· Väärtaju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii maitsmis-, kompimis-, kuulmis-, nägemis- kui ka haistmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla psühholoogilised, füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus, seda võetakse tõe pähe. Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallukaid esineb kroonilistel alkohoolikutel. Tekivad halvustava, ähvardava, mõnitava sisuga kuulmispetted, hirm,
omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb
· suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II
seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest
Neid võivad ilmneda inimeste soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt
jälgivad enam-vähem üht ja sama ruumiosa. Võrkkestakujutiste erinevus on seda suurem, mida lähemal vaadeldav objekt on. Disparaatsus toimib automaatselt ja on üks efektiivsemaid sügavustaju mehhanisme. Aitab tajuda esemete kaugust ning võimaldab adekvaatse ruumitaju. Ruumitaju toetab ka inimese õpitav oskus valguse ja varjude jälgimisel (nad vahelduvad esemete asetuse muutumisel) ning selle järgi esemete ruumis asetumise hindamisel. · Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske tajuhäirega (kujutatakse asju, mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Tekib haigusliku seisundi korral. Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus.
omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19. Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et
määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju. Taju liigid: isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju. Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu.
Sündmustaju tajusüsteem oleks võimeline ka kergesti ja õigesti ära tundma sündmusi (eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, suur on ka intuitsiooni osa. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine(tõlgendamine, ette kandmine) tajumisel
ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni. Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni).
raskuseks jpm) Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud. Tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu
Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud. Tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA
kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline.
kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv – mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline.
27 Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas
tundsime ja kasutasime. Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas
on tegelikkuses. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju ehk hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meelepette meditsiiniline kategooria on hallutsinoos psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallutsinatsioone esineb kroonilistel alkohoolikutel. Hallutsinatsioonid võivad kulgeda lühiajaliselt või
annaabi.ee 
