Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "''Haigused'' tööleht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luud, menopausi, luuhõrenemine, osteoporoos, hõrenemist, häireid, kaitsejõud, immuunsus, talitust, haigeks, suhkrutõbi, vererõhk, kopsuhaigused, luudes, niisiis, algstaadiumis, valud, seljas, puusas, luumurru, osteoproos, algama, lapseeas, piimatooteid, joomist, soovitav, konsulteeridaOsteoporoos ja neuralgia OSTEOPOROOS: (osteopeenia)-luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises (hõredad luud). Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Osteopeenia eelneb tõelisele hõrenemisele. Kesk ja vanemas eas naistel, harvem meestel. Tekib enim lülisamba , puusaliigeses ja randmeluudes. Luu rakud uuenevad 7.a. Etioloogia-luude tugevus oleneb nende Ca jm mineraalide sisaldusest. Omastamist takistavad D3, Mg, Bo ja K vitamiinide defitsiit. Luukoe hõrenemist soodustab vähene liikumine, liigne kohv, alkohol. DGN- vanadus-luuhõreduse saab dgn mõõtes kehapikkust. Kui pikkus on võrreldes 20 eluaastaga 5 või enam lühenenud ja selg küürus siis on kindel. Mõõdetakse ka luu tihedust. Sümptomid: valud seljas/puusas. Peamiseks avaldumiseks on luumurru teke ilma erilise tugeva traumata. Lüli võib murduda iseenesest. Ravi: fosamax, evista, naistel hormoonasendusravi, õiged Ca, Mg, D3 ja K vitamiini kogused elu lõpuni. Taastada kogu
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem:
· kroonilised maksa ja neeruhaigused, · krooniline stress ja ülekoormus, · pikaajaline suitsetamine ja alkoholism Meessuguhormoonide tootmise lõppemisega ei pruugi naissuguhormoonide tootmine samal ajal veel lakata ja nende vähese koguse edasisel tekkimisel , võib mõne vanema mehe näos näha õhetust, roosakat, siledat näonahka ja jutus kuulda kõrgemat hääletooni. Meessuguhormoonide madal tase võib mõjutada erinevate organite talitust, tervel mehel langeb meeshormoonide tase keskmiselt 1% aastas. Andropaus on ravitav hormoonasendusraviga. Andropausi diganoositakse hormoonuuringutele ja küsimustikele tuginedes. Naissuguhormoonid tootmist kontrollivad hüpotaalamus (eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab
Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid
Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket (halvatus). Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole-põiehäired on näidustatud erakorraliseks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi operatsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
nagu näiteks maksatsirroos, mitmesugused vähivormid ja südamehaigused. Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-
Täispiima võib anda hiljem, kui kehas on küllaldaselt valku rahuldamaks aminohapete tarvet valguliste kandjate sünteesiks. Marasmus on põhjustatud nii valgu kui ka energeetiliste substraatide vähesusest toidus. Sümptomid on sarnased kwashiorkorile - mõlema korral väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb ketoos ehk atsidoos. Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse
Klimaketeeriumi- e. üleminekuiga võib jagada pre-, peri- ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust. Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed; Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi, võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra. Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu. Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e
sambale mõjuvaid koormusi. Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva- heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eris- tatakse kolme liiki vererakkusid, millest kõige arvukama rühma moodustavad punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsüüdid ning arvukuselt kõige tagasihoidlikuma, ent rakutüüpidelt kõige mitmekesisema rühma moodustavad valged vererakud ehk leukotsüüdid.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude:
Hingelist väsimust, stressi ja masendust, mis meid aegajalt kimbutavad, on võimalik oskusliku massaazi ja õigete lõhnade valikuga eemale peletada. Aga ükski massöör ei suuda seda teha ima patsiendi abita. Inimene lihtsalt peab oma probleeme enesele teadvustama (näiteks alkoholismi, suitsetamist, üle- ja alasöömist) ning võtma tarvitusele ka vastavad abinõud. Massaazi mõju hingele, kehale ja vaimule Massaaziga ravitakse edukalt füüsilisi vaevusi ja psühhosomaatilisi häireid. Massaaz parandab vereringet, lümfi äravoolu (eemaldab jääkaineid organismist), hästi mõjub ka seedimisele. Aitab ennetada ja kergendada peavalu, sobib ka unetuse korral, madala ja kõrge vererõhu puhul, soodustab sügavat hingamist, tõstab tuju ja heaolutunnet. Stimuleerib meie immuunsüsteemi, samas vallandab ka allasurutud emotsioone. Huvitav on teada, et massaazi abil võib saada lahti sellistest häirivatest ja ebameeldivatest tunnetest nagu hirm, viha, kurbus, ja isegi kadedus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
