sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal.
VILJANDI Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool.
Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms Venemaalt Läände veeti: Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit
· Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms · Venemaalt Läände veeti:
★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused: ★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi.
Hansakaubandus Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal
oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad
3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud
Linnaks peeti asulat, mis oli saanud oma maaisandalt linnaõiguse – ja privileegid. Linn oli piiratud müüriga. Liivimaa linnades oli keskajal levinud Lübecki ja Riia linnaõigus. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguste omandamist koos loaga kodaniku kombel elitist teenida. Kõik linnas elajad polnud lnnakodanikud ehk bürgerid, suur osa oli lihtsalt elanikke. Linnad kujunesid Vene transiitkaubanduse keskusteks. 1346. Aastal võeti vastu seadus, et hansakaupmehed võivad kasutada caid Riiat, Tallinnat ja Uus-pärnut sisseveosadamatena. Lpdjaga veeti kaupa Pärnust Tartusse. Lääne- Euroopast saadeti Eestisse soola, vürtse, veine, metallic, lõuendeid, kalevit. Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees
kaubavahendajaks sai Põhja-Saksamaa kaubalinnade huvide kaitseks loodud Hansa Liit. Siin piirkonnas mängisid olulist rolli ka uued riigid Taani, Rootsi, Norra. Liidu kõrgaeg oli 14. sajandil. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks oli hansalinnade esindajate kokkutulekut Lübeckis – hansapäevad. Selle otsused olid kõigile liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse
suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett, vaha, lina, vilja jm
juhtpositsiooni pärast Vahemere kaubateedel. Hansakaubandus-Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sai tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV saj kaubateede liiduks. Liidu tähtsaim keskus oli Lübeck ja poliitiline organ linnade esindajate kokkutulekul-hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaa ja Hansa suhete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopas Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu, Flandria tekstiilitooteid ja soola. 5.Ristiusk ja kirik Usudogmad- Sakramendid-Jumala armust oli usklikul võimalik osa saada ka kiriku õnnistavate toimingute
12)Vabadusvõitluse põhjused, kes olid huvitatud Baltimaade vallutamisest? Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid? 1) katoliku kirik (Bremeni peapiiskop) a) ideoloogiline huvi - paganate ristimine ja nende hingede päästmine b) pragmaatiline huvi kõik ristitud maksid kirikukümnist. Kirik oli vallutuste organisaator ja ta andis vallutustele ideoloogilise põhjuse. 2) hansakaupmehed (rahastasid kogu projekti) a) Ida-Baltikum oli rikas ja siin oli palju Euroopas vajalikke kaupu (karusnahk, vaha, teravili) b) paganad takistasid Hansa kaupmeeste kauplemist Venemaaga 3) Põhja-Saksa, Taani ja Rootsi väikerüütlid (rüütlid olid nii vaesed, et ei saanud osaleda suurtes ristisõdades, otsisid võimalust endale lähemalt feoodid hankida) 4) Taani ja Rootsi kuningad, Saksa ja Vene vürstid
Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343
valitsemise senist korda, lisaks oli Novgorod sunnitud tunnistama oma vasallisõltuvust J-S. Peale seda suutis ta edukalt seista vastu läänest tulenevale ohule. Sõlmis suhted Norraga ja sooritas eduka sõjakäigu Rootslaste vastu Soome aladele. 1261 sõlmis lepingu leedu vürst Mindaugasega millele järgnes ühine sõjakäik Liivi Ordu vastu. Ettevõtmine polnud küll sõjaliselt edukas kuid tõi Novgorodi tagasi hansakaupmehed. Vahepeal aga otsustas kuldhort viia läbi rahvaloenduse et paremini makse koguda ja saatsi venemaale vastavad ametnikud kes pidid siis makse koguma. See aga ei meeldinud Novgorodis valitsenud Vassilile kelle isa siis vangi võttis ja sinna oma alaealise poja Dmitri vürstiks saatis. Baskakkidest maksukogujate süsteem aga ei toimunud kuna need enamuse pihta panid ja maksude kogumine anti moslemist kaupmeestele-ülesostjatele. 1263 külastas Aleksandr Nevski viimast korda kuldhordi,
16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev. Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa. 1941 Johansen: 1944 oponeeris teine ajaloolane – põhiline osa misjonitööl. Ühendavaks jõuks hoopis SO mitte linnad jne. ??? Linnade poliit. Mõju 13. saj? Manentes – püsivad kaupmehed Frequentantes – rändkaupmehed Maahärrade ja linnade huvid sageli vastuolus. Hansakaupmehed moodustasid omavahel kaubaühinguid, sageli seotud perekondlikult. Samas kaupmeeste mobiilsus suur. Jõukamaks saades lahkusid kaupmehed Liivimaalt. Põhjus venelaste väiksema kapitali vajadus ära alustamiseks. Hiljem paigutati raha ümber tulusamasse ärisse Saksamaal. Reini-Vestfaali piirkonnast kaupmehed põhiliselt siia 1538 maksunimestik – millal tuli üks või teine suguvõsa Liivimaale? 1538 suguvõsad majad 1400 3 5
Valitsemisaja alguses piirdus võimupiirkond Põhja- Jüütimaaga, 1340ndatel ühendas enamiku killustunud kuningriigist. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs 1346 Põhja-Eesti Saksa Ordule. Võitluses ülemvõimu pärast Läänemerel vallutas 1361 Gotlandi, kuid 1367-70 Hansa Liiduga peetud sõda lõppes ränga lüüasaamisega. Stralsundi rahu 1370 lõpetas Hansa Liidu võiduka Taani-vastase sõja. Valdemar IV + Hansa liidu rahuleping. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimisel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skåne kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest. Norra Håkon IV valitses aastail 1217-1263. Lõpetas suure segaduste perioodi Norras, kus olid eelnevalt olnud pidevad vaidlused valitsusküsimustes. Andis välja Norra troonipärimisseaduse, mille kohaselt
Valitsemisaja alguses piirdus võimupiirkond Põhja-Jüütimaaga, 1340ndatel ühendas enamiku killustunud kuningriigist. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs 1346 Põhja-Eesti Saksa Ordule. Võitluses ülemvõimu pärast Läänemerel vallutas 1361 Gotlandi, kuid 1367-70 Hansa Liiduga peetud sõda lõppes ränga lüüasaamisega. Stralsundi rahu 1370 lõpetas Hansa Liidu võiduka Taani-vastase sõja. Valdemar IV + Hansa liidu rahuleping. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimisel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skåne kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest. Norra Håkon IV valitses aastail 1217-1263. Lõpetas suure segaduste perioodi Norras, kus olid eelnevalt olnud pidevad vaidlused valitsusküsimustes. Andis välja Norra troonipärimisseaduse, mille kohaselt võis trooni
annaabi.ee 
