Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate
4.Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomo...
temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Ligi 2 miljardi aasta vanust gneissi leidub Eesti aluskorras mitmesaja meetri sügavusel. Gneisid on levinumaks kivimtüübiks Eesti kristalses aluskorras ja graniitide järel teisel kohal rändkivide seas. Kaardil: Ø GNEISS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø Lubjakivi .
eristatakse süvakivimeid ja vulkaanilisi kivimeid.Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite murenemissaaduste kuhjumisel ning mattumisel. Suurima levikuga settekivimid ov savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevad settekivimeid,näiteks kivisüsi,põlevkivi. Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid.Rändkivid on Eestis seotud liustike toimega.Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid. 9. Eesti geoloogilise ehituse põhijooned. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord, settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude,
Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad
Aguaegkonna e Proterosoikumi jooksul arenesid välja suurema osa nüüdismaailma eluliikide alged.Aguaegkonna ja ürgaegkonnaeluvormidest tuleb esile tõsta rauabaktereid, mille säilmed moodustavad kuni 95% maakoore rauamaagi varudest. Ürgaegkond ja aguaegkond moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Ürg- ja aguaegkonna kivimid kildad, gneisid, graniidid jt - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neis kivistisi haruharva. Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks. Vanaaegkond e Paleosoikum vanaaegkond algas 570 miljonit aastat tagasi ja kestis 345 miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi. See oli Maa ajaloos rahulik aeg
tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja
muutlikkuse seostest. 17. saj. Juhtis taanlane Steno tähelepanu maakoore liikumistele ning merede transgressioonidele ning regresssioonidele. 18. saj. Euroopa teadlastest esimene oli Lomonossov, kes vaatles maa kihte kui looduslike protsesside tulemust ning andis seletuse tervele reale geoloogilistele protsessidele. 18saj. Edasiviivaks jõuks said kaks koolkonda -neptunistid ja plutonistid Neptunistid eesotsas A. Werner'iga, väitsid, et kõik kivimid: nii graniidid, gneisid, basaldid kui ka liivad, savid ja lubjakivid tekkisid ookeanides settimise tagajärjel. Plutonistid sotlase D.Button'iga eesotsas lugesid, et primaarsed kivimid tekkisid maasiseste jõudude tagajärjel (vulkaanist välja pursanud magma hangumisel), hilisema purunemise ja ümbrpaigutuse tulemusena tekkisid nn. sekundaarsed kivimid. Kivimite vanuse hindamise meetod töötati välja samaaegselt inglase Smithi ja prantslase Cuvier poolt 18. ja 19. sajandi vahetusel. Smith
vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine
· kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel; · kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1) Kontaktmoondel (Joonis 10) tekivad näiteks sarvkivid, skarnid, greisenid. Purustusmoondel tekivad nii liistakulised kivimid kui ka rohkem või vähem kildudest koosnevad tektoonilised hõõrdbretsad, müloniidid. Regionaalmoondel tekivad kildad, kristalsed kildad ja gneisid. Vajumismoondel tekivad analoogselt madala astme regionaalmoondele kildad. Äärmusliku vajumise tingimustes kujunevad sinikildad, mis sisaldavad leeliselist amfibooli. (1) 6.4. Moondekivimite levik Eestis Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid rändkividena, mida on mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa haaranud Lõuna-Soomest ja praeguse Läänemere põhjast. Meie settekivimite all,
Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e
kanduvad välja, teised juurde. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse. Eriti selgelt väljendub see mitmesugustes kiltades ja gneissides, mõnikord ka amfiboliitides. Olulisemateks moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad, amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras, kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale. 3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette (lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.). Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud teiste kivimite arvel
Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neid kivistisi haruharva. Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja ebakindel
34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e dünamometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilises murranguvööndis Regionaal e dünamotermaalne metaformis areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda.
Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks
Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal).
kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud
Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Piiri kujunemine nende riikidega on toimunud läbi pika ajaloo. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes
Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Põhja pool olev Fennoskandia kilbiala, kus asub ka Soome, on aguaegkonna lõpust olnud enamasti maismaa. Seepärast puuduvad siin pealiskorra kivimid ning aluskord paljandub otse maapinnal või on kaetud pinnakattega. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas 650- 350 miljonit aastat tagasi
Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil. Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast
Bioloogiline murenemine on seotud organismide elutegevusega. Siia alla kuuluvad elusorganismide tegevusest tulenevad kivimite ja mineraalide mehaanilise purustamise protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise protsessid. 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord-aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi(graniidid, basalt, gneisid), mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Aluspõhi ehk pealiskord- settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt
annaabi.ee 
