Haikud (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

57

doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke,  õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus

4

doc

Öösaar

Öösaar Ühel hilisõhtul purjekaga merel seilates hakkas kell saama kaksteist, kuid minul ei tulnud kuidagi und. Purjekas loksus vaikselt mööda vett. Otsustasin üles tõusta ja hingata värsket õhku. Sammusin trepist üles ja jõudsin laeva teki peale, kuu sillerdas vee peal. Oli vaikne, kuulsin kella, kui ta hakkas lööma öö kaheteistkümnendat tundi, sellel hetkel kui viimane löök oli kõlanud, toimus merel midagi kummalist. Meri hakkas tohutult mäslema, valgussähvakad lõid kõikjale ja minu purjekas ei liikunud enam edasi. Minu ette ja alla oli tekkinud üks kummaline saar. Ümberringi oli pilkane pimedus, kuu oli kuhugi kadunud, ka merd minu ümber polnud enam näha. Otsisin taskulampi, mis pidi kuskil purjekas olema, kui ühel hetkel rabas keegi minust kinni, tundsin pisikesi, kuid väga tugevaid käsi enda õlal. Haarasin temast kinni ning kompisin, kellega mul tegu võiks olla, kuid sellel hetkel leidsin lambi ja süütasin

Kirjandus

3

doc

Marie Under vs Heiti Talvik

,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis ­ kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,A

Kirjandus

16

odt

Luuletused

KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad.  SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea!  SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge.  SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita

Eesti keel

30

ppt

Franz Schubert

Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected]  Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust  Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit  Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli ­ konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni,

Muusika

9

docx

L.Koidula ja J.Liivi luule analüüs ja võrdlus

Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ­ ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ­ ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja ­ sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja. Ta on luuletajana äärmiselt r

Kirjandus

3

doc

Kevadteemalisi luuletusi

KEVADTEEMALISI LUULETUSI Pahane tuju Kortsusest kangast Ja mustadest toonidest Maailm täna koosneb Pilvedki kasutult Taeva peal ripuvad Head sest ei tasu loota Tuju on miinustes Nagu ka külmusest Pakatab lumine õu Kevad peaks tulema Ainult ta hilineb Hiljaks jääb vettinud show Liiliad Õrnad kui kristallid Lilled õitsevad Valmivad nad varmalt- Kaunid liiliad Tuul ei enam saa Viga neile teha Sest on Kevad käes Päike haarand reha Sinust Mänglend läbi jäise tuule Jooksnud üle põllumaa Peitnud ennast seal, kus pime Varjand ennast kaua sa Aga mureks pole põhjust Talv sai läbi - suvi nüüd silmapiirile on kerkind kuuldes sinu abihüüd Päikse käes sa jälle naerad tantsid, jooksed, naljatled Kuid ma tean, et siiski vaevab miski sinu mõtteteid Ma ei taha teada tõde Ma ei nõua valesid Ütle mulle ainult ühte- Miks sa õigust varjasid Miks sa naersid tahtes nutta Miks vait olid üksida

Kirjandus

32

odt

Luuletuste raamat

Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014  Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................

Kirjandus

Kommentaarid (1)