avalike funktsioonide täitmisel teineteist toetama. 2. haldusakt tuleb adressaadile edastatavas põhjenduses kirjeldada haldusakti andmise aluseks olevat faktilist ning õiguslikku olukorda, eesmärgiga anda talle võimalus teha otsus selle kohta, kas ta nõustub põhjenduses toodud argumentidega või peab vajalikuks haldusakti või selle osa vaidlustamist. 5 3. põhjenduse lisamine haldusaktile võimaldab halduskohtul vajaduse korral hõlpsalt tuvastada haldusakti andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui antav haldusakt vastab täielikult taotleja taotlusele või kui haldusorgan on teadlik asjaga seotud faktilisest ja õiguslikust olukorrast, siis ei tohiks ka see asjaolu alati olla haldusakti põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses
teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitamisel 5. vaatlus peab toimuma maksuhalduri tööajal 12. Revisjonimenetluse etappideks on 1. revisjoniakti koostamine 2. revisjoni lõpetava haldusakti koostamise 3. revisjoni algusaja fikseerimine kuupäevaliselt ja kellaajaliselt 4. revisjoni eelvaatluse läbiviimine 5. revisjoni lõpetavale haldusaktile arvamuse avaldamine maksukohuslase poolt 13. Maksuvõla tasumise ajatamine on 1. maksu tasumise ajakava, mille koostab maksumaksja 2. maksuhalduri ja maksumaksja kokkulepe maksete tähtaegseks tasumiseks 3. maksuvõla tasumise ajakava kehtestamine Maksu- ja tolliameti poolt 4. maksumaksja koostatud ajakava kehtestamine maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks 5. Maksu- ja tolliameti kohaliku asutuse poolt maksumaksja taotlusel kehtestatud maksuvõla tasumise
3. jälgimine ja välisvaatlus, mis toimuvad maksukohustuslasest sõltumatult ja teda ei pea sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitlemisel 5. vaatlus peab toimuma maksuhalduri tööajal 12. Revisjonimenetluse etappideks on 1. revisjoniakti koostamine 2. revisjoni lõpetava haldusakti koostamine 3. revisjoni algusaja fikseerimine kuupäevaliselt ja kellaajaliselt 4. revisjoni eelvestluse läbiviimine 5. revisjoni lõpetavale haldusaktile arvamuse avaldamine maksukohuslase poolt 13. Maksuvõla tasumise ajatamine on 1. maksu tasumise ajakava, mille koostab maksumaksja 2. maksuhalduri ja maksumaksja kokkulepe maksete tähtaegseks tasumiseks 3. maksuvõla tasumise ajakava kehtestamine Maksu- ja tolliameti poolt 4. maksumaksja koostatud ajakava kehtestamine maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks 5. Maksu- ja tolliameti kohaliku asutuse poolt maksumaksja taotlusel kehtestatud maksuvõla tasumise graafik 14
küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt, määratleb haldusaktile omasel viisil asjaolusid, üldkorraldus. ERIplaneering- pm funktsionnalsees mõttes det planeering, mis määrab konkreetse ehitise rajamise aluseid ja asjaolusid, olenevalt objekti suurusest ja tähtsusest võidakse menetelda riigi poolt (nt täna RailBaltic, kuigi see on eelnevalt tehtud juba teiste planeeringute poolt) Üleriigiline planeering on suunis madalama taseme planeeringutele ja ei määra ära maakasutusplaani, mida teeb detailplaneering.
Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule põhimõtteliselt korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine. 3.5. Menetluse lõppemine HMS § 70 lg 1: Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded. HMS § 68 lg 3: Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Seega kehtetuks tunnistamine jõustub kehtetuks tunnistava otsuse jõustumisest ehk adressaadile teatavaks tegemisest (HMS § 61 lg 1). Kui menetluse algatati isiku taotluse alusel: - haldusakt tunnistatakse kehtetuks; - keeldutakse kehtetuks tunnistamisest – keelduv haldusakt (§ 43 lg 2 ls 1).
Menetluse läbiviimine Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab uue haldusmenetluse läbiviimist. Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule põhimõtteliselt korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine. Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded. Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Seega kehtetuks tunnistamine jõustub kehtetuks tunnistava otsuse jõustumisest ehk adressaadile teatavaks tegemisest. Kehtetuks tunnistamise otsustamise protsess 1. Kas tegu on soodustava (isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine) või koormava (isiku kasuks kehtetuks tunnistamine) haldusaktiga?
● Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja sissetulekute suurusele vaatamat võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. 3) Demokraatia printsiip ● KOV -d on selle realiseerijad ● Regulaarselt viiakse ühiskonnas läbi valimisi ● Enamuse poolt vastuvõetud otsused on kohustuslikud vähemustele. ● Info juurdepääs 4) Õiguspärasuse printsiip ● Kogu halduse tegevus peab olema kooskõlas kehtiva seadusega. ● Esmane sisuline nõue haldusaktile on kõrgemalseisvate õigusaktide silmaspidamise kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.” (HMS 54) ● Akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus.
analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat ja analüüsi; · teeb järelevalvet geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise üle seaduses sätestatud piires; · teeb otsuseid seaduses ettenähtud juhtudel nõusoleku või kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise kohta; · korraldab haldusmenetlusi. annab välja haldusakte Ja lahendab haldusaktile esitatud väite; · menetleb väärteoasju kohtuväliselt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · alustab kriminaalmenetlust ja teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid; · vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes; · lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras. Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste
teatavaks ei tehtud, halduskohtusse pöörduda nii, et tema kaebust peetakse alati tähtaegseks. Vene rõhutab, et isik saaks haldusakti edukalt vaidlustada, peab tal olema teada, milline on akti vaidlustamiseks ettenähtud kord. Ettenähtud korra väljaselgitamine võib tavainimese jaoks olla väga keeruline ülesanne. Seetõttu peab Vene ülimalt oluliseks, et haldusaktis oleks toodud viide akti vaidlustamise võimaluste kohta. Sellise viite kohustusliku olemasolu haldusaktile paneb HMS §57 lõige 1. Samas toob Vene kriitiliselt välja, et haldusmenetluse seaduses ei ole märgitud tagajärgi, kui vaidlustamisviide haldusaktis puudub. HMS §57 lõigetest 2 ja 3 järeldub, et vaidlustamisviite märkimata jätmise ainsaks tagajärjeks on see, et vaidlustamise tähtaeg loetakse möödalastuks põhjendatult ning isikul on võimalik kohtus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Vene arvates ei ole õiglane jätta
teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid4); 2. kas HMS näeb ette (vt eriti § 62 lg 2)? 3. kui õigusaktid ei näe ette kohustuslikku teatavakstegemise vormi, valib selle haldusorgan. Arvestada tuleb ka isiku soovidega (HMS § 25 lg 1); Lisaks tuleb meeles pidada, et probleemide puhul jääb tõendamiskoormis haldusorganile ning et haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Reeglina tuleb kätte toimetada terve haldusakt 2.3. Posti teel kättetoimetamine (HMS § 26) 4 RKHKm 23.04.2008, nr 3-3-1-12-08. 19 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Nii PS §-st 15 kui ka EL-i õigusest tuleneb vältimatult nõue, et kõnealustel juhtudel oleks isikutel võimalik oma õigusi kohtus efektiivselt kaitsta. Kuna kaitstavad õigused on neis olukordades avalik-õiguslikud, säärased vaidlused ei ole omased tsiviilõigusele ning tsiviilõiguslike tehingu õiguspärasuse hindamisel peaks määrava tähtsusega olema kohtu hinnang tehingu aluseks olevale haldusaktile, peavad vastavad volitused olema just halduskohtul." 29 Koolidirektori ametikoha täitmise konkursi kohta RKHK 3-3-1-79-07 (Juuru Gümnaasium); töösuhte poolte vaheliste vaidluste kohta RKEK 3-3-4-1-03; RKHK 3-3-1-16-07; 3-3-1-38-05; rakenduskõrgkooli emeriitprofessori tasu ja töötasu eristamise kohta, RKEK 3-3-4-2-05. 30 Muinsuskaitseseaduse § 27; muuseumiseaduse § 14 lg 4; looduskaitseseaduse § 16 lg 2.
