4. DÜNAAMILINE ajas muutuvad süsteemid. ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur
tõmbas Uraani. 1846. aastal leidiski saksa astronoom Johann Galle (1812-1910) ennustatud kohas Neptuuni. KUUD JA RÕNGAD 1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. "Voyager 2" leidis Neptuuni ümbert ka neli nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Neptuun on sinine,tuuline ja külm.1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kui Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna, kuid haarati
Selle tähis on m ja möötühik on 1kg Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt ? Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Milles seisneb gravitatsiooninähtus ? Gravitatsiooninähtus seisneb selles,et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole teatud jõuga. Millest sõltub gravitatsioonijõu suurus ? Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massidest m1 ja m2, 2) kehade vahelisest kaugusest r, Fg = Gm1m2/r2 G= gravitatsiooni_konstant G = 6,67 *10astmel-11 Nm2/kg2 Fg = G5050/0,3 g iseloomustab gravitatsiooni välja tugevust Maa pinnal g = 9,81 N/kg kohta. r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest.
Füüsika KT nr 5 Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsioonijõud - (kõige üldisem jõud, mis mõjub kõikidele kehadele - universaalne jõud) jõud, millega tõmbuvad kõik kehad sõltumata kujust/materjalist/laengust jne 2. Millest gravitatsioonijõu suurus sõltub? - Massist ja kehadevahelisest kaugusest 3. Gravitatsioonijõu suund on suunatud Maa keskpunkti 4. Gravitatsiooniseadus - kaks keha tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud 1. Raskusjõud - gravitatsioonijõud, millega Maa v mistahes muu taevakeha tõmbab maapinnalähedasi kehi 2. Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=m*g 3. Raskusjõu suund on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole
Prilliklaaside number on vastava läätse optili ne tugevus. Kumerläätse optiline tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. 2 . Gravitatsioon . Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastasikuse tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe keha vahel. Jõud on vastassuunalised. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F= mg, kus F
alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg
Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana. Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas
Põhjavesi MarkoEero Kruus Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
2.2. JÕUDUDE LIIGID · Gravitatsioonijõud · Raskusjõud · Hõõrdejõud · Elastsusjõud *Gravitatsioonijõud Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus: 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest
Keha kaal ja selle puudumine Martin Purret Millest sõltub gravitatsioonijõud ? *Gravitatsioon - gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise *Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge * Keha kaal on jõud, millega ta mõjutab raskusjõu tõttu alust või
GalaktikaD • Galaktika on hiigelsuur täheruum, milles tähed on teineteisega gravitatsioonijõu abil seotud. • Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi.
Galaktikad Allan Marran Robert Rootsi Marek Kristoving LE10 Galaktikast üldiselt Galaktikad on suurest hulgast tähtedest koosnevad süsteemid, mis püsivad oma enese gravitatsioonijõu mõjul või mingi väga suure massiga keha ümber ja kus enamasti leidub gaasi ja tolmu, millest võib tähti juurde tekkida. Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng
KEHADE VASTASTIKMÕJU Vastastikmõjus peavad osalema vähemalt 2 keha. Kehade vastastikmõju tagajärjel : 1) Võib muutuda kiirus 2)Võib muutuda kuju. Gravitatsioon e gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained) Gravitatsioon on seotud keha massiga : mida suurem mass, seda suurem gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline 2)ulatub mistahes kaugustele 3)aineosakestevahelised vastastikmõjud . näiteks laetud kehade vahel. Tugev vastastikmõju 1)ulatub väga väikestele kaugustele 2)sadu kordi tugevam kui elektromagnetiline 3)esineb aatomituumades ja teiste elementaarosakeste vahel
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga
raskusjõu mõjumisel. Maa ja vaadeldava keha vaheline gravitatsioonijõud: Maa h m RM mM mg r = RM+h Võrdsustades gravitatsioonijõu kaks avaldist: m mM G = mg, ( RM + h ) 2 g = m M 2 . ( RM + h ) Maapinna lähedal, kus h RM , g = 9,81 m/s2. Keha kaal. Kaaluta olek Keha kaal ( P ) jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit: P = m( g ± a ). Märk + vastab üles, märk - alla suunatud kiirendusele a.
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
· Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga. 2 Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates
Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu.
