KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB HAPPEVIHMADE MÕJU ARHITEKTUURILE · HAPPEVIHMAD MÕJUVAD SÖÖVITAVALT: LAGUNEVAD EHITISED, SKULPTUURID · SOODUSTAVAD KEEMILIST MURENEMIST · SOODUSTAVAD KORROSIOONI LAHENDUSED · ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD · ÖKONOOMSEMAD SÕIDUKID
*Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad *Metallurgiatehased *Keemiatehased *Transport *Tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega *Mullaprotsessid *Väetamine Happevihmade mõju elusloodusele *Okaspuude okaste kahjustumine *Metsade hävimine *Lehtpuude lehed kuivavad *Puude oksad kuivavad *Veekogud hapestuvad *Väheneb liigiline mitmekesisus *Vee-elustik hävib *Mullad hapestuvad *Mullastik väheneb *Sagenevad hingamisteede haigused (näiteks astma) Happevihmade mõju eluta loodusele Happevihmad mõjuvad söövitavalt *Lagunevad ehitised, skulptuurid *Soodustavad keemilist murenemist *Karstiprotsessid intensiivistuvad *Suureneb toitainete väljauhtumine nullast ehk leetumine *Soodustavad korrosiooni
Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Mõju elusloodusele: • Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel.
toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
vee hägustumine pärast karjääris tehtavaid lõhkamisi. Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad, mitmete tegurite ebasoodsal koosmõjul on happevihmad hävitanud terveid metsamassive, näiteks mäenõlvadel. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra
leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist. § Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida. § Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni. Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida
Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. Happevihmad: Teke(tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega) • Soojuselektrijaamad • Metallurgiatehased • Keemiatehased • Transport • Mõju - Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib, Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb, Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma), Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine, Lehtpuude lehed kuivavad varem, puude oksad kuivavad, Happevihmad mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid, Soodustavad keemilist murenemist, Karstiprotsessid intensiivistuvad, Suureneb toitainete väljauhtumine mullast e leetumine, Soodustavad
vähenemine ja põuaperioodide pikenemine; looduslikud savannimetsade tulekahjud; laialdane põldude rajamine ja loodusliku taimkatte hävitamine, algelised töövõtted maade väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga
TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS INIMTEGEVUSE LAIENEMINE HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE- MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON … ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD
tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
annab.Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära,kui ta juurde saab (jahtub). Osooniaugud-osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris. Happesademed-happelise reaksiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel. Happesademed: PÕHJUSED-kütuste põletamine tehastes, transpordist pärinev saaste. TAGAJÄRJED-kahjustavad metsi(okaspuid),veekogude elustikku,mullad hapestuvad, ehitised hävivad(lubjakivi) KUIDAS VÄLTIDA-filtrid korstendele,kasutaa alternatiivkütuseid Sudu: PÕHJUSED-katlamajade suits,autode heitgaasid, põlemisjäägid õhus,udu linna kohal,linn on mägedevahelises ous,kus õhk ei liigu ja on tihe autoliiklus TAGAJÄRJED-hingamisteede haigused,nähtavus/läbipaistvus väiksem KUIDAS VÄLTIDA-kvaliteetsemad kütused Osoonikihi hõrenemine(hoiab kinni uv-kiirgust):
Sagedamini sajab ka happeisi sademeid, mis tekivad õhusaaste mõjul ning need sademed kiirendavad omakorda muldade hapestumist. Muld, mis on tekinud alusevaesel lähtekivimil, ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida ja muld hapestub. Tugevalt happelises mullas ilmuvad ka taime juurtele toksilised alumiinium ja mangaan. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremii kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutavad mineraalväetisi, mis muudavad mulla happelisemaks. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. Raskmetallid mullas Toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid on elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Tinglikult toksilised on sellise raskmetallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ning
Kõrbestumine toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele) Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine)
2. Happevihmad 3 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist.
väävli- ja Transpordist pärinev saaste (vanade autode lämmastikoksiididega. ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Auto heitgaasid väga reostuvad õhu. Tagajärjed: Muuduvad mulla keemilist koostist. Mullas vabanevad mürgised metalliioonid. Hapestuvad veekogud. Kahjustavad taimejuured ja okaspuud. Väheneb mullaorganismide arvukus. 3 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman Müra *linnatänavad, automagistrtaalid, raudteed
orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Hapestumist kiirendavad HAPPESADEMED Mida rohkem mullas vesinikioone, seda happelisem on muld ja seda madalam on PH. · Happelises mullas lisaks ka juurtele toksilised aine AL ja Mn · Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse aluselisi toitaineid ja väetatakse KCL- ga ) · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine toimub lubiväetistega Raskemetallid mullas · Toksilised on sellised raskemetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja ( Zn, Cu, Cr, Co. Ni, As)õ · seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas · satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb)
2.2. Tagajärjed 2.2.1. Mõjutused loodusele ,,Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
*Muldade sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna
toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Enamik põlukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremini, kuna saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente. Happeliste muldade muutmine aluselisemaks toimub lubiväetistega. Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda mullatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja
Need on kõige tööstuslikumad piirkonnad, kus tekib kõige enam õhusaastet, sh paiskub atmosfääri hulgaliselt happelisi oksiide. Vastus annab ühe punkti, kui on näidatud seos tööstuse/fossiilsete kütuste kasutamise ja happeliste oksiidide õhku paiskumise vahel. 23.4. (osaülesanne 76) Selgitage näite abil happesademete mõju elusloodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Kahjustuvad okaspuude okkad, võra jääb hõredamaks, puud kuivavad jms. 2) Mullad hapestuvad ja toitained uhutakse sügavamale, taimede kasvutingimused halvenevad. 3) Veekogude hapestumisel hukkuvad paljud organismid, kes on vee reaktsiooni suhtes tundlikud jms. 4) Mullad hapestuvad ja toitained uhutakse sügavamale jms. Sagedasemad eksimused: paljud vastused kategoorilises vormis üle pakutud, näiteks, taimed, metsad, mullad, veestik jne hävivad. 23.5. (osaülesanne 77) Selgitage näite abil happesademete mõju eluta loodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti
8. Umbrohtumine Kui on umbrohuta, siis on parema konkurentsivõimega, karastatud, suudavad kiiremini toitaineid omastada. Kõiki protsesse mullas mõjutab orgaanilise aine lagunemisel tekkiv energia st. tuleks mulda anda juurde orgaanilist ainet. MULLA HAPPELISUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Osvald Hallik - "Ligi 40% meie muldadest on happelise reaktsiooniga". Miks? karbonaadivaesus. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Peipsi äärsed alad vajavad lupjamist. Mullad hapestuvad aja jooksul taas. Endel Turbas "Happelisi muldi on vaja lubjata iga 7 aasta järel". Ca ja Mg bilanss Eesti muldades (kg/ha) EEMALDAMINE Ca Mg Väljaleostumine 150 10 Saagiga eemaldamine 12 7 Happevihmad Füsioloogiliselt happelised mineraalväetised KOKKU 162 17 Taime läheb ära katiooni ja mulda jääb aniooni.
SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS KEEMILINE REOSTUS: ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE-MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON: ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; 167. Muldade saastumine, põhilised saasteained (väetised, pestitsiidid). Jäätmed.
annaabi.ee 
