9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! 10. Nimetage 1 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! 11. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17
. Märkus: Haldusüksuste rahvastiku 2000.-2011. aasta andmed on ümber arvutatud 05.12.2014. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Järva-Jaani alev (kuni 2006. aastani alevik) on 2000.-2011.a arvestatud maa-asulate hulka. 2000.-2007. aasta andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. 2014. aasta andmed vanuserühmades 5-9 kuni 45-49 on korrigeeritud 19.06.2014. * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. Aasta 2015 Esialgne rahvaarv. Rahvaarv on iga aastaga aina vähenenud. 2. 3)Rahvaarvu muutumus protsentides: -20,2 % 4) Koguiive 1000 inimese kohta: -224,8 inimest tuhande elaniku kohta. RV032: SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE --- Maakond, Aasta, Sugu ning Näitaja Mehed ja naised Loomulik iive Järva maakond
Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele.
5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2
.Kehra linn* 43 43 8 . . . . . ..Keila linn 183 206 223 239 274 281 323 347 ..Loksa linn 33 33 40 40 36 37 41 36 ..Maardu linn 341 363 386 417 439 479 569 600 ..Paldiski linn 30 34 40 47 57 54 65 74 ..Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335 Märkus: * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. R. Pääsuke [email protected] Leidke informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasidest http://www.stat.ee/rahvusvaheliste-organisatsioonide-statistilised-andmebaasid 1. Kui palju filme on loonud (või olnud kaasautoriks) Moldova 2005 ja 2006 aastal? Kuidas otsingu läbi viite?
Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d)
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti
Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi.
15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes
15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes
kohanema (see oli sellepärast ka, et materiaalne olukord paranes veidi). kuuekümnendatel hakkas noorte aktiivsus kasvama ja usuti, et kommunismi on võimalik inimlikuks muuta. igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2
rüütelkonnad), millede ülesanneteks oli aadlike huvide kaitse Rootsi riigivõimude ees ja nende küsimuste lahendamine, mis ei kuulunud riigiametnike kompetentsi ( näiteks eramaade talupoegi puudutavad küsimused). - Lugege antud teemast ka õpik lk.108. 4) Halduskorraldus Eestis Venemaa võimu all (1710/1721-1918 ): - Koos Eesti ala üleminekuga Vene riigi koosseisu (faktiliselt 1710.a., juriidiliselt 1721.a.) põhimõttelisi muutuseid haldusjaotuses ette ei võetud kuni 18.sajandi teise pooleni. Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega. - Katariina II kehtestas 1783.a. Baltikumis uue halduskorralduse- nn
talupojal polegi vaja pidi kool olema va, kui lugeda osata kui lapsed said ka kodus lugemise selgeks õppida) haridus tugines koduõppele 5. Millal kehtestati asehalduskord Eestimaal, milliseid muudatusi see kaasa tõi Eesti ala haldusjaotuses? Venemaa kubermangudes kehtestati 1775 uus halduskorraldus, mida 1783. a laiendati ka Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja- asehalduri järgi nimetatakse seda ajajärku asehalduskorra ajajärguks (1783-1796). 1) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne-, Harju-, Järva- Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis püsis vaid lühikest aega 2) Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa + Tartu maakonnast lahutati
