Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka ...
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. ...
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste a...
ehitatakse lihtsa proportsiooniga majad asemele. Tänapäeval on rohkem võimalusi igas asjas, eelkõige kunstis. Ent me peame olema väga tänulikud meist varem elanud inimestele, kes on teinud meie eest ära nii palju imesi, just selle pärast peamegi olema aupaklikud ja mõtlema antiikkunstist ülivõrdes. Kasutatud kirjandus: * http://en.wikipedia.org/wiki/Lincoln_Memorial (25. jaanuar 2011) * ENE raamat * Jaan Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu- ürgajast gootikani" (2003) * "Maailma arhitektuuri meistriteosed" e.k. 2004 * "Tsivilisatsioonid" e.k. 2004
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014) Sümbolism, juugend, rahvusromantism I OSA. ÜLDKÜSIMUSED. Õpik - Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile“, kirjastus Kunst, Tallinn, 2003 –lk 10 – 29, küsimused lk 16, lk 23, lk 29 1. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid? Suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 2. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm? Teose sisu 3. Iseloomusta lühidalt sümbolismi kui kunstivoolu!
kuninga hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,temakes hoiabelus". Sfinks 2 Kuulus Tutanhamoni surimask 2 ALLIKAD http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/index.htm Oma kunstiajaloo konspekt ,,Kunstikultuuri ajalugu" Ürgajast gootikani, 10. Klassi õpik, Jaak Kangilaski, Kirjastus Kunst, 2003 ,,Kunstilugu", E.H.Gombrich, Kirjastus Avita, 1997 2
Uue riigi arhitektuur polnud enam nii lihtsate ja puhaste vormidega ja klassikaline kui Vana riigi kuldne ajastu. (Alpatov 1973) Ilmalikule arhitektuurile erilist tähelepanu ei pööratud. 8 Kasutatud kirjandus Alpatow, Michael W 1973. Kunsti ajalugu: Vana ja keskaja kunst. Tallinn: Kunst Kangilaski, Jaan 2003. Kunstikultuuri ajalugu X klassile : ürgajast gootikani. Tallinn: Kunst Kangilaski, Jaan 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst Maass, Winfried, jt 2004. 100 vaatamisväärsust : imepäraseid paiku ja ehitisi igast maailmajaost. Tallinn : Trak Pen Plazy, Gilles 2002. Kunstiajalugu kujundites : Euroopa kunst iidsetest aegadest meie päevini. Tallinn : Sinisukk Spence, Lewis 2000. Egiptuse müüdid ja legendid. Tallinn: Hotger Stadnikov, Sergei 1889. VaanEgiptuse kultuurilugu. Tallinn: Kodutrükk
põhjalikumalt kui käesolevas väga lühidas käsitluses. Uurimismaterjali on küll üsna vähe, kuid olemasolevat on võimalik sest väga erinevalt interpreteerida. KIRJANDUS Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu: Vanaja keskaja kunst. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Janson, H. W. (1995). History of Art. London: Thames and Hudson. Kangilaski, J. (1997). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu: Ürgajast gootikani. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Vaga, V. (1999). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri. LISAD Lisa 1. Veji Apollo figuur Lisa 2. Kapitooliumi emahunt Lisa 3. Etruski templi rekonstruktsioon Lisa 4. Etruski hauakamber
nägemisele ning linnaehituse ülesannatele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat- inimese teemat kunstis. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik %20kunst.htm) Selle töö kirjutamine andis mulle Hellenistliku kunsti kohta rohkem aimu ja tarkust. 10 Halikarnassose mausoleum Artemise tempel 12 Kasutatud kirjandus: Raamatud: Kunstikultuuriajalugu Ürgajast gootikani- Jaak Kangilaski Peatükke kunstiajaloost- A. Remmel Internet: www.wikipedia.org(19,02.2010) http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm(19.02.2010) http://web.zone.ee/7maailmaimet/(28.02.2010) 11 Laokooni grupp 13 ,,Milose Venus" Samothrake Nike 14
elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. · pisiplastika Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraagika Purskaevud Pärnus Kasutatud kirjandus: 1. J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile : ürgajast gootikani ",Tallinn, 2003 2. ,,Arhitektuuri ajalugu- antiikajast tänapäevani": Tallinn, 2006 3. ,,Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani": Tallinn, 2006 4. Viirand, Tiiu -" Kunstiraamat noortele": Tallinn,1982 5. O. Kangilaski ,,Kunsti kukeaabits": Tallinn, 1967 6. Pildimaterjal on leitud internetist. Kunstistiilid Referaat SISUKORD 1 Sisukord............................................................................................ 2 Sissejuhatus........................
14 Tulevad kloostrid, esimesed olid Benediktuse ordud, kuid neid pole kahjuks säilinud. Karolingide ajastul kujuned välja kloostrite põhiskeem, mida üldjuhul jälgiti: kirik, kloostriõu ja seda ümbritsevad mungakongid, abti maja, kool, võõrastemaja, haigla ja mitmed majandusruumid. Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivaliselt. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Saint Galleni kloostrikompleks Sveitsis. Romaani Sünnimaaks on Prantsusmaa 10ndal sajandil ja kestab kuni gootikani. Sellisel ajal ollakse jõutud feodaalide killustamiseni. Romaani stiil on ka kloostrite stiil, maakirikud ja kloostrid. Linnad kasvavad just kloostrite külje alla, sest seal tekivad kauplemisvõimalused. Hästi tähtis osa on palverännakutel, populaarne sihtpunkt oli Rooma, Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid laatsaretid. 15 Stiil ongi raskepärane ja talupoeglik
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Heinla, Eda. Loovus andekuse komponent. http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/otu/Eda_Heinla.pdf ( 20. 05. 2011 ). Kangilaski, Jaak. 2003. Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, ürgajast gootikani. Tallinn: Kirjastus Kunst. Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Ajakiri ,,GEO", lk. 20-37. Number 45, ilmumiskuupäev: 10.06.2012. 25
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Heinla, Eda. Loovus andekuse komponent. http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/otu/Eda_Heinla.pdf ( 20. 05. 2011 ). Kangilaski, Jaak. 2003. Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, ürgajast gootikani. Tallinn: Kirjastus Kunst. Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 23
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Heinla, Eda. Loovus – andekuse komponent. http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/otu/Eda_Heinla.pdf ( 20. 05. 2011 ). Kangilaski, Jaak. 2003. Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, ürgajast gootikani. Tallinn: Kirjastus Kunst. Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Ajakiri „GEO“, lk. 20-37. Number 45, ilmumiskuupäev: 10.06.2012. 25
annaabi.ee 
