Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna)
on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959), ta on kasutanud dodekafooniat (ooperis "Luigelend", 1964, "Kümme haikut", 1966). Eesti parimate hulka arvatud kammerooper "Luigelend" käsitleb inimese ja loodue suhet, seostatud kunstniku eneseotsingutega. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .
oma samu juhiseid ega eesmärke. Seega Linux on märgatavalt keerulisem ehitusega. Haiku keskendub personaalsele arvuti kasutamisele ja on ajendatud ühtsest nägemusest tervele OS-le. Haiku võimaldab lihtsama, puhtama ja palju effektiivema süsteemi võimeline võimaldama palju paremat arvuti kasutamist kogemust, mis on lihtne ja ühtne. Nõuded Haiku jookseb Pentiumil või paremal CPU-l millel on 128MB RAMi, 600MB ketta ruumi ja VESA vastavuses video kaart. Haikut on testitud töötama CPU- ga mis on Pentium II 400MHz koos 64MB RAM tasemel. Kuid rahuldava kasutaja kogemuse jaoks soovitatakse Pentium III koos 256MB RAMi ja 2GB ketta ruumiga. 1GB mälu on soovitatav. Installimine: Milline välja näeb: Programmid: Demod: Desktopi programme: Eelistused: Parema klõpsu browseri riba: Kokkuvõte: Haikul on palju kasulikke omadusi ja programme, mis on kasutaja sõbralikud.
2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Looming: Mitmekihiline, rahvuslik, huvitav, kõlav, minimalistlik sõnad, mis iseloomustavad Tormise muusikat Peamiselt koorimuusikahelilooja Väga populaarsed teosed Üks põnevamaid koorikomponiste maailmas Looming: Esimesed teosed olid mõjutatud neoklassitsismist: kaks avamängu sümfoonia orkestrile 1965 ja 1959 Kasutanud ka dodekafooni (ooper ,,Luigelend'' 1964) (laulutsükkel `'Kümme haikut'' 1966) Looming: `'Hamleti laulud'' 1964-65 `'Maarjamaa ballaad'' 1969 `'Looduspildid'' 1969 `'Kihnu pulmalaulud'' 1959 Kasutatud kirjandus: http://www.keskraamatukogu.ee/naitus/tormis http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://www.kappiyhing.ee/esi/veljo_tormis_2004.html Muusika õpik
nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini reziimi. ,,Uue laine'' tõid Eestisse Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid
Mis on arvustus? Arvustus on teost või sündmust analüüsiv ja hindav kindla ülesehitusega korrektselt sõnastatud tekst, milles kirjutaja tutvustab arvustatavat objekti, teenust või kohta ja põhjendab oma arvamust. Milline teema valida? Teema valik on arvustuse kirjutamisel üks olulisemaid aspekte. Arvustatavaks teemaks vali midagi, mille suhtes oled kirglik ja mis tekitab sinus entusiasmi ning püüa see ära siduda sellega, mida tahad saavutada. Kui sa tunned, et lihtsalt pisikesest tootekirjeldusest ja analüüsist ei piisa, alusta eksperimenteerimisega. Väga lihne on tootele arvustuse kirjutamine, sest seda saab teha läbi eksperimendi, mis peaks tõestama toote headust. Näiteks USAs reklaamiti vastupidavat blenderit erinevate asjadega eksperimenteerides. Blenderiga purustati muu hulgas ka iPad (link: Blender vs iPad) ning hiljem kirjutati video põhjal toote kohta arvustus. Toote läbimüük kasvas kosmiliselt. Lähenedes arvustuse kirjutamisele...
· koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor,
Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ). -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)- >koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid)
pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. · Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, · Sarnaselt Pärdiga katsetas Tormis dodekafooniaga (ooperis "Luigelend", 1964 ja laulutsüklis "Kümme haikut", 1966 Jaan Kaplinski sõnadele) ning otsis lühemaid vorme. · 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (19641969, alaosadega
aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-
meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid
enesest. ,,Jaanilaul" (tsüklist ,,Jaanilaulud", 1967) on hea näide kõigist neist võtetest. Mitmel puhul on Tormis imiteerinud rahvapille, näiteks lõõtspilli ,,Ingerimaa õhtute" avalaulus. Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast ,,õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis ,,Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid (,,Hamleti laulud" 1964/65, ,,Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (,,Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis
aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt .Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega
23. V.TORMIS: M.Saare ja C.Kreegi traditsioonide jätkaja rahvaviiside seadmisel.folkloorsed tsüklid-,,Eesti kalendrilaulud"(kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud: mardi-,kadri-,vastla-,kiige-ja jaanilaulud), ,,Unustatud rahvad"(,,Liivlaste pärandus,"Vadja pulmalulud"...);meeskooriteos ,,Hamleti laulud"; ,,Maarjamaa ballaad"; kantaat-ballett"Eesti ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed
helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" , kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. · Tema eesmärk oli alati väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. · kantaadid ("Kalevipoeg"), prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid · tsükkel "Kümme haikut" häälele ja klaverile 24. "Raua needmine" Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive. See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib samanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine.
aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis
Kuidas kasutab rahvalaulu: tema loomingus jääb rahvalaul alati autentseks, seda võis vaid nihutada kõrgemale või madalamale ning ta kasutas sageli klastrimist ehk rahvalaulu kõlamist korraga erikõrgustel. Mitmel puhul imiteeris rahvapille nt lõõtspilli Loomingu iseloomustus ja näited: Tema loomingus esines eelkõige koorilooming ning ta tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele näiteks kasutas dodekafooniat teoses “Kümme haikut”; palju kasutas ka klasterid ehk lähestikku asuvate helide kooskõla ning kõnelähedast laulmist, sosinaid ja karjeid. Näited (rahvamuusikat käsitlevad): Kalendrilaulud (Kadri-, mardi-, jaani- ja vastlalaulud), “Liivlaste pärandus”, “Kolmteist lüürilist rahvalaulu”, “Raua needmine”, “Isuri eepos”, Ingerimaa õhtud” jne Tähtsus eesti muusikale: ta oli üks esimesi nõukogudeaegse Eesti heliloojaid, keda hakati esitama välismaal 14
inimlikkust. Samas rõhutatakse näiliselt väikeste, ent pidevalt edasiantavate sidemete erilist tähendust. Neid mõtteid väljendavad ilmekalt näiteks luuletused ,,Liikleja", ,,Koormuse vähenemine", ,,Argipäev" ja ,,Maailma pidevus".(Kalda, 1991) 2.3.3 ,, Paekivi laul" (1998) Luulekogu ,,Paekivi laul" ilmus 1998 aastal autori seitsmekümnenda juubeli puhul ning sisaldab luuleloomet aastaist 1944-1996. On sonette, on vaba- ja riimivärssi, on isegi haikut. Nii luulelembeline laps kui lapsemeelne rauk võin sellest endale kindlasti midagi leida, mis hinge- ja tundekeeled kaasa helisema paneb, nõnda et annotatsiooniga on kirjastus vist pisut üle pingutanud. Kogus leidub palju lembelüürikat (,,Selge hetk", ,,Kui oleksin tundnud sind varem") ning kohati saab nalja ka (,,Kurbrõõmus lugu..."). (Arder, 1998) Raamatu kujundus on tõeliselt maitsekas, eriti lummavad leheküljed, kus kirjas vaid üks haiku
20. sajandi II poolel. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. Sumera. Üks oma põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju - just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid, eriti sümfoonia. Sündmuste kulg on Sumera muusikas sageli aeglane - ta uurib muusikalisi detaile justkui läbi
Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (PaulEerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastridja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on
aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on
Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus. Ühendas folkloori nüüdisaegse muusika väljendusvõimalkustega. Kantaadid- ,,Kalevipoeg","Laulu algus".Kooritsüklid-,,Hamleti laulud", ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Soome-ugri maastikke". On kirjutanud meeskoorile, solistidele, segakoorile, nõiatrummile, oodi ,,Laulja"meeskoorile, orelile ja löökpillidele, tsükleid häältele ja klaverile"Kümme haikut", ooperi ,,Luigelend", kantaat-balleti ,,Eesti ballaadid", 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat ,,Kevade", ,,Libahunt". Erki-Sven Tüür Sündis 16.okt.1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj. muusikastiilide elemente, eriti olulised on tonaalsuse ja atonaalsuse vastandused ning sujuvad üleminekud ühest teise. Teostes on täpne dramaturgia. Kirjutanud vokaalsuurvorme ,,Requiem" P.Lilje mälestuseks, 2sümfooniat,"...de facto" 3-le elektrikitarrile ja
annaabi.ee 
