Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala.
Kindasti sellepärast, et Baltikum oli jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ia-Euroopa vahel ning kindlasti oli vallutuste alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus).
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus).
edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose" Meine Kamf"
aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks. Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik, ilma et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Peeter Helme ütleb: ,,Nullpunkt" on tugev ja läbitunnetatud romaan. See on noorteromaan sõna parimas mõttes. Autor on osanud suured tunded nii meeldivad kui ka ebameeldivad panna hästi toimivasse tasakaalu ning luua usutavad tegelased ja kaasakiskuva
„Nullpunkt” on autori esimene romaan Sass Henno ütleb: Kuima Margusega 2003. aasta sügisel Tallinna Pedagoogikaülikooli režissööride kursusel tuttavaks sain, ei osanud ma aimatagi, et seitse aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. „Nullpunkt” räägib teile täpsemalt, miks. Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik, ilma et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Peeter Helme ütleb: „Nullpunkt”on tugev ja läbitunnetatud romaan. See on noorteromaan sõna parimas mõttes. Autor on osanud suured tunded – nii meeldivad kui ka ebameeldivad – panna hästi toimivasse tasakaalu ning luua usutavad tegelased ja kaasakiskuva tegevustiku, mida on
et keegi teine võiks hakata sinu elu juhtima. Eesmärgid aitavad inimesi püsida elus õigel teel. Ma arvan, et minul on juba olemas sihid, kuhu poole püüelda ning samuti tean, mis raskused mind sellel teekonnal võivad ees oodata ja mida pean tegema, et neid ületada. Seega võin kirjandis väljatoodud põhjal väita, et minu elu juhiks olen ma ise! Eesmärkide rikas ja eluterve mõtlemine on juba pool sinu elu juhtimisest ja ohjade enda kätte haaramisest. Eliis Mets 11B
3. Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina. Asja me mõistame, kui teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6
abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta kirjutas Hitlerijugent -natside noorsoo organisatsioon
suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 19. ja 20. sajandi vahetuseks olid teravnenud kapitalistlike maade vahelised vastuolud. Peamised vastased olid Inglismaa ja Saksamaa. Inglismaa kui suurim koloniaalriik, valitses ka ookeanidel ja meredel. Saksa keisririik oli aga huvitatud uute kolooniate haaramisest ning püüdis maailmapoliitikas juhtohjad enda kätte haarata. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalispoliitilised rühmitused: 1879 aastal sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja AustriaUngari. Nendega liitus natuke aega hiljem ja Itaalia kes siiski mõne aja pärast neist jälle lahkus. Seda liitu nimetati Kolmikliiduks.
Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu
Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu
c) Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. d) Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks. e) Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest. f) Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada. g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed. Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid-
tähendustamis homogeenne, analoogne Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. e praktikast v. amorfne; Kultuur kui ,,keelte" kogum Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia Arusaamine Pragmaatiline, Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse haaramisest Märgi tähendus kujuneb süsteemi kuuluvate märkidega tõlgendamise käigus Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid
Tähelepanu liigid: Aktiivne ja passiivne – Ülalt-alla ehk top-down (aktiivne) ja – alt-üles ehk bottom-up (passiivne). VÕI Tahtlik/tahteline tähelepanu - seda juhib subjekt ise (goal-driven attention). Tahtmatu/vaba tähelepanu - rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu). VÕI – Implitsiitne tähelepanu haaramisest – alateadvustatud, varjatud tähelepanu haaramine. – Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest – teadlik, otsene tähelepanu haaramine. Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu: tahtmatu tähelepanu on moduleeritav kõrgema taseme kognitiivsete tegurite poolt ja tahtlik on sõltuv alt üles suunatud protsesside poolt pakutavast stiimulmaterjalist. Tähelepanu ja sõnumi mõjusus on omavahel seotud, kuid üks ei tingi tingimata teist st