988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid. - Tsingis-khaani juhtimisel olid nad liitunud, hästi organiseeritud, sõjakunstis vilunud; tema järglane Batu-khaan alustas Vene alade vallutamist. 1480. a. kohtumine Ugra jõel, Venemaa iseseisvus mongolitest. 16. saj. algas Vene riigi laienemine naaberalade arvelt Ivan IV ehk Ivan Julma juhtimisel. Peeter I 1696 1725 (valitsemisaeg): · absolutistlik valitseja; Põhjasõda 1700 1721; reformid (haldusjaotuses, sõjaväes ja riigivalitsemises, kombestikus); liitis Venemaa Euroopaga; Katariina II (1762-1796): · valgustatud valitseja; eeskujuks Prantsusmaa; hariduse edendamine; armukesed; NB! mitte vene päritolu; Ülejäänud valitsejad olid kas üli leebed/liberaalsed või üli karmid/konservatiivsed; Venemaa laienes (Soome 1809 1917); Nikolaid ja Aleksandrid; 1867 müüdi Alaska; Tsaarivõim kestis kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad:
-1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le
saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a
· Sõda jätkus 1595 aastani · Sõlmiti Täyssinä rahu · Kahe riigi piiriks sai Narva jõgi Kolme kuninga ajastu 1583-1645: Poola aeg 1583-1629: · Põhieesmärgiks kujunes Liivimaa poolastamine · Aadli võimutsemise jätkus · Sigismund Augusti privileeg · Poola-Saksa võimuvõitlus Liivimaa valitsemisel · Tõi kaasa talupoegade elu mõningase paranemise · Olukord muutus sõja puhkemisega 1600 aastal · Suured muudatused haldusjaotuses · Kuni 1598 presidentkonnad · Kuni 1629 vojevoodkonnad · Väiksem haldusüksus staarostkond · Põhimõtteliselt riigi käes olnud maa · Valitsejlateks määrati pigem poolakaid · Linnade areng jäi tagasihoidlikuks · Suutmatus ja tahtmatus kohaneda Poola võimuga · 1584 sai linnaõiguse Valga Vastureformatsioon: · Ainult Poola tingimustes toimunud katse · Oluline roll Jesuiitide ordul · Keskuseks kujunes Tartu · Rajasid 1583 hariduskollegiumi
Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Aastatel 1945 1985 viidi Eesti NSV- s läbi kolm rahvaloendust. Üldiselt korralduselt sarnanesid kõik kolm rahvaloendust. Juhised korraldamiseks tulid Moskvast. Nõukogude Liidu koosseisus toimunud esimene rahvaloendus Eestis toimus jaanuaris 1959. Teine loendus toimus 1970. aastal. Pärast 1959. aasta rahvaloendust olid toimunud olulised muutused haldusjaotuses: maarajoonide arv oli vähenenud 37-st 15-ni, külanõukogude arv oli vähenenud 320-st 235-ni. Kolmas rahvaloendus oli 1979. aastal. Paljud varasemad külad olid jäänud tühjaks, sest maaelanikkond oli vähenenud. Oli tekkinud hulk uusi asulaid majandite keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale 1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476
muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa hukati paljud osavamad ja targemad vanimaid ülikoole. inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. 18. saj: Peeter I (16821725) · reformid haldusjaotuses, sõjaväes, riigivalitsemises, kombestikus · 1703 a loob Peterburi linna · Liitis Venemaa Euroopaga · Eestis: Balti erikord Balti kubermangude (Eestimaa+Liivimaa) aadlikele antud erilised õigused Balti erikord (17211917, va Katariina II aeg) Tunnused: restitutsioon (aadlike õiguste taastamine), rootsiaegsed seadused, luterlus (tagab emakeelse rahvahariduse kõrge taseme; vene õigeusu pealesurumine alles venestusperioodil)
vahendajarolli -- Eesti- ja Liivimaa eraldamine Rootsist oli Patkuli põhieesmärk, mille nimel püüdis ta ebaõnnestunult ässitada üles kogu Liivimaa aadlit. Vene aeg Eestis (1721-1918) Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Venemaa võimu alla. Oma valitsemisaja alguses venelased poliitilistel kaalutlustel halduskorralduses muudatusi ei teinud ja seetõttu säilis Rootsi ajal kujunenud haldusjaotus. Väiksemad muudatused haldusjaotuses võeti ette Katariina II poolt, kes 1783. aastal kehtestas Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra. (Vene võim tundus, siis juba kindel olevat ning Balti provintse ei ohustanud ei Rootsi ega keegi teine naabermaa.) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva ja Viru) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima asehalduskorra lõpuni (1796). Samal aastal (1583) sai Paldiski ka linnaõigused.
