2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel (nt soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine. HMSi § 3 sõnastus võib tekitada küsimuse, kas soodustavate haldusaktide andmine ilma õigusliku aluseta on seadusega kooskõlas, kui
MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest. Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: · füüsiline substants · pikaajaline tööiga
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Eesti kodanike põhiõigused ja -vabadused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Võib öelda, et see on ka seaduslikkuse põhimõte, sest see näeb ette, et kõik peab käima seaduse alusel. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõte eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. Antud paragrahvis on öeldud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema propotsionaalne seatud eesmärgi suhtes. See tähendab seda, et kõiki toiminguid tuleb teha kooskõlas
1. Seaduse ülimuslikkus 2. Seaduse reservatsioon Haldustegevus peegeldab seaduse ülimuslikkult juhinduda avaliku võimu kohustustes 4 põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõtte järgimine 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames
Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. 2. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas
Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. 2. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik
jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Mõõtühikutega seotud termineid on kasutatakse vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud (Tabel 1) Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m
Majandusaasta aruande lisas esitatakse kinnisvarainvesteeringute kohta täiendav informatsioon. Avalikustamise üldpõhimõte seisneb selles, et tuleb esitada kõik kinnisvarainvesteeringu kasutusalad, saadud tulud, ning seotud kulud, aga ka kinnisvarainvesteeringus aruandeperioodil toimunud muutused ja nende põhjused. 14 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalset põhivara kasutab majandusüksus oma majandus või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalset põhivara iseloomustab kasulik eluiga, mis on pikem kui aasta või tegevustsükkel ja suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalse põhivara kasutusaeg piiratud (erandiks on maa, kunstiväärtused, kasvav mets), mis tuleneb põhivara füüsilisest ja moraalsest vananemisest. 15 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on:
Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus. Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes 54. Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus? ,,asjassepuutuvad" õigustloovad aktid Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega 22. Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid? haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi. Isiku taotlusel või haldusorgani initsiatiivil Põhiõigused on võõrandamatud õigused. Funktsioonid:
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. (Õpik lk 14:) Kohustamisnõudega on tegu siis, kui isik taotleb, et avaliku võimu kandja täidaks õigusaktidest tuleneva kohustuse. 7. Selgitage esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse rakendamise põhimõtteid. ANNIKA RK 3-3-1-85-09: RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõudeid saab esitada üksnes haldustegevuses, kohtueelses kriminaalmenetluses on nende esitamine võimatu. Olukorras, kus isik ei ole kasutanud esmaseid ÕKV-sid, puudub tal RVastS § 7 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. See on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud.
seadusandlustervikuid, mida võiks muutmata kujul lülitada siseriiklikku õiguskorda. Üheks selliseks meeldivaks erandjuhuks on riiklikke hankeid puudutav regulatsioon. Samas on mitmeid EL-i sedusandluse keskseid süstemaatilisi tervikuid, milliseid ei saa kuidagi kasutada siseriikliku seadusloome süsteemse lähtekohana. Kujukas näide on siin kaubanduse tehnilisi tõkkeid puudutav seadusandluse osa EL-is (nn technical barriers to trade). Samas tuleb siseriiklikus haldustegevuses hoolitseda selle eest, et EL-i seadusandluse tehnilisi kaubandustõkkeid puudutavaid sätteid ja põhimõtteid kohaldataks järjekindlalt ja koordineeritult. EL-i praktika on olnud integratsiooni soosiv ja seda ka seadusandluse sõnastuses. Selle tulemusel on viimaste aastate vastuvõetud EL-i õigusakte palju kergem ühildada liikmesriikide siseriiklikesse seadusandlustesse, kui seda on 1960-ndate ja 1970-ndate aastate aegu vastu võetud õigusaktide puhul.
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. Niivõrd kuivõrd nad on õiguslikult sätestatud, on neil ka suuremal või vähemal määral regulatiivne toime. Printsiibid iseenesest ei ole iseseisvaks õiguse allikaks traditsioonilises mõttes ning neid ei saa samastada konkreetsete õigusallikatega. Tegemist on sekundaarse õigusallikaga, millel on õiguslik tähendus positiivse haldusõiguse loomisel ja haldustegevuses. Samuti on sekundaarne haldusõiguse allikas ka kohtulahendid. Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe
Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel.
Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel.
teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). 7 Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel.
kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase
kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase
korraldused ja käskkirjad. P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid (õigusemõistmise aktid) on üldistusena (liiginimetusena) otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1) kohtuotsus; 2) kohtumäärus; 3) kohtu erimäärus. P.4. Haldusdokumendid Ülalpool tutvusime õigusaktide, sh üld- ja üksikaktide süsteemiga. Kõik dokumendid, mida riiklikus või kohalike omavalitsuste haldustegevuses veel kasutatakse, on haldusdokumendid. 52 Nende hulka kuuluvad nt: juhendid, ringkirjad (tsirkulaarid), selgitused, protokollid, ametikirjad, mitmesugused formularid (tõendid, teatised, kviitungid, aruanded jne). Need ei ole üldse õigusaktid. Seega Eesti praktikas valitsusasutuste või kohaliku omavalitsuse organite poolt ikka veel praktiseeritav nn protokolliline otsus ei ole samuti formaalses
Lühidalt - riigiteenistuse struktuuriüksuse juhtivametikoha mudelit lähendati maksimaalselt ettevõtluse juhi mudelile (nn kontserni juhtimise mudel). Nimetus mäned?erisüsteem tulenebki vastavast majandusjuhtimise inglisekeelsest mõistest management. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MÄRKUS: selle õppeaine riigi osa raames ei käsitleta otsustusprotsessi haldustegevuses - see on haldusõiguse õppeaine objekt. ***** TEEMA 9. PÕHIMÕISTED: Avalik teenistus: riigiteenistus - riigiaparaadi teenindamine (otsene riigiteenistus: seadusandliku riigivõimu teenindamine, riigipea teenindamine, täidesaatva riigivõimu organite teenindamine (valitsuse ning valitsusasutuste, samuti valitsusasutuste hallatavate asutuste);
annaabi.ee 
