Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HAMMASTE LÕIKUMINE- PIIMA- JA JÄÄVHAMBAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hammast, purihambad, suhu, lõikumine, eluaasta, jäävhambadimahambad, jäävhammasimahammaste, tagapurihambad, elukuu, eluaastal, suus, hiljemalt, hambaarst, tagaosas, peenestada, arvult, purustamiseks, tuleku, beebi, suuõõneiril, servadega, katkine, puuduv, kirjutanimjas, ülaimahambaid, hallika, roheka, eesosas, toimivad, kujult...............1 SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 HAMMASTE PINNAMÕRAD JA TÄKKED...........................................................................................................3 LASTEL RAVI TASUTA ............................................................................................................................................6 ESIMENE ELUAASTA ...............................................................................................................................................7 HAMBA EHITUS........................................................................................................................................................10 Hammaste pinnamõrad ja täkked Hammaste pinnamõrad on tilluksed praod ning täkked hamba pinnal , mis tekivad hammaste
vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest.
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laie
on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega 3 minutit; PIIMAHAMBAD Lapse sündides on piimahammaste · Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat, alged see kaitseb hammast magusa söömisel juba olemas. 67 kuu vanuselt hakkavad piimahambad lõikuma. tekkinud happe eest ja tugevdab ka hamba emaili; Need hambad on vajalikud mälumisel, kõne arengul ja lõualuu kasvamisel.
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, t
mitte panna pastat liiga paksult harjale (ainult hammaste põsepoolsetest pindadest ja liigu see ei puhasta, vaja ikka pesta ka); sammhaaval üle esihammaste vastassuupoolele. kasuta flouriidi sisaldavat hambapastat, sest Seejärel puhasta ka keelepoolsed pinnad. Lõpeta see kaitseb hammast magusa söömisel ülemise hambakaare puhastamine mälumispinnal HAMBAVAHEHARI tekkinud happe eest ja tugevdab hamba ringjate liigutustega. Seejärel puhasta alumised kasutatakse puseriti hammaste korral; emaili
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed
Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida.
Immuunsus tekib väga harva, haigestutakse korduvalt. Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11
Lapse hambaid peaks lapsevanemad üle pesema kuni 6-7 aastaseks saamiseni, kuna lapse käe motoorne areng ei ole veel piisavalt välja arenenud. Umbes kuue aastaselt lõikuvad lapsel esimesed jäävhambad. Need hambad on esimesed purihambad ning lõikuvad piimahammaste rea lõppu. Kuna piimahammast eest ära ei tule, jääb see suursündmus tihti peres märkamata. Halva suuhügieeni korralkahjustub juba varakult ka selle jäävhamba pind. Eesti lastel on esimesed purihambad kaariese poolt kahjustunud enne 4 täisealiseks saamist 80-90% juhtudest. Koolilaste hambapesu efektiivseks kontrolliks saab rakendada apteegis müüdavaid katutablette, mis on odav, lihtne ja kiire variant kasutamiseks. Laste hambapastat peaks ostma nii kaua kuni laps oskab ise sülitada. Peamine põhjus osta eraldi pastat on erinevus pastade fluori sisalduses
Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu:
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi
Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas puudub neil kael, kuid nad võivad terve elu vältel kasvada pikkusesse. Väikesed juured tekivad hilja või jäävadki moodustumata. Neid kutsutakse ka juurteta hammasteks. Nad on pruunikad, sest neid katab tsement. Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem
Meie hambad Koostaja Svetlana Rassmann Lasteaia vanemale rühmale. Juhendaja Peeter Linnamäe MITU KORDA PÄEVAS PESED HAMBAID? 2 KORDA HOMMIKUL JA ÕHTUL Mida me teame hammastest? Kui laps sünnib, on ta hambutu Siis kui laps saab 7-kuuseks, tulevad esimesed hambad, need on piimahambad 5-aastasel lapsel vahetuvad piimahambad jäävhammasteks Täiskasvanul inimesel on 32 jääv- hammast Miks hambad meile tähtsad on? Toidu korralikuks mälumiseks Õigeks hääldamiseks Kauniks naeratamiseks Kaaries ehk hambaaugud TAVALINE HAMBAHAIGUS, MIDA PÕHJUSTAVAD MEIE SÜLJES LEIDUVAD BAKTERID. BAKTERITE KASVU SOODUSTAB SUHKUR, MIS ON NEILE
hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekap
Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse.
Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul
Fluori toimel kõvastub varem kahjustada saanud email uuesti ja teeb selle bakterite happerünnakutele vastupidavaks. Kui fluori sisaldus joogivees on kõrgem kui 1,5 mg/l, siis võivad tekkida jääv- ja lõikehammaste emailile valged laigud. See on hambaemaili ja hambaluu haigus fluoroos. Tavaliselt kujuneb see välja vahemikus lapse sünnist 6.-8.eluaastani. Kaariese kujunemiseks peavad bakterid kõigepealt sattuma väliskeskkonnast suhu. Halb harjumus lapsel süüa ja juua pidevalt midagi magusat soodustab hambakahjustuste tekkimist. Süsivesikud lagunevad suus suhkruteks, mis toidavad suus pesitsevaid baktereid. Need omakorda moodustavad suhkrutest happeid, mis põhjustavad mineraalide kadu hambaemailist. Nüüd muutub suu keskkond happeliseks. Happerünnakud suus muudavad hambaemaili pehmeks ja hapraks ning edaspidi kulgeb järk-järgult selle kahjustus. 2.3.2 Kaariese vältimine
B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid.
● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1
Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud. Vahetumine jäävhammaste vastu algab 6 aastaselt ja u. 14-16 aastaks on kõik hambad vahetunud.( Piimahammaste valem 2102, jäävhammastel 2123.) http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg KEEL lingua (glossus) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
hambakaartest seespool asuvaks pärissuuõõneks. Suupilu piiravad mokad, mis veistel on lühikesed ja vähe liikuvad – neid ei kasutata toidu haaramiseks. Kõva suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ja tema toeseks on vahelõualuude ja ülalõualuude suulaejätked ning suulaeluud. Pehme suulagi sisaldab limanäärmeid ja moodustab vaheseina neelu nina- ja suuosale. Põsed koosnevad nahast, lihastest ja näärmeid sisaldavast limaskestast. Süljenäärmeteks nim. suhu avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad suurteks ja väikesteks süljenäärmeteks. Suuri süljenäärmeid on kolm paari – kõrvasüljenäärmed (parootised), alalõuasüljenäärmed (mandibulaarnäärmed) ja keelealused (sublingvaalnäärmed) süljenäärmed. Veisel produtseerivad suured süljenäärmed ööpäevas u
annaabi.ee 