P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati. 16saj sai läänistamine massiliseks ja Kettleri ajal on pea kõik läänistatud. Põhja-Eesti Kui 1346 Taani maha müüs, oli hertsog eesotsas. Läänimehed olid sakslased, seostus taanlastega üsna väike. Erandlik, et juba 13. saj kujunes institutsionaliseeritud vasalkond. Vana-Liivimaa oli kultuuriliselt seotud, kuid vasallid mitmes haldusjaotuses jne. Nt Taani vasallid osalesid Semgale ja Leedu ala ristiretkeil. Võib nimetada ka permanentseks kodusõjaks. Aga Maapäev kujunes kooridineerivaks organiks. Seda institutsiooni proovitud tagasi viia 1304. aastasse, aga sel ajal polnud veel regulaarne. Esialgu olid ka meespäevad. Tihedamaid kokkusaamisi hakati alles 15saj tegema. Põhjuseks Liivimaa sisekonfliktid. Puudub ühine hegemoon ja vaja asjades kokku leppida. 1422 otsustati iga-aastane otsustamine teha. 1430. aastail sai Ordu
mail 1952. aastal kui võeti vastu seadus oblastite loomise kohta ENSVs. Loodi kolm oblastit: Pärnu, Tartu ja Tallinn. Samaaegselt loodi ka Läti NSVs, Leedu NSVs olid oblastid loodud juba 1950. aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud. Ka seal saadi aru, et oblastite loomine ei aita kaasa majanduslikule edenemisele ega juhtimise hõlbustamisele. 4. aprillil 1953 kaotati L.Beria käsul oblastid Eestis. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat. - Ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine. - Kultuuriline kahju – hävitati kohati vana, aastatuhandete taha ulatuv nimevara. - Halduskulude kasv. - Nõukoguliku bürokraatiaparaadi suurenemine (kaadri sissetoomine). 1954-1964 nõukoguliku haldusjaotuse korrastamise periood: - Uute alevite ja linnade moodustamine (ka olemasolevate linnade administratiivpiiride laiendamine - Narva ja Kohtla-Järve),
asutusi, mis põhimõtteliselt võisid jaguneda Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal kolmeks: üleliidulise, liidulisvabariikliku ning teostas seadusandlikku võimu Ülemnõukogu vabariikliku alluvusega. Kaks esimesena Presiidium, tegeldes igapäevaselt muudatustega nimetatud asutuste liiki olid väga tihedalt riigivõimuorganite struktuuris, haldusjaotuses seotud Moskva keskametkondadega, ning ning juhtivkoosseisus. Ülemnõukogu liiduvabariigi juhtkond nende tegevusse palju Presiidium tegeles ka kõrgema astme sekkuda ei saanud. Täitevvõimu funkt täitevkomiteede (maakond, vabariikliku sioneerimist iseloomustas eriti sõjajärgsetel alluvusega linn) moodustamise ja koosseisu
27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine.
Sakslased tühjendasi Sõrve poolsaare tsiviilelanikest, et seal oleks vabam võidelda. 24.11.1944 - Venelased puhastasid sõrve sääre sakslastest. Algas taas Nõukogude okupatsioon. 1944 sügis - Eesti pealinnaks määrati Nõukogude valitsuse poolt Võru, seniks, kuni Tallinn vabastatakse. Eesti okupeerimisega liikusid piirid mõnes piirkonnas Eesti poole, nii et Eesti pindala vähenes 5% võrra (Petserimaa ja Narva jõe tagune osa). Haldusjaotuses jäid püsima vallad ja Maakonnad, kuni 1950 aastani. Siis moodustati nende asemele Küla-, Linna- ja Töörahvasaadikutenõukogud ning rajoonid (39). 1946 - Linnades käis vilgas taastamistöö, mis tähendas enamasti valimatut lammutamist. EKP esimene sekretär oli Nikolai Karotamm. EKP liikmeid oli 18'000, neist alla poole eestlasi. Sõjajärgseid ametnikke iseloomustas madal haridustase. EKP juhid pärast II maailmasõda: 1944-1950 Nikolai Karotam 1950-1976 Johannes Käbin
Iseseisvusperiood on aga seni kestnud veel liiga lühikest aega, et erinevate asulate arengus oleks jõudnud toimuda väga põhimõttelisi muutusi. Vaid üksikud ühe ettevõtte linnad, kus ettevõte on tegevuse lõpetanud (näiteks Võhma) on mõju olnud suurem. Kuid inimeste lahkumine sellistest asulatest ei ole lihtne, sest neil puudub sageli raha eluaseme soetamiseks mõnes teises asulas. Eesti iseseisvusperioodil on toimunud olulisi muutusi ka haldusjaotuses. Alevid seati 1993. aasta haldusreformiga valiku ette - kas lasta end ümber nimetada linnaks või muutuda maa-asulaks. Osa valis ühe, osa teise võimaluse. Nii viidi valla staatusesse 11 alevit: Aegviidu, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Märjamaa, Lavassaare, Pärnu-Jaagupi, Tamsalu, Tootsi, Võsu ja Vändra. 1999. aastal oli Eestis 47 linna, 15 maakonda ja 207 valda. RISTIUSU TULEK Väljavõte raamatust Eesti aastal 1200: Ristiusu jõudmine Eestisse
annaabi.ee 
