nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas
Kummitus teeb Hamletile lubaduse kätte maksta Claudius. Hamlet tundub kooskõlastatud põnevil. Tal on Horatio ja valvurid vannutavad, et nad ei näita seda, mida nad on näinud. Teine Kaks leiab meile tulevikus määramata aja. Hamlet on käitunud kõige ebakindlalt ja murettekitavalt. Claudius kutsub Hamleti kooli sõpru, Rosencrantzit ja Guildensternit üles, et avastada selle kummalise käitumise tähendust. Rosencrantz ja Guildensterni katsed avastada Hamleti hullumeelsuse põhjuseid on täidetud kõrvalehoidumise ja vaimustusega. Vahepeal hõõrub Polonius enda teooria: ta arvab, et Hamlet on hullumeelne, kuna Ophelia on oma armastuse tagasilükkamine. Ta korraldab katsetama oma teooriat, seades Ophelia Hamletile, kui nad on ilmselt üksi ja jälgivad seejärel menetlusi Claudiusiga. Hamleti ainus lohutus tundub olevat Inglismaa mängijate trupi tulemine. Hamlet
ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. d)Claudius kutsub Rosencrantzi ja Guildensterni Hamletit lõbustama. · Claudiuse ja Rosencrantzi ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. e)Hamlet pidas end põhjendatult passiivseks. Jah f)Vägivalla vastu astumine toob enesega kaasa ebaõiglust ja vägivalda. · Inimesene, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam vaimus taluda ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid
unustama kättemaksu nimel Opheliat ja ema, ei leiagi lugeja vastust. Ometi on just sellised näiliselt ebaolulised olukorrad indikaatoriks tema käitumismudeli määramisel. Printsi monoloogid olid tõestuseks sellele, et ta tema ainsaks ,,kohtunikuks" oli ta ise. Ikka ja jälle laitis ta omaenda oskamatust mõtteid ellu viia, kui oleks pidanud vahest kahetsema hoopis juba tehtut: Poloniuse tapmist, Rosencratzi ja Guildensterni surmasaatmist või Ophelia hülgamist. Kuid need teod taandusid tema äärmusliku loomuse ees pisiasjadeks. Hamlet tegeles ju ,,suurte asjadega", ta oli justkui romantiline sangar, kes sammus kõiki tõkestusi trotsides oma õilsa eesmärgi poole. See ,,üllas" talitlusviis oligi minu arvates tema hulluse kõige ehtsamaks ilminguks. Kindlasti teeb Hamleti mõistmise keerulisemaks asjaolu, et ta teatud seikadel ka mängis hullu.
ini mses pahede ga ja lähikondlastega et peab mnägi managu teaks ta seda ini mest juba am mu., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hir mul , kuna team jures oli käinud väga ku m malisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma sil mi kasutamata toas ringi. II stseen Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõ mus kuid sa mas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla s õpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla
Hamlet otsustab mängida hullu. Polonius saadab teele Reynaldo, oma teenri, et oma poja kohta Prantsusmaalt teateid saada. Ta soovitab talle igasugu ebaausaid võtteid, kuidas kõike välja uurida. Ophelia ja räägib oma isa Poloniusele, et Hamlet tuli tema tuppa ja käitus nagu hull. Polonius arvab, et ta on hull armastusest. Kuninganna arvab, et Hamletilt võttis mõistuse isa surm ja ema kiired pulmad. Ta kutsus kaks rüütlit Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti koolikaaslased, lossi, et need Hamleti meelt lahutaksid ja välja selgitaksid, mis teda vaevab. Polonius näitab kuningannale ja kuningale Hamleti kirju Opheliale. Polonius arvab, endiselt et Hamlet on armastusest hull. Nad plaanivad Hamletil ja Ophelial kohtuda ja ise luurata kardina taga. Linna tulid rändnäitlejad ning Hamlet räägib nendega, paludes neid etendada tükki tema isa mõrvast ja ema abiellumisest.
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid
näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv). Soovitatavad kirjanditeemad 1. Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks? 2. Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? Miks/ miks mitte? 3
kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa.
saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa.
Möödub mõni nädal. I stseen: Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. Ilmub Ophelia, kes jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud. II stseen: Kuningas tervitab Hamleti endisi ülikoolikaaslasi Rosencranzi ja Guildensterni. Claudius räägib neile, et Hamlet kannatab hulluse küüsis ning palub neil jääda lossi, et Hamleti meelt lahutada ning ka ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et sada siis võimaluse korral arstida. Polonius lubab Hamleti hulluse põhjust selgitada, kuninganna aga arvab, et põhjuseks on isa surm ja ema kiired pulmad. Teatatakse Norra saadikute tagsi jõudmisest. Nad toovad häid sõnumeid: Norras enam Taani
Kuidas? Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade Laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. (lk33) Millise info H.kohta viib isale O? Ophelia jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud. (lk 35) II stseen Kes on G ja R ning miks tulid nad Taani? Rosencranzi ja Guildensterni on Hamleti endised ülikoolikaaslased. Claudius räägib neile, et Hamlet kannatab hulluse küüsis ning palub neil jääda lossi, et Hamleti meelt lahutada ning ka ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et seda siis võimaluse korral arstida. (lk 36-37) Millise käsu annab Polonius O- le? Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja.
kättemaksuga . Tema arvates oleks see ainult rõõm kuningale , kui ta kiirelt siin teise ilma pääseb ning tahtis , et kuningas sureks piinarikkasse surma ja sellega tasuks oma patud. Hamlet teeskles oma hullumeelsust Kuninga ja Kuninganna ees , mis viimaseid väga endast välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus. Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile. Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt kord elus arutlevad, ehk et elu on teinekord väga piinarikas ning inimesed teevad üksteisele
hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid.! ! 2. Vaatlus. ! Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. ! Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt.! Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid
,,Torm" 154 sonetti, mõned poeemid. Artikli analüüs. 1. Mis on shakespeareloogia? Uurimisharu, mis uurib Shakespeare elulugu ja tema saladusi. Uurivad stratfordistid ja antistratfordistid. 2. Pane kirja Shakespeareiga seotud saladusi. Kas Shakespeare ei osanud kirjutada? Kas Shakespeare eest kirjutas hoopis teoseid Bacon? 3. Missugused on leidnud lahenduse? Shakespeare kirjutas teose ,,Hamlet" ise, sest seal on ta välja toonud oma vanad kaastudengid Rosencranto ja Guildensterni. 4. Missugustele küsimustele ei ole vastatud? Kas on ta ise kõik teosed kirjutanud? Milline ta oli, portreepildid erinevad üksteisest?! Oli Shakespeare mees või naine? Oli tal kõrgharidus või mitte? Shakespeare'i aegne teater ja publik Shakespeare aegne teater Sarnasus Kaasaegne teater · Teatrid pealt lahtised, · Etendused toimusid · Etenduse ajal istuvad ilma katuseta. iga ilmaga
osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest
järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale
Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
