Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hääle kiirus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
generaator, kats, heligeneraator, ostsilloskoop, juhendaja, ostsilloskoobi, quincke, keskele, paraja, heleduse, mikrofoni, ellips, ekraanil, kandke, elektronkiire, füüsikainstituut, soovitav, telgedel, jälgHELI KIIRUS 1. TÖÖÜLESANNE Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f (1) kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= xRT (2)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorse töö aruanne: HELI KIIRUS Õppeaines: Füüsika I Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Taavi Rokka Daniil Stserbakov Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimis kiirus võrdub: v= f (1) kus v on lainete levimise kiirus, -lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi, RT v= µ (2) kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) ,
HELI KIIRUS 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v =f kus: v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= RT Cp kus = Cv
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorne töö Heli kiirus Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11B Üliõpilased: Kontrollis: Tallinn 2009 HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: (1) = kus v on lainete levimise kiirus, l - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi (2) RT
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik HELI KIIRUS LABORITÖÖ NR. 3 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ (2)
Heli kiiruse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja Tekstiili instituut Õpperühm: TD 12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v= RT µ
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ kus = Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R -universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T -absoluutne temperatuur( °K) , µ -moolmass (ohu jaoks µ =29·10 3 kg/mol).
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=λ•f kus v on lainete levimise kiirus, λ on lainepikkus ja f on sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v = √((χRT)/μ) kus χ= Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R – universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T – absoluutne temperatuur (°K), μ – moolmass (õhu jaoks μ
LABORATOORNE TÖÖ Helikiirus Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-11b Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatskov Juhendaja: K. Klaas Tallinn 2013 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ
Tulemuse 7766,9 24,57 - - 60,8 7,83 · 103 d 8 V = 4/3 · · (24,57 / 2)3 = 7766,98 (mm3) D = 60,8 · 10-3 / 7,767 · 10-6 = 7828 = 7,83 · 103 (kg/m³) Järeldus: antud katsekeha on valmistatud terasest. HELI KIIRUS. 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/kmol); T - absoluutne temperatuur (K);
(3). Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi mikrofon, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid..............................................................................................................
HÄÄLE KIIRUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures.
VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures olevale juhendile. 5. Lülitage ostsillograaf sisse ja oodake, kuni ekraanile ilmub kujutis (ilma impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi.
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................
Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 2. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 17 OT KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v = f, võib valemi anda kujul
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 –
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 17 TO allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk: Seisulainete Töövahendid: Statiivile kinnitatud tekitamine keelel ja nende keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid:
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on
Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3...
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte l�
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind
teepikkusest ja ajast. See asjaolu annabki võimaluse kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse valemit s=a*t2/2. 3.3. Newtoni teine seaduse kontrollimine Newtoni teise seaduse kontrollimine toimub põhimõtteliselt järgmiselt. Kui paigutada osa koormisel C asetsenud lisakoormistest üle koormisele C ', siis süsteemi mass ei muutu. Muutub aga süsteemi liikumist põhjustav jõud ja seega ka tema kiirendus. 4. Töö käik Enne tööle asumist täpsustage praktikumi juhendaja juures töö ülesannet. Töö ajal pidage silmas, et voolu võib elektromagnetisse lülitada ainult niikauaks, kui on hädapärast vaja koormise C' fikseerimiseks. Vastasel korral koormis magnetiseerub ning ei hakka liikuma voolu väljalülitamisel elektromagnetist. 4.1. Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi s=a*t 2/2 kontroll 1. Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Viige koormis C' kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G juhendaja poolt
Jälgige, et klaasplaadilt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Teravustage niitristi kujutis okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage mõõtemikroskoobi aluslauale tükk millimeetripaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeetripaber ning asetage mõõtemikroskoobi lauale juhendaja poolt antud komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi vertikaalne joon liigub paralleelselt ringide tsentrit läbiva püstsirgega. Kui ei, siis saavutage see komplekti (klaasplaat + lääts) nihutamise ja niitristi pööramisega. 7
4.Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. ε = 9,45 (V) 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4. Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA –ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: ε−U U
Seda tehakse järgnevalt. Lahtise survekruvi 9 korral pööratakse pikksilma koos alusega, temast kinni võttes nii, et niitrist jääks pilu 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kujutise lähedale. Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 ja pööratakse alust ning seega ka pikksilma edasi peene kruvinihutiga 8, kuni niitrist jääb pilu kujutise keskele. Pikksilma asendile vastava nurknäidu leidmine toimub järgmiselt. Esiteks tuleb ketast 11 (joon. 19.3,b) liigset jõudu kasutamata alati ühes ja samas suunas ettevaatlikult pöörata nii, et limbi skaala alumised ja ülemised vertikaalsed jaotuskriipsud satuksid täpselt kohakuti. Alles seejärel loetakse näit kahelt skaalalt – horisontaalselt ja vertikaalselt. Näidu võtmist selgitame joonisel 19.4 toodud näite varal. Joonis 19.4
Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk.
nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 5. Asetage liugkontakt C potentsiomeetri skaala keskele näidule 5,00. (Mõõteskaala kogupikkus, nagu öeldud, on 10,00 ühikut.) Muutes takistussalve R takistust, saavutage galvanomeetri nullnäit
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline visko
annaabi.ee 