6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamasti 10 ja m=massiga 13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15. Dünamomeetriga eset mööda pinda lohistades. Dünamomeeter näitab jõudu N. 16. Vähendada :Hõõrdejõudu saab vähendada kui vähendada keha massi või pinna karedust. Suurendada : Suruda kehi kokku, suuremad pinnakonarused, muuta pindade kokkusurvet, muuta pinna karedust. 17
Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke (kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Joonisel näidatud väikese kaldega nõlva (a) moodustava materjali külmumisel pinnas paisub (b), mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Järgneva sulamisega pinnase ruumala uuesti väheneb, aineosakesed vajuvad gravitatsioonijõu mõjul vertikaalselt alla, nihkudes niimoodi nõlvakalde suunas (c).
SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine. LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel. MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri. 2.Veeringe osad on: 1)aurumine 2)sademed 3)äravool
Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasug...
Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma Resultantjõud on jõud mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju . Resultantjõud on arvutuslik suurus, seda ei saa siduda ühegi konkreetse kehaga. Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega kõik kehad liiguvad Maa poole. Raskusjõud on gravitatsioonijõu erijuht. Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega Maa tõmbaba keha enda poole. Deformatsioon nimetatakse keha kuju või ruumala vastastikmõju. Hõõrdumine nimetatakse kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdetegur on suurus, mis iseloomustab kokkupuutepindade materjali ning võrdub hõõrdejõu ja toereaktsiooni suhtega Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga
Füüsika on teinud inimeste elu ohutumaks, mugavamaks ja inforohkemaks. Tehes igapäevaseid tegevusi, inimesed ei pane tähele seda, et näiteks lükates poekäru, nad rakendavad mitmeid erinevaid füüsika seadusi. Külakiik on olnud läbi aastate inimeste meelelahutuseks, kuid vaevalt keegi mõtleb, et selle liikumise juures toimub energia muutumine. Staaziga suitsetaja, oma järgmist sigaretti tikuga süüdates, ei pööra kunagi tähelepanu, kuidas töötab hõõrdeseadus. Tänu gravitatsioonijõu ületamisele on inimestel võimalik täna rännata kosmoses ja võib-olla homme juba ääretus galaktikas. Samuti füüsikateadus võimaldab teadlastel välja arvutada asteroidide potensiaalset põrkumist Maaga, planeetide kaugust meie planeedist, temperatuuride muutumist jne. Elukvatiteedi parandamise käigus tihtipeale unustatakse, et maailm muutub liiga marejaalseks ja kõike on võimalik seletada kas keemilise reaktsiooni või füüsikalise valemiga
Liikumise suhtelisus- Keha asukoha määramine mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Teepikkus- Läbitud tee pikkus piki trajektoori. Tähis: l Ühik: m Nihe- Keha kaugus asukohast mööda sirgjoont mõõdetuna (nö. linnulennul)Tähis: s Ühik: m Taustsüsteem- Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Kehade vastastikmõju- Ühe keha kuju või liikumine muutub teise keha mõjul. Gravitatsiooniline vastastikmõju- Kehad tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõu mõjul. Vaba langemine- Kehade langemine, kus õhutakistus puudub, langevad võrdse kiiruse (kiirendusega). Ühtlane sirgjooneline liikumine- Sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus- Liikumist iseloomustav suurus. Näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra
VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob
rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade
VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda
ulatuval temperatuuril. Prootonid muunduvad heeliumituumadeks, vabanev energia imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi. Tänapäeval saame anda tähe evolutsioonist järgneva ettekujutuse. Tetud põhjusel hakkab tähtedevaheline gaasi ja tolmupilv kondenseeruma. Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa temperatuurist ei piisa termotuumareaktsioonide kulgemiseks. Gaasirõhk keras ei ole veel suuteline kera osade vastastikust külgetõmmet kompenseerima ja kokkutõmbumine jätkub. Tavaliselt ei teki korraga üks prototäht, vaid nende suurema või väiksemaarvuline rühm
Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2
(etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon - Ca 15 4,5 miljardit aastat tagasi - Belgia astronoom George Lemaitre 1927 "suure paugu teooria": üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestest aatomid ja molekulid, mis gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.)
kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e – elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,6∙10-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas seisumass. Elekter on nähtus, kus elektrijõu toime avaldub laetud osakeste paigalseisu või liikumise kaudu. Makromaailmas on kõik nähtused põhjustatud kas gravitatsioonijõu või elektromagnetiliste jõudude tõttu (nt hõõrdejõud, aine koospüsimine, kosmiline kaugside, www).
REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on
Kiirenduse suund ühtib alati kehale mõjuvavate jõudude resultandi suunaga Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate ja vastasmärgiliste jõududega Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga F=Gm1m2/r2 G=6,67*1011 Nm2kg2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu avaldumi vorm, Maa külgetõmbejõud Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt maa poole vabalangemise kiirendusega Jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga Kui alus või riputusvahend liigub kiirendusega, siis kaal erineb arvuliselt raskusjõust P=m(ga)
spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest.
Newton 22.september 2012 Isaac Newton elas 1643-1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena.
Gravitatsioonijõud on suurima ulatusega jõud looduses, nt : 1) grav. jõud hoiab koos tähesüsteeme. 2) tõus ja mõõn on põhjustatud Maa ja Kuu ning ka Päikese gravitatsioonist. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbavad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Inertne mass - määratakse jõu poolt kehale antava kiirenduse kaudu. Raske mass - määratakse kahale avalduva gravitatsioonijõu kaudu. Kõikidel kehadel millel on mass tõmbavad üksteist. Keha kaaluks nim jõudu ,millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele või riputusniidile. Kaaluta olekus on raskuskiirendus võrdne keha kiirendusega.Raskusjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. tähis F (astmel n ). Toereaktsioon- rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Rõhk- füüsk. suurus, mis on võrdeline pinnale mõjuva rõhumisjõuga ja pöördvõrdeline
tähel süsinik-hapnik tuum. 6.Valged kääbused Valgeteks kääbusteks nim. tähti, mille mass on võrreldav päikese massiga, raadius on endaga umbes 100 korda väiksem. Valge kääbus on kustunud täht, mis helendab järele jäänud soojusenergia arvelt. 7.Neutrontähed Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide haaramine tuumadesse ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei elektron ega neutron gaasi rõhk. Mustal augul säilib välisvaatleja jaoks gravitatsiooniväli, pöördumis pulss moment ja elektrilaeng. 9.Päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur, eluiga) Mass: Mo= 1,99 × 1030 kg
· Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Selle tagajärjel toimuva maalihked. · Voolamine-nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Selle tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine-aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude(nt. pinnase korduv külmumine ja sulamine). See lõhub osakestevahelisi seoseid, soodustades gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Materjali külmumisel pinnas paisub, mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Sulamisega pinnase ruumala väheneb, aineosakesed vajuvad gravitatsioonijõu mõjul vertikaalselt alla. Nõlvaprotsesse võivad soodustada: · Puude mahavõtmine-puujuured ei kinnista enam pinnast, mistõttu võib tekkida pinnaseerosioon. · Ehitiste rajamine nõlvale-raskusjõud · Autotee ehitamine nõlvale-raskusjõud, vibratsioon
Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s. F=G*Mm:R Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg)
nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad
4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all)
*kosmosejaamad mis töötavad pikaajaliselt *vesinikpomm * tuumarelv * taastuv energia kasutusele võtmine Elementaarosakesed Elementaarosakesteks nim. mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad kõigis füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Elementaarosakesed : tugev tuumajõud, nõrk tuumajõud, gravitatsioonijõud, elektromagnetjõud Fundamentaalsed osakesed jagunevad: * leptonid ( elektron, mioon, neutriino) ei allu tugevale vastastikmõjule. Peale gravitatsioonijõu mõjutavad neid nõrgad tuumajõud ning laenguga osakesi ka elektromagnetilised jõud. * hadronid on osakesed mille vastastikmõju on põhjustatud tugevast tuumajõust. Hadronid jagunevad kahte alarühma : a) barüonid (prooton, neutron), mille büronarv on +1 (antsiosakesed -1) b) mesonid (pioon, kaoon), mille barüonarv on * vahebosonid (footon, W- ja 2-osakesed) osalevad elektromagnetilises ( footon) või nõrgas (W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron
Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu: , , kus H= 100 mm (äärmiste kriipsude vahekaugus silindris AB), t-aeg, mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis , kus k on seadme passis toodud kuuli konstant. Et vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist , siis
lainepikkus u laine levimise kiirus x koordinaat laine levimise sihis k lainearv faas Soojusliikumine NA Avogadro arv v osakese kiiruse suurus T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas v osakeste kiiruste keskväärtus II v osakeste ruutkeskmine kiirus m osakese mass Jõud Newtoni seadused F jõuvektor m mass a kiirendusvektor P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant M Maa mass R Maa raadius Fel elektrilise jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus Elektrivälja tugevus q välja tekitav laeng r teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q proovilaeng E elektrivälja tugevuse vektor laengu pindtihedus 2
(lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele
annaabi.ee 
