o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis
1572................Ivan Julm asub ise vägesid juhtima, suudeti poolakate ja rootslaste käest vallutada suurema osa Mandri-Eestist (ka Saaremaa). 1577 jaanuar...Vene väed alustavad Tallinna teist piiramist, mida juhtisid Vene enda väeülemad, linnale ei suudetud märkimisväärset kahju tekitada. Linnakaitsjad kasutasid edukaid väljasööte. Erillise kuulsuse omandas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. Hiljem ta langeb venelaste vangi ning ta hukatakse. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus vahetas poolt ja astus Poola teenistusse. 1576................Poola kuningaks valitakse Stefan Batory. 1578. alustab ulatusliku pealetungi venelaste vastu.
läkitades saadikud Vene tsaari Ivan Julma juurde, kes nägi võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud
15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa? Gabrieli kasuisa oli rahataguja. 16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta. Agnes kasutas relva metsas, kui Gabriel ja Agnes kohtusid Ivo meestega ning sakslane sihtis Gabrieli. Agnes ja sakslane avasid korraga tule ning Agnes sai haavata. 17. Kelle vastu sõdis Ivo ja palju tal mehi oli? Ivo sõdis vaenlaste venelaste vastu kuid rüüstas ka eestlaste kodusid. Ivol oli 400 meest. 18. Kuidas kutsuti Ivo? Ivo kutsuti ,, Eestimaa Hannibaliks " 19. Miks laskis Gabriel Ivo meestel end siduda? Gabriel lasi end Ivo meestel siduda kuna Agnes ütles talle:,, Sinu surm on minu surm" ning ta palus Gabrielil end tema pärast alandada, et nad mõlemad eluga pääseks. 20. Mida tehakse Gabrieliga Ivo laagris? Gabrieli hoiti telgis vangis, kus ta lamas üksipäini nurgas ning ta käed ja jalad olid ahelasi. Ta lamas seal kuni Ivo ta lõpuks tappis. 21. Milline oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista.
15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa? Gabrieli kasuisa oli rahataguja. 16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta. Agnes kasutas relva metsas, kui Gabriel ja Agnes kohtusid Ivo meestega ning sakslane sihtis Gabrieli. Agnes ja sakslane avasid korraga tule ning Agnes sai haavata. 17. Kelle vastu sõdis Ivo ja palju tal mehi oli? Ivo sõdis vaenlaste venelaste vastu kuid rüüstas ka eestlaste kodusid. Ivol oli 400 meest. 18. Kuidas kutsuti Ivo? Ivo kutsuti ,, Eestimaa Hannibaliks " 19. Miks laskis Gabriel Ivo meestel end siduda? Gabriel lasi end Ivo meestel siduda kuna Agnes ütles talle:,, Sinu surm on minu surm" ning ta palus Gabrielil end tema pärast alandada, et nad mõlemad eluga pääseks. 20. Mida tehakse Gabrieliga Ivo laagris? Gabrieli hoiti telgis vangis, kus ta lamas üksipäini nurgas ning ta käed ja jalad olid ahelasi. Ta lamas seal kuni Ivo ta lõpuks tappis. 21. Milline oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista.
Liivi ordu sõjavägi hävitati peaaegu täielikult ja Liivi ordumeister vandus truudust Poola kuningale, ehk siis loobus Liivi ordu iseseisvusest. Liivi sõda toimus aastatel 1558-1583 Ivo Schenkenberg-lipkonna ülem, kes oma 400 liikmelise salgaga pidas edukat partisanisõda venelastega. Lipkond tegutses Rootsi armee juures ja allus Tallinna linnale. Tema vapruse ja julguse pärast kutsuti teda Liivimaa Hannibaliks. Sõjaline tegevus 1576-1579. 1579 langes vangi ja hukati Pihkvas. Tol perioodil tegutses ka talupoegadest iseorganiseerunud sõjasalku, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk.
