(Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks. Võimsuse saavutab riik Jaroslav Targa valitsusajal. Valitsusaega võib pidada Vana-Vene riigi õitsenguks, sest · Riigi valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni · Diplomaatilised sidemed ulatusid kaugele Lääne-Euroopasse · Lasi koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus'' Muuhulgas vallutas ta ka Tartu, seal oleva linnuse samuti
Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099
15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt. Vana-Vene riigi asutas Rjurik, kes sai kutse rahvalt, et ta nende valitsejaks hakkaks. Venemaa ristisusustati läbi valitsejate ja kaaskondade ristimise, mis näitas lihtrahvale eeskuju. Jaroslav Targa ajal ulatusid riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vana-Vene riik lagunes kodusõja tagajärjel. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg- aeg, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele, jagunedes 3 perioodiks (Euroopas)
polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes Bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Suur tähtsus oli sellel kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Peagi muutus Venemaal valitsevaks kirillitsa(lihtsustatud variandid ka tänapäeval kasutusel venelastel, ukrainlastel ja mõnel lõunaslaavi rahval). Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandus, milles järgiti bütsantsipäraseid ilukõne reegleid. Kloostrites ja vürstide õukondades hakai ka kroonikaid kuhu tähendati üles tähtsamad sündmused
Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus - püha Benedictuse kloostrireeglid. Püha Patrick misjonär, kes tegeles Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Vladimir Suur - tema valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk. Jaroslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa Majordoomused kuninga suursugused kojaülemad, valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel Kirikuriik riik, kus paavstid olid ümbruskonna tegelikud valitsejad. Verduni kokkulepe Frangi riik kolmeks. Naturaalmajandus kõik tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid VanaVene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks VanaVene riik lagunes? Põhja poolsem grupp veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni)
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?)988. a Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri?Kaks tähestikku Glagoolitsa, kirillitsa (bulgaariast), ikoonimaalid, kroonikad ehk leetopise.
5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertsog,kes 1066a.hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti,
bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine. Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust. Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus. 1054 a. kirikuvanne. 1066 a. Normandia hertsog W
Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus. Kultuur · Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes büts. Kultuuri mõjude tugevnemine. (suur tähtsus kirjaoskuse levikul) · Bulgaariast võeti yle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa(muutus Venemaal valitsevaks, algselt loodud Kreeka tähestiku põhjal) · Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust · Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused · Nestor-Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad)
arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa.Päris kirikukirjandust Bütsantsist ja Bulgaariast. Hakati koostama kroonikaid. Levis kirjaoskus.
loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik) 882.-tekkis Vana-Vene riik 988.-algas ristimine, bütsantsi õigeusku 21. Selgita mõisted:Vulgata, Vanem Edda. Vulgata- Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli ehk Vulgata. Vanem Edda-kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete
riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5
Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias.
saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest
Ta ei toonud päevavalgele senitundmatuid fakte 2. Slaavlased ja Vana-Vene riik · Rahvaste rändamise aeg slaavlased ilmusid Ts, Slo,Vv,Lä-Ukr · Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas · Slaviinid asusid balkani aladel · Andid idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt
foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust;
haashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid (ESIMENE TÄHESTIK), muudeti ka tähtede kuju ja lisati tähti ka kirjutati algul paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina keeles ainult suurtäheks, väiketähti hakati kasutama 9. sajandil eKr. Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Eestis kasutatakse ruunikirja maausuliste kalendris. Korea kiri hangul
erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6 (jätt) enam ei kasutata. Kõvendusmärk vene keeles lühike u (y). Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane
annaabi.ee 
