, vedelkütuste töötlemisel, seebi keetmisel. Saadaks NaCl vesilahuse elektrolüüsil. 2Na+H2O2NaOH+H2 või 2NaCl+2H2o2NaOH+H2+Cl2 NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat aka söögisooda- kasutatakse küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.(NH4HCO3+NaClNaHCO3+NH4Cl) NaCO3+H2O=NaHCO3+NaOH Na2CO3·10H2O naatriumkarbonaati ehk pesusoodat (kristallhüdraat, -sooda) on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana, veevaba karbonaat NaCO3 leiab suures mahus kasutamist klaasitööstuses. Tähtis pesemisaine ja klaasitooraine. 2NaHCO3Na2CO3+CO2+H2O KCl kaaliumkloriid aka sülviin on tähtis kaaliumväetis ja lähteaine teiste kaaliumühendite saamiseks. 2K+Cl22KCl KNO3kaaliumnitraat, arginimetusega kaaliumsalpeeter leiab rakendamist liitväetisena, musta püssirohu ning pürotehniliste segude valmistamisel,
Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Looduses on kips kristallhüdraadina(CaSO4*2H2O), mille kuumutamisel temp-ni 150 eraldub vett ning tekib alabaster(2CaSO4*H2O). Kui see segada veega, siis alabaster kõvastub, tekib uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust.
annaabi.ee 
