mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus Erinevused · Hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne · Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud Päästetoiming · Päästetoimingu teeb vajalikuks oht · Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim · Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on kahjustatud õigushüvede suhtes säästvaim Hädaolukord · Hädaolukord -- oht õigushüvele TÄNAN KUULAMAST!
korral puudub õigusvastane rünne. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine. Päästetoiming Oht teeb vajalikuks päästetoimingu. Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim. Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on kahjustatud õigushüvede suhtes säästvaim. Hädaolukord-oht õigushüvele.
olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust (nt. inimese elu), õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Sellisel juhul ei tule oht inimesest (välk, metslooma rünnak). Hädaseisund on selline seisund, millest saab välja tulla. Kahju peaks olema minimaalne (tapan näiteks krampis bullterjeri ära, kes mu lapse kaela kallal). Hädakaitse olema säästvaim (tee isik relvituks, võimetust). Hädakaitse seisundis olles peab olema Millal on hädakaitse piiride ületamine? Siis kui 1 ) puudub rünne või selle oht (nt. mulle näis nii, sest ta vaatas nii kurjalt otsa) või kui rünne on juba lõppenud 2) tõrjuda pole enam midagi, rünne on juba lõppenud 3) rünne ei osuta isikute õigushüvesid, 4) kui isik kavatsetult või otsese tahtlusega teostab kaitset, mis ei vasta ründe ohtlikkusele,
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b
piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis. Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt. Kohustuste kollisioon vastuolu. Isik peab üheaegselt täitma mitut kohustust ja ta lei ole võimalik neid kõiki täita. Eksimus õigusvastasust välistavas olukorras tegu toime pannes isik ise kirjutab endale ette, millised asjaolud välistaksid teo õigusvastasuse. Vastutus ettevaatamatusest toimepandud teo eest. 19
hädakaitsest ja/või selle ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu ja alles seejärel saab hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Antud juhul tuleb hädakaitseseisundi olemasolu jaatada. Kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks ja kaitsja käsutuses olevatest vahenditest säästvaim. Kohustus valida kaitsetegevuseks sobiv ja säästvaim vahend tuleneb ka KarS § 28 lg-st 2, mille kohaselt ületab isik hädakaitsepiiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Seega tuleb hädakaitse tuvastamiseks välja selgitada ka kaitsja tegevuse subjektiivne külg.
tahe; kui pole, siis ei tohi kaitsta teda). Looma poolt kaitse on hädaseisund, kuna mest ei tea mitte midagi õigusvastasusest. Tuleb kaitsta ennast võimalikult väikse kahju tekitamisega. Kui keegi ründab kedagi, siis ründe alguse alusest algab hädakaitse seisuga ja lõpeb selle rünnaku lõppemisega. Kuid algata saab ka rünnaku vahetu ohuga. Ründaja õigushüvesid tuleb kaaluda oma õigushüvega. Vastuvägivald peab olema säästvaim ja võimalikult väikese kahju tekitamisega seotud. Kui see kahju on ilmselt mittevajalik siis on hädakaitse piiride ületamisega tegemist. Peale selle ei tohi hakata kaitsma, et rünnet ei olegi (,,sissejuhatuseks") ehk kui puudub rünne oht või kui rünne on, aga see ei kahjusta kellegi õigushüvesid. Oluline on, et isik teostab kaitse vahenditega ja tekitab tahtlikult või kavatsetult teisele liga suure kahju. Saab sellega vahendiga kaitsta, mis lõplikult lõpeb rünnakut
ohtlikkus). Hädaseisund jaguneb (sõltuvalt, mida kahjustatakse): a) Kaitse hädaseisundit (kahjustatakse ohuallikat); b) Ründe hädaseisund (kahjustatakse võõra isiku asja). Eeldused: ei ole teisi alternatiive ohu tõrjumiseks, tegu on sobiv ohu tõrjumiseks ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim, käitumine peab olema kantud kaitsetahtest. Kahju tuleb hüvitada, kui oht tulenes kahju tekitaja enese mõjusfäärist. Erandjuhul võib kahju nõuda isikult, kelle huvides see tekitati. Omaabi AÕS §41 Vallas- ja kinnisasjade valduse kaitse. Hädakaitse eriliik. (valduse kaitse) võib teostada üksnes omavoli vastu (vt AÕS § 40).
annaabi.ee 
