Derain,Albert Marquet,Raoul Dufy EKSEPRESSIONISM erksavärvilised kiired *umberto boccioni,carlo carra,gino Aeg:1905 Saksa Nimetus:pr.k expression-väljendus severini*eestis ado vabbe ABSTRAKTSIONISM Põhjus:rühmituse Die Brücke kujunemine aeg1910 ,saksa nimetus:abstracio-eraldumine tunnused: Eesmärk:kunstniku siseelu rõhutatud kujutamine Tunnused: kombineeritakse punkti,jooni,pindu,värveteostel puudub eeskuju võeti Goghist ja Munchistjätkati romantismi seos ümbritseva loodusegapuhtad erksad värvid* traditsioonelihtsustati,moountati inimesi ja esemeidkasut rühmitused.Der Blaue Reiter-helesinine ratsanik;De Stijl * 2 teravaid värvikontraste või nn porist koloriitikuj kõike suunda:1.ekspressiivne abstraktsionism(kardinsky,macke)- dramaatilises valgusesinimesed on tihti jõhkra ja inetu väljendusid rahutute rütmide,värvide ja faktuuri kaudu;
aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab,
maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida
1889.a töötas Lõuna- Prantsusmaal ja looming muutus isikupärasemaks. Ta armastas kollast värvi (nt ,,Päevalilled") Talle sobis maalimiseks kõik, mis teda ümbritses. Saavutas kuulsuse pärast surma. Maalimist võimaldas talle ta vend (rahaliselt). Parimad teosed (,,Päevalilled") maalis ta oma elu viimasel 2 aastal. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi ekspressionistid. Paul Gauguin Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli hobikorras kunstikoguja, see tekitas huvi maalikunsti vastu. 1875. aasta kohtus ta impressionist Pssarroga. Alguses oli Gauguini maalikunst vadavalt impressionistliku kallakuga. 1883. aastal juhtus, et ta loobus oma börsimaakleritööst ja pühendus kunstile. Tema suhted abikaasaga läksid keeruliselt ja pere jõudis krahhi piirile. Naine lahkus ta juurest (hiljem küll naasis). Ta impressionistlik periood kestis 1888. aastani
oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks autoportree ,,Vestlus" (1977a). ,,Vestlus"(1977a) Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid.Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu on ta seda ka oma teostel kujutanud. Ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta
Hoornik soovis van Goghiga abielluda, kuid Vincenti pere oli sellele kategooriliselt vastu. Vincent läks tema juurest ära 1883. aasta lõpus ja tuli tagasi vanemate juurde, kes olid kolinud Nuenenisse Põhja-Brabandis. Hoornik abiellus 1901, kuid 1904 uputas end Schelda jõkke. 6 4. ALLAKÄIK Nuenenis tutvus van Gogh Margot Begemanniga, kes oli nende naabri tütar ja van Goghist 10 aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst, seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat. Ta
Van Gogh kujutas Hoorniki paljudel joonistustel. Hoornik soovis van Goghiga abielluda, kuid Vincenti pere oli sellele kategooriliselt vastu: kõik nad, kaasa arvatud Theo, soovisid, et Vincent naise maha jätaks. Vincent läks tema juurest ära 1883. aasta lõpus ja tuli tagasi vanemate juurde, kes olid kolinud Nuenenisse Põhja-Brabandis. Hoornik abiellus 1901, kuid 1904 uputas end Schelda jõkke. Nuenenis tutvus van Gogh Margot Begemanniga, kes oli nende naabri tütar ja van Goghist 10 aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Kuigi Vincent oli temaga elu jooksul korduvalt tülitsenud, oli ta isa kaotuse üle sellegipoolest sügavas leinas.
Kandinsky’l oli kolm abstraktse kujutamisviisi alust: 1)sisetundest tärganud väljendus - improvisatsioon 2)otsene mulje loodusest - impressioon 3)aeglaselt kunstnikus tekkinud tunde väljendus - kompositsioon, mis vajab eeltööd visandites. “The Rider” (1911) -> Gabriele Münter Palju maastikke, mis tehtud Murnaus. Autor on saanud inspiratsiooni Matissest, Van Goghist ja favismist. Münter’ile on oma teoses oluline värvus ning ta ei kasutanud puhtaid värve vaid segumeid. Tegi palju abstraktseid figuure. “Breakfast of the Birds” (1934) Paul Klee Pidas tähtsaks muusikat, sest oli pärit muusikute perest. Talle oli oluline teose sisu. Huvitus Bütsantsist, varakristlikust kunstist, alateadvusest ja müstikast. Kasutas sümbolismi oma teostes.
le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis. Väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatamisel, ei pidanud vajalikuks olla täpsed detailides, loodusele vastupidised värvid. Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele.
.................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Vincent van Goghist, maailmakuulsast Hollandi maalikunstnikust, kes läks ajalukku kui hull kunstnik, kes lõikas oma kõrva peast ära. Van Gogh elas ning tegutses 19. sajandil ning oli postimpressionistliku kunstivoolu üks põhilisi eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust. Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust.
Vincent van Gogh teosed on näiteks "Maastik tähe ja küpressida" ja "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" Paul Gauguini (1848-1903) 1870-ndail aastail töötas pangaametnikuna, tema kusnti huvi väljendus kunstikogumises. Alles 1880-ndate aastate alguses otsustas asuda iseõppijana kunstniku elukutset proovida. Tema esialgne looming oli impressionismilähedane, kui 80-ndate lõpupoole astus ta kontakti sümbolistlike kirjanikega. Erinevalt van Goghist hakkas Gauguini ennast teadlikult impressionistidest vastandama ja süüdistas neid looduse passiivses jäljendamises. Tuge otsis Gaugini eksootilisest elukeskkonnast ja Euroopa-välisest kunstist, teda innustas selles tema romantiline kaasajapõlgus. 1891. aastal asus ta elama Tahiti saarele. Lõunamaine loodus julgustas teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat püsivaid ja igavesi vaimseid väärtusi
maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet. Kunstniku lühike kasv ja liikumispuue sundisid teda enamasti istudes töötama. Toulouse-Lautrec erineb teistest impressionistidest, näiteks Vincent van Goghist ja Claude Monet'st, kes keskendusid peamiselt maastiku kujutamisele ning vähem inimfiguurile. Impressioniste huvitas figuuride kujutamise asemel peamiselt erinevate valgusefektide mõju objektidele. Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. Saabumine Pariisi 1882-1884 Kunstiõpingud 1882
maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet. Kunstniku lühike kasv ja liikumispuue sundisid teda enamasti istudes töötama. Toulouse-Lautrec erineb teistest impressionistidest, näiteks Vincent van Goghist ja Claude Monet'st, kes keskendusid peamiselt maastiku kujutamisele ning vähem inimfiguurile. Impressioniste huvitas figuuride kujutamise asemel peamiselt erinevate valgusefektide mõju objektidele. Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. 8 Elu Pariisis Kunstiõpingud 1882
moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida
aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
väljendada mitte ainult tundeid vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. Van Gogh uskus kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi Paul Gauguin. Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Tema eesmärgiks oli seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi.
aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult
annaabi.ee 