· Aktiivne ja passiivne (William James) · Ka vastavalt Ülalt-alla e top-down ja alt-üles e bottom-up Ka Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus- driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) 21 Võib rääkida ka Implitsiitne tähelepanu haaramisest alateadvustatud, varjatud tp haaramine Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest teadlik, otsene tp haaramine · Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu: tahtmatu tähelepanu on moduleeritav kõrgema taseme kognitiivsete tegurite poolt ja tahtlik on sõltuv alt üles suunatud protsesside poolt pakutavast stiimulmaterjalist Hovland'i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust:
üldisele levikule kaasa, ehkki nende enda lapse käitumine ei muutugi. (Keltikangas- Järvinen.) 15 7. REKLAAMI MÕJU LAPSELE Mis puudutab lastele suunatud ärihuvisid, on võrreldes muu maailmaga Eestis olukord parem. Lapsed on Eestis väike sihtgrupp, televaatajate hulgas on lapsi 13-15%, seega umbes 180 000 (Aaremäe, 2009, 58). 2004 aastal tehtud uurigu tulemused laste kui sihtgrupi haaramisest näitasid, et suudeti haarata vaid maksimaalselt pool sihtgrupist. Teine oluline tõik kohalikus kontekstis on see, et lapsed ei langeta olulisi rahakulutamise otsuseid iseseisvalt, mistõttu otseselt neile suunatud reklaam Eestis on väheefektiivne. Tõestuseks, et me näeme televiisorist peamiselt täiskasvanutele suunatud reklaame. Järelikult peavad telekanalid arvestama sellega, et televiisori ette on oodatud eelkõige lapsevanemad, sest neile saab reklaamitavat müüa
taustal; B reklaami pinnal jõuliselt eristuv toode) Objekti esiletõstmine/eristuvus nt nihe, eristumine normist st. loodud eeldused mõjuda šokeerivalt, tavatus ja uudsus ... Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e. kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. (ehk sellest kuivõrd reklaam suudab stimuleerida meis tugevaid emotsioone. Kui on liiga suured emotsioonid, siis me ei tööta ratsionaalselt; võime unustada, mis brändiga on tegu) Veel tähelepanu haaramisest: • Visuaalse tähelepanu korral: ootamatult ilmuvad stiimulid ja uued objektid äratavad tahtmatult tähelepanu (nt ootamatud reklaamid, bännerid) • Tähelepanu tahtmatu tõmbamine sõltub lisaks stiimuli omadustele ka tähelepanu kontrollseadistusest, mille määravad nt ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt- reklaamid, mida näeme vähe, kuna raha on vähe; episood kampaaniast, mis ei ole veel alanud, see tekitab huvi,
Tähelepanu liigid: · Aktiivne ja passiivne (William James) · Ka vastavalt Ülalt-alla e top-down ja alt-üles e bottom-up Ka Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) Võib rääkida ka Implitsiitne tähelepanu haaramisest alateadvustatud, varjatud tp haaramine Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest teadlik, otsene tp haaramine · Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu · Me tajume reklaame teadlikult ja alateadlikult/alaläviselt. AIDA - reklaami taju ja info töötlemise üldine mudel (E.K.Strong 1925) TEGUTSEMINE
Options – klõps siin avab käsu OPTIONS valikukaardi Drafting Selgitused vestlusaknale Drafting: Auto Snap Settings – automaatse haaramise seadistus: Marker – kuvatakse täppishaaramise tingkujutis; Magnet – valitud koht nagu tõmbaks magnetiga ligi kui ta on sattunud haaramisalasse; Display AutoSnap tooltip – kuvatakse lühiseletus lisaks tingkujutisele veel sõnaline selgitus haaramisest; Display AutoSnap aperture box – kursori ristil kuvatakse haaramisala suurune ruuduke (“sihik”); AutoSnap marker color – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise värvuse seadistamine (jälgimise hõlbustamiseks on soovitatav valida muude joonise elementide suhtes kontrastne värvus, näiteks punane; AutoSnap Marker Size – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise suuruse seadistamine liuguriga;
Semioos interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. Kultuur kui ,,keelte" kogum Märgi "objektide" Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid ontoloogia determineeritud lingv. suhtega Arusaamine märgi Pragmaatiline, Strukturalistlik, haaramisest "konstruktivistlik", Märgi "naturalistlik" sisu tähendus kujuneb dekodeerimine. Märk saab tõlgendamise käigus tähenduse läbi erinevuse teiste samasse süsteemi kuuluvate märkidega Subjekti ontoloogia Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu
Käsu OPTIONS valikukaart Drafting Selgitused vestlusaknale Drafting: Auto Snap Settings – automaatse haaramise seadistus: Marker – kuvatakse täppishaaramise tingkujutis (joonis Drafting settings); Magnet – valitud koht nagu tõmbaks sihikut magnetiga ligi kui see koht on sattunud sihiku haaramisalasse ning haaramise tähis läheb oma kohale; Display AutoSnap tooltip – kuvatakse lisaks tingkujutisele veel sõnaline lühiselgitus haaramisest; Display AutoSnap aperture box – kursori ristil kuvatakse haaramisala suurune ruuduke (“sihik”); Color – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise värvuse seadistamine (jälgimise hõlbus tamiseks on soovitatav valida muude joonise üksikosade suhtes tugevasti erinev värvus, näiteks punane); ÜLESANNE I Pinnatükk 242
annaabi.ee 
