ettevõtteks kogu Euroopas. Kuulsuse tipule viisid tehase Katariina II tellitud luksuslikud serviisiansamblid Arabeskserviis, Jahta serviis ja Kabinetiserviis, mis koosnes kuni tuhandest üksikesemest. Paul I (1796 1801) tundis emalt päritud huvi portselani vastu. Ta andis tehasele mahukaid tellimusi, külastas seda ka ise ning näitas rahuloluga ettevõtet kõrgetele külalistele. Aleksander I valitsemisajal (1801 1825) juhtis portselanitehast keisri usaldusisik krahv D. Gurjev. Tema ajal algas tehase ulatuslik ümberkorraldamine Genfi Ülikooli tehnoloogiaprofessori F. Hattenbergi juhatusel. Gurjev ei hoidnud parimaid kodu- ja välismaiseid meistreid tööle meelitades raha kokku. Aleksander I ajast kuni 19. sajandi 60. aastateni olid tehase toodangus erilisel kohal vaasid. Üheks kõige armastatumaks dekoratiivmaterjaliks muutus kuld. Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene.
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält
Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk
Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma Mrs Eynsford-Hill, vaestunud aadlikudaam- Kädi Kosenkranius Freddy Eynsford-Hill, tema poeg- Oliver Kuusik Zoltan Karphaty, keeleteadlane- Tõnu Tamm Kõrtsmik Covent Gardenil- Kalju karask Lord Boxington, jõukas aadlik- Olev Kriisa
Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa
"Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. "La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexandre
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte
Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene Soom), Ribbing (Priit Volmer), Horn(Leonid Savitski), Amelia treener (Georg Gurjev) ja tantsusolistid (Seili Loorits-Kämbre, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov). Lavateos oli sümpaatne kuigi tal oli ka puudusi. Näiteks ei sobinud kuninga rolli Mart Madiste, tema asemel oleks võinud kuningaks olla hoopis peaminister, Rauno Elp. Vahepeal oli ooper arusaamatu, näiteks kui nõid ennustas ja rääkis deemonitest. Veel oli arusaamatu see, kui Amelia läks nõialt nõu küsima ning samal ajal oli lava peal
Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil Kontakt '92. 4 Lugu räägib sellest, kuidas kuurvürst on palunud parun Wepsil korraldada metsseajaht,
Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu. Kuid teise vaatuse lõpus, õige balli ajal olid ka maskid korralikud. Tegu oli tõesti hea ooperielamusega. Kui juba ooperisse minek, siis soovitan vaadata just ,,Maskiballi''.
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites
Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR
Millal raamat ilmus? Kuidas otsisite? Raamatu autor on Otto Wilhelm Masing ja raamatu ilmumisaeg on 1795. Valisin ülevalt Tekstis ja kirjutasin otsingusse: Pealkiri: ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele Nimi: Õpperühm: Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg – http://kreutzwald.kirmus.ee 9. Leidke V. Tormise „Kaugelt näen kodu kasvamas” audioesitus. Kes seda esitab ja kuidas leiate? Esitajad on Eesti Raadio koor, sümfooniaorkester ja solist Viktor Gurjev. Otsing: Kaugelt näen kodu kasvamas Täpsusta millist infot otsid: Audio 10. Kas on olemas galerii Tartu Ülikoolist? Kui jah, palju ja mis pildid selles on? Kuidas leidsite? Jah, seal on seitse pilti. M. Klingeri portree, esimese rektori G. Fr. Parroti portree, kaks teost ülikooli peahoonest, duell, õppetöö ülikoolis ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Otsing: Tartu Ülikool Täpsusta millist infot otsid: Galeriid Saaga - http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga 11
tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000
Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jtkas pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist ttab
Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust. I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball. Pärast haigust pöördus Violetta tagasi endisse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil esitles Gaston
Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura
"Guinessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii
Kolme aasta jooksul uuris ta Rahmaninovi loomingut ning ortodoksi muusika seoseid vene sümfonismiga ning juhatanud kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures
Ja seda tema poliitiliste vaadete pärast. Oli lõpule jõudnud üks tähtsamaid perioode Puskini biograafias tema rännakud Venemaa lõunaosas. Odessas veedetud aasta oli erakordselt rikas elamuste poolest. Siin kujunes välja tema selge ja kaine pilk elule ning inimestele. Unistajast saab mõtleja. Lõbus ja terav satiir muutub vihaseks ja sapiseks. 31.juulil 1824 a. sõitis kolleegiumisekretär Puskin Odessast välja marsruudil, mille oli ette kirjutanud kindral Gurjev. 9.augustil 1824 a. jõudis Puskin Mihhailovskoje põliste pärnade alla. Mõis oli hooletusse jäetud. Hannibalide varjupaik võttis poeedi vastu lagunenud jalgvärava ja viltu vajunud taraga. Pagendus muutus vangistuseks. Poeedi tegusid ja käitumist jälgiti. Pärast 14.a. lahusolekut ei võinud läbisaamine vanematega heaks kujuneda. Perekond võttis ta algul hästi vastu, kuid sedamööda, kuidas selgus Aleksander Sergejevitsi poliitiline seisund, kutsus see isas esile mitmeid kartusi
Neile lisandusid 1920. a Venemaalt opteerunud Peterburi Konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli 1919 1923 Mihkel Lüdig. [5] Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M. Lüdigi eestvõtmisel alustati oma maja ehitamist, põhiliselt vabatahtlike annetuste varal. Hoone esimene osa valmis 1922. a. [5] 1970. aastal sai rektoriks Viktor Gurjev. 1970-ndatel avati uuesti 1950. a likvideeritud oreliklass, 1971. a hakati taas ette valmistama üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Konservatooriumi üliõpilaste arv kasvas tunduvalt. [5] 1989. aastal, vahetult enne kooli 70. aastapäeva, saadi tagasi endine nimetus Tallinna Konservatoorium, kuid juba 1993. a, seoses kasvanud välissuhtlusega, asendati see nimetusega 8
ja mees istuvad kokkupandavail istmeil. Nad vaatavad saabuvat pääsukest. "Vaata, pääsuke!" lausub noorem. "Heraklese nimel, tõsi!" vastab teine ja lisab: "Juba on kevad!". Ja tõepoolest, taevas lendab väike linnuke. Joonistust raamivad ornamendiribad. Pelike pääsukesega leiti 19 sajandi 20. aastail muistse Etuuria ühe kõige vanema linna, Vulci nekropoli väljakaevamisel. Vaas sattus Nikolai Gurjevi kätte, kes oli vene saadik Roomas ja Napolis. 1843 a tõi Gurjev vaasi Moskvasse. Ermitaazi osteti vaas 1901 a. IV saj. ja sellele järgneva hellenismi ajastu kultuur on tunduvalt komplitseeritum kui V saj. kultuur. Määrava tähtsuse sai Sokratese õpetus. Kunsti mõjutas teadus, mille rajaja oli Aristoteles. Kunstnikud ei keskendunud oma tähelepanu enam peajumalatele, vaid noorematele, teisejärgulistele jumalatele. See võimaldas neil lähendada jumalakuju inimesekujule. Sajandi lõpul peeti jumalaid
– Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02. 90 Nagu edaspidi selgub, ei saa ainult koosseisu järgi siiski 100% kindlusega otsustada. Kuid Keila Bändi puhul pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla. 91 Narvast on Eesti kultuuripilti tulnud Johannes Helila (tromboon, tuuba), Adolf Udrik (viiul), Karl Sillakivi (klaver), helilooja Erich Jalajas, viiuldajad August ja Rudolf Millid, omaaegne parim svingviiuldaja Jossif Šagal, lauljad Viktor Gurjev, Artur Rinne jt. Narvas alustasid oma muusikuteed ka Raimund Kull, Heino Kaljuste, Vello Lipand, Kalju Vest. 54 Siinsed andmed on suures osas saadud V. Ojakäärult, kes sai need omakorda Narvast pärit kunstnik Elmar Kellalt. 92 Oma kirjas V. Ojakäärule loetleb Kell talle meelde jäänud tantsuorkestreid (Merly Band, Tucky Band, Akkord, Ilmarine ja Be-Be-Be) – see loetelu ei pruugi kaugeltki täielik olla
annaabi.ee 