2. august 1569.a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole. 5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104 1) Mis on Sigismund Augusti privileeg? Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks. 3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all.
mis valmis aastal 1893. See on ühtlasi ka Bornhöhe viimane ajalooline jutustus. Selles kasutab Bornhöhe uut esitusviisi, võttes tegelasteks päriselt elanud inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel
purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg
Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa 1583.a sõlmitud vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Poola-Rootsi sõjad Altmargi vaherahu 1629
valmis aastal 1893. See on ühtlasi ka Bornhöhe viimane ajalooline jutustus. Selles kasutab Bornhöhe uut esitusviisi, võttes tegelasteks päriselt elanud inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik
1561. – Liivi ordu ja Riia peapiiskop andsid oma alad Sigismund II Augustile. 1559. – Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused oma vennale hertsog Magnusele. Ivan IV oli Moskva tsaaririigi valitseja Liivi sõja ajal, kes tungis Vana-Liivimaale. Ta rajas ka Liivimaa kuningriigi, mille keskus asus Põltsamaal, et hertsog Magnus saaks seda valitseda. Ivo Schenkenbergi tegevus – tema väesalka „Liivimaa Hannibaliks“, kuna see oli üks kuulsamaid linnakaitsjaid. Tema retked ulatusid välja Tartuni. Hiljem satuus Schenkenberg Rakvere all venelaste alla vangi ja hukati. Sõda lõpetatakse kahe vaherahuga: Jam Zapolski vaherahu (1582) – sõlmitakse Poola ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistab Poole ülemvõimu Lõuna-Eestis ja Lätis. Pljussa vaherahu (1583) – sõlmitakse Rootsi ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistas Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis.
Kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näJjahäda. Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. See seisnes vastase valdustes rüüstamises, kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579. aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk. Liivimaa kuningriigi lõpp
loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita Sigismund II August – Poola kuningas, kellele allusid Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop Ivan IV – vene tsaar, kes koondas oma väed Liivimaa piiridele, kuna raha ei saadud, otsustas ta sõja kasuks Ivo Schenkenberg – •Tallinnasse põgenenud lihtrahvast ja talupoegadest moodustas ta 1576. Aastal Rootsi väkke 400- mehelise lipkonna, mida ta ise juhtis. •Oli mündimeistri sell, teda hakati kutsuma Liivimaa Hannibaliks. •Liigjulguse pärast 1579. piirati venelaste poolt sisse, hiljem hukati Jam Zapolski vaherahu -1582 – Poola ja Venemaa vaheline vaherahu, mis andis kõik russide Liivimaal vallutatud linnused Poolale. Pljussa rahu- 1583. Aastal Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, sõlmiti Pljussa jõe suudmes, rootslased säilitasid kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingverimaal. •1590.aastal puhkes taas sõjategevus ning lõplik rahu sõlmiti 1595. aastal
Venelaste tulekuga mõisa, kus pidi laulatus toimuma, jääb kõik pooleli ja Agnese (mõisapreili) päästab surmast Gabriel. Viimane on tegelikuses Vene vürst, vaid pahuksis tsaariga ja seetõttu tagaaetav. Otsides oma isa, kohtab ta Agnest ja pulma ajal päästab ta. Koos liiguvad nad Tallinna poole ja kihluvad tee peal. Enne Tallinnat kohtavad nad seal Ivo Schenkenbergi - Gabrieli kasuvenda, kes on eestlaste väeülem ja keda kutsutakse Eesti Hannibaliks. Ka Ivo armub Agnesesse ja võtab ta vangi ning tapab Gabrieli ja laseb ta jõe voogudesse visata. Tänu imele leiab Gabrieli tema isa, kes teda ravib, koos minnakse Venemaale, kus lepitakse tsaariga ära ja Gabrielist saab Vene rindel kõige tähtsam pealik. Samal ajal peab Agnes ikkagi oma isa soovil abielluma junkur von Risbieteriga, kes ta vahepeal üles leidis. Agnes aga ei soovi seda, sest kohtub taas Gabrieliga, enne kui viimane Venemaale tsaariga rääkima läheb
Frederick II: Taani kuningas. Rzeczpospolita: Poola ja Leedu ühendriik. Aadlivabariik. Ivan IV: e. Ivan Julm. Venemaa tsaar. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses. (Taanil Saaremaa) Pontus de la Gardie: Juhtis Rootsi vägesid. Väed ületasid Soome lahe. Kogu Põhja- Eesti sai Rootsi võimu alla. Liiguti edasi Venemaa poole. Ivo Schenkenberg: Juhtis umbes 400 pealist eestlastest tehtud salka, kes võitles Rootsi pool. Oli väga julge, kutsuti Liivimaa Hannibaliks. Salk piirati sisse ning nad said lüüa. Ellujäänud hukati. Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel. Venemaa sai tagasi kõik poolakate poolt vallutatud vene alad, kuid pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla. Pljussa -1583: Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS
juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Ivo Schenkenberg - Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". 1582 Jam Zapolski vaherahu - Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan Vazinski vaherahu ^.^)
Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Nende poolt vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, seega oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale. *Ivo Schenkenberg- Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400- mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". *1582 Jam Zapolski vaherahu- Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Selle rahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla.
