Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele.
aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLA SIPELGAS NE Toiduahelad Männi okkad Männivaablane Rähn - Raudkull Männi koor Männikärsakas Hallrästas Kodukakk Seemned - Mardikad Käblik - Raudkull
Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
lehelind lepalind · Metsvint · Salu-lehelind · Kadakatäks · Põhjavint · Pöialpoiss · Kivitäks · Koldvint · Hall- · Musträstas · Rohevint kärbsenäpp · Hallrästas · Väike- · Ohakalind · Vainurästas kärbsenäpp · Siisike · Hoburästas · Must- · Kanepilind kärbsenäpp · Mägi- · Leevike · Põldtsiitsitaj kanepilind · Suurnokk a · Urvalind · Lapi- · Rootsiisitaja · Kuuse- tsiitsitaja käbilind · Hangelind · Karmiinleevi · Talvike ke
· Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast
longus põisrohl jne LOOMAD ·Halljänes ·Siil ·Orav ·Nirk ·Mutt ·Nahkhiired ·Mets-karihiir ·Tuhkur ·Mink PUTUKAD ·P alukuklane ·A rukuklane ·K arukuklane ·L iivakuklane LINNUD ·Kägu ·Suur-kirjurähn ·Hallvares ·Käblik ·Kuldnokk ·Hallrästas ·Porr ·Ööbik ·Punarind ·Kodutuvi KOOSLUSE PÜSIMAJÄÄMINE ohttaimede niitmine mitu korda kasvuperioodi jooksul õigata oksi iisuda lehti orrastada veekogud PARGID EESTIS agasihoidlikud ja lihtsad osakaal Eestis on ligikaudu 40% aldav osa selles moodustavad vanad mõisapargid luline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa aljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all
mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane
hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool
Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool. aedades. Värvulised Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal Hallrästas on suur lind. Selg on Elutsevad puudub lauldes kõlavad viletoonid. hallrästal kastanpruun, pea ja kultuurmaastiku (Tsikk-tsikkk –tsikkk – heli) päranipuala hall, saba on pikk ja puistutes, must. Alapool kollakas, hõredate metsatukkades,
isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. arktiline kompleks: aul, laukhaned, lagled, väikeluik, jääkajakas, lumekakk jt; Siberi e. taiga faunatüübi linnud, idast siia levinud, okasmetsadega seotud liigid metsis, laanepüü, mänsak, kolmvarvasrähn, musträhn, värbkakk, händkakk, habekakk, leevike, siidisaba, hallrästas, vainurästas 8. järvekonn (III kategooria looduskaitse all olev liik ehk liik mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka arvukuse kriitiline langus) Eestis küllaltki haruldane ning vajab kaitsmist et säiliks looduslik mitmekesisus. Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia
kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt:
aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised
lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
..............................................................................36 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).............................37 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus)................................................................................37 2.4.10.2. Musträstas (Turdus merula).....................................................................................38 2.4.10.3. Hallrästas (Turdus pilaris).......................................................................................39 2.4.11. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kärbsenäplased (Muscicapidae)..............40 2.4.11.1. Ööbik (Luscinia luscinia).........................................................................................40 2.4.12. Selts: piiritajalised (Apodiformes), sugukond: piiritajalased (Apodidae)......................41 2.4.12.1. Priiritaja (Apus apus).....
ämblike, kärbseid ja putukate vastseid. Sügisel toitub ka vähesel määral marjadest ja seemnetest. Pesitsemine Pesa ehitab maapinnale puujuurte vahele või tihedalt läbipõimunud põõsaharudele maapinna lähedale. Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4...5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. 14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets-
annaabi.ee 