Kui asja tagastamine ei ole võimalik või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Lisaks alusetult saadud asja või raha tagastamisele võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda: - alusetult saadud raha eest intressi - alusetult saadud asja kasutamisest või võõrandamisest saadud kasu üleandmist Vara või asja omandamine ei ole alusetu, kui see tugineb õigusvastasele haldusaktile, kuid haldusakt ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguslikult ei ole tühist haldusakti algusest peale olemas. Haldusakti tühisuse alused on antud seaduses. Põhjused peavad olema ilmselged. Alusetu rikastumise nõude esitamise tähtaeg kattub kahju hüvitamise nõude tähtajaga. IX teema HALDUSE KONTROLL 48
Kui asja tagastamine ei ole võimalik või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Lisaks alusetult saadud asja või raha tagastamisele võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda: - alusetult saadud raha eest intressi - alusetult saadud asja kasutamisest või võõrandamisest saadud kasu üleandmist Vara või asja omandamine ei ole alusetu, kui see tugineb õigusvastasele haldusaktile, kuid haldusakt ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguslikult ei ole tühist haldusakti algusest peale olemas. Haldusakti tühisuse alused on antud seaduses. Põhjused peavad olema ilmselged. Alusetu rikastumise nõude esitamise tähtaeg kattub kahju hüvitamise nõude tähtajaga. IX teema HALDUSE KONTROLL _____________________________________________
täite eraõiguslikud isikud, lepingus sätestatakse arhiivi hoidlate tingimused kui eraõiguslik isik ehitab hoidla, on riik kohustatud vastava loa andma. Käsitleb isiku avalikõiguslikke õigusi ja kohustusi Halduslepingu lubatavus. Üksikjuhtumit reguleeriva halduslepingu võib haldusorgan sõlmida oma pädevuse piires, ei või võtte pädevust ületavaid kohustusi. Halduslepingule laienevad siin samad õiguspärasuse nõuded, mis haldusaktile. Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud: ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste pooltkehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas o otseselt o või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii:
arvamust avaldada. Kui isik oma õigust ei realiseeri, on see tema probleem. Õigus olla ära kuulatud ei ole rangelt personaalne õigus, see laieneb ka menetlusosalise esindajale HMS § 40 lg 1 - enne akti andmist peab olema menetlusosalisel võimalik esitada asja kohta oma vastuväited. Vorm selle vastuväite juures ei ole oluline. Eriti tähtis on ära kuulamise õigus koormavate aktide puhul. Samuti ka soodustavatest keeldumise puhul. Ei laine ainult haldusaktile, vaid ka toimingutele, mis võiks kahjustada isiku õigusi, peab menetlusosaline saama võimaluse olla ära kuulatud. RK - ära kuulamise õigus kui hea halduse olulise põhimõtte rikkumine on suur viga. Menetlusosalisel peab olema piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib oma vastuväiteid esitada. Peab olema ka võimalus esitada haldusorganile täiendavaid andmeid küsimuse üle õiglaseks otsustamiseks. Seoses sellega peab olema võimalik
Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. 38 Haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole haldusakt. 1.8 Haldusakti kehtivus.
Kui asja tagastamine ei ole võimalik või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Lisaks alusetult saadud asja või raha tagastamisele võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda: alusetult saadud raha eest intressi alusetult saadud asja kasutamisest või võõrandamisest saadud kasu üleandmist Vara või asja omandamine ei ole alusetu, kui see tugineb õigusvastasele haldusaktile, kuid haldusakt ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguslikult ei ole tühist haldusakti algusest peale olemas. Haldusakti tühisuse alused on antud seaduses. Põhjused peavad olema ilmselged. Alusetu rikastumise nõude esitamise tähtaeg kattub kahju hüvitamise nõude tähtajaga. XI teema 11. HALDUSÕIGUSLIKU KAASUSE LAHENDAMISE METOODIKA ___________________________________________________________________________ 1
- Hagimenetluses on võimalik mh esitada AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks. See ei välista aga piiri tuvastamist ka AÕS § 80 järgse vindikatsioonihagi lahendamisel vaidlusaluse kinnisasja osa omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmise kohta. Kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine on esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Asja lahendamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane - (27) Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus
endast halduskohtumenetlusele alternatiivset vaidluste lahendamise korda haldusõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamise korral. Vaidemenetluse korras võib taotleda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks; 4) kahju hüvitamist. Vaie haldusaktile tuleb kirjalikult või suuliselt esitada 30 päeva jooksul, kui seaduses ei sätestata teisiti, arvates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest valla- või linnavolikogule või valitsusele. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib valla- või linnavolikogu või valitsus vaide läbivaatamise tähtaega
annaabi.ee 