Talupoegade salgad. Nt Ivo Schenkenberg ja tema salk. Tegemist Tallinna müntmeistri pojaga, kes 1576.aastal linna poolt määratakse talupoegade salga etteotsa, salk oli Tallinna linna teenistuses, pidid pidama linna ümbruses korda ja kontrolli. Tallinna piiramise ajal pidid korjama linna lastud süütepomme kahjutuks tegema. Oskasid käsitleda relvi. Schenkenberg ise oli Mustpeade vennaskonna liige. Oma isikuomaduste poolest oli ta julm. Kaasaegsete poolt hakati teda hüüdma Liivimaa hannibaliks. Tegutses Rakvere, Lihula, Koluvere all. 1578.aastal jõutakse Tartu alla, rüüstatakse Vene eeslinna, tnp Ujula konsum. Ollakse väga julmad. 1579.aastal tegutseti Rakvere all, satuti venelastega lahingusse, kus vene poolel võidelnud tatarlased võtavad 60 meest vangi ja saadakse kätte ka Ivo Schenkenberg. Talupojad hukati kohe, aga peenemad mehed viidi Pihkvasse, tsaari palge ette ning Ivo pakub välja tsaariga diili teha. Tsaar võttis Ivolt elu. Hukkamine oli toimunud väga sadistlikult
käes. Schenkenberg suri 1579a , oli tln müntimismeistri poeg valmistas venelastele palju peavalu. 76 võttis enda juhtimisele tp salga, nim seda salka lipkonnaks ( seal oli u 400 meest) Seisavad tln rae teenistuses, saavad raha. Meestele annab sõjalise väljaõppe ( ise oli ta samuti sõjalse õppega, oli olnud mustpeade vennaskonnas, kus oli õppinud relvi käsitlema). Teine asi, mille poolest erineb, on see, et salga seas valitseb distsipliin millele mehed alluvad. Russov nim teda Liivimaa Hannibaliks, tp seal salgas nim hannibal rahvaks. 1577 a alguses osalevad ka tln kaitselahingutes, peamiselt kasut neid selleks, et nad ürit kustutada tln lastud sütepomme. Iga kustutatud pommi eest sai 3 marka. 1577 a oldi Tartu all, tartu eeslinnad rüüstati ning pandi põlema. Olid ka mitmel pool mujal. Schenkenbergi kohta on veel öeldud, et ta oli võrdlemisi julm 27 juuni 1579 on Schenkenbergi mehed Rakvere all. Jäädakse alla tatarlastele, kes võtavad vangi 59 meest ja Schenkenbergi enda
meie ajal tehakse. Olid talupojad esiti selle üle nurisenud, et saksa kodaniku poeg nende üle pealikuks seati, siis olid nad sellesama pealikuga nüüd täiesti rahul. Ivo Schenkenberg oli vapper ja osav sõjamees, täis kavalust' ning kelmust, näost inetu, aga tugev kui käru, omade vastu parajal köhal lahke ja vali, vaenlaste vastu püsti kurat ise. Venelased kartsid teda rohkem kui mõnd rootsi kindralit. Teda nimetati «Eestimaa Hannibaliks», sest et ta ilma kartuseta oma väikese salgaga vaenlaste maa sisse tungis nagu vanal ajal suur kartaagolane Hannibal vägevasse Rooma riiki oli tunginud. Ühtlasi oli Ivo ka sellepoolest Hannibali sarnane, et ta ühest silmast pime oli. Ivo Schenkenbergi telk -- endine vene vürsti omandus -- oli ütlemata tore, kulla, hõbeda ja pärlitega välja õmmeldud, seestpoolt maapind 332 kallite nahkadega, telgi seinad kirju iluriidega käetud. Telgil oli kaks paksu vaheriidega
annaabi.ee 
