rünnakuga ei õnnestunud, kuigi ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles nõlvale. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse. Pyrrhose võit 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, Mõistetakse mingis olukorras edu aga kaotusrohke Ausculumi lahingus. saavutamist ränga hinnaga Rubico ületamine Julius Caesar ületas piirijõe Rubico, kui Väljendina tähendab suurt, otsustavat ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist ja tagasipöördumatut sammu.
Türann kutsus ta pidulikule õhtusöögile, kus Damoklese pea kohale kinnitati hobusejõhviga raske mõõk, mis iga hetk ähvardas kukkuda. Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga
Päritolu tundmatu. Hauakambrid, usk hauatagusesse ellu, ennustuskunst, linnade planeerimise kunst. On olnud ka kõige mõjuvõimsam rahvus Itaalias. Kunst ja teise eluvaldkonnad on etruskidega väga tihedalt seotud. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" tähendab seda, kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga gallialaste sissetungi ajal roomlasi ja nii linnud päästsid magavaid roomlasi. b) Legend Romulusest ja Remusest c) "Pyrrhose võit" võit, mis võrdub kaotusega, Pyrrhos võitis, kuid kaotas nii palju mehi, et seda saaks vabalt kaotuseks nimetada. d) "Ka sina, Brutus" hea sober, kes on tegelikult reetur. Julius Caesar ütles enne oma surma seda oma heale sõbrale Brutusele.
germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli Gallico, liber V 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi on seal sündinud ja mereäärsetel aladel need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju ning need on enamjaolt gallialaste omade sarnased, kariloomade kogus on suur. Rahaühikuna kasutatakse kindla kaaluga kullatükke või rauaplaate. 13. Sisemaal toodetakse tina, mereäärsetel aladel rauda, aga selle varud/kogused on väikesed; kasutatakse imporditud vaske. Nagu Galliaski, leidub puitu igast liigist, v.a pööki ja nulgu. Jänest, kana ja hane süüa ei ole lubatud, neid aretatakse hoopis lõbu(stuste) eesmärgil. Nõrgema pakase tõttu on ilm pehmem kui Gallias. 14. Neist kõige kultuursemad on need,
Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud.
Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada Tsirkust ja leiba! -- Viljajagamine ja avalikud mängud. (?????) 8. Kes olid ja mille tõttu on kuulsaks saanud: 6p Gaius Julius Caesar Oli Rooma riigi ainuvalitseja (49-44 a eKr) ; Võitis lahingu Gallialaste vastu Romulus Rooma linna rajaja ; Esimene kuningas Octavianus Augustus Tema valitsusaeg tõi kaasa pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Oli Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! Teede ja sildade rajamine; Kuppelehitised ; Akveduktide rajamine 2p 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust!
Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.(Siit ongi pärit väljend "Haned päästsid Rooma".) Saanud roomlasilt määratu suure lunaraha, 1000 naela¹ kulda, lahkusid gallialased. Kuid veel hiljemgi ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam vallutada linna. Peale Rooma purustamist gallide poolt ehitati ta uuesti üles ja kindlustati tugevasti. Kui samniidid hõivasid Kampaania ja Capua linna, pöördusid sealsed elanikud abi saamiseks roomlaste poole
aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5. - 6. sajandil, kui kuningaks Chlodovech Merovechi
Rooma linna koha põlised asukad olid latiinid ehk sillaehitajad. Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid. Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske. VI sajandil eKr allus Rooma Etruskide võimule. 3.1 ROOMA AJALOO PERIOODID: 1. Kuningate ajajärk. 753 - 510 eKr. 2
Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa ja kära haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.(Siit ongi pärit väljend "Haned päästsid Rooma".) Pyrrhose võit - Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud."Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga. Rubico ületamine - tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda.
9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11. Romaniseerimise põhilised etapid a) Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad“ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr b) Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264- 241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146)
aprill asutamine Romuluse poolt, laienemisele eelnev aeg 509 - 31 e. Kr. Rooma vabariik- algas laienemine 31 e. Kr. - 476 p. Kr. Rooma impeerium- 476 viimase keisri kukutamine, imp lagunemine 6 sajandiga toimus ekspansioon impeeriumiks. Romaniseerimise etapid: Romaniseerimine hõlmas nii poliitilist, majanduslikku kui ka keelelist Rooma riigi laienemist, mis oli aluseks ladina keele levikule. a) Itaalia romaniseerimine (4. - 1. saj. e. Kr.) "latiini sõjad", sõjad Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265. a. võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1. saj. e. Kr. b) Vahemere lääneosa romanisatsioon (algab 3. saj. e. Kr.) väga oluline strateegiline piirkond Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146).
Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse 7 Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu -
Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud.
37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Märkemid Gallia sõjast" Gallia hõimude alistamise kirjanduslik aruanne, teos on kirjutatud kõrvaltvaataja pilgu läbi, Caesar ise kolmandas isikus objektiivsuse-efekt, samuti võimalus korrata Caesari nime. Püüe näidata, et peale Gallia sõdade on ka ekpseditsioonid. Stiil hoogne energiline, keel lihtne, puhas. kerge. Teos pakub ka ajaloolis-etnograafilist ainest gallialaste kohta. ,,Märkmed kodusõjast" Caesari ja Pompeiuse konflikt, eesmärk näidata, et tema püüdis igati kodusõda vältida. Need märkmed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel. 38. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Kirjutas 40 aasta jooksul hiiglasliku, 142 raamatust koosneva ajalooteose ,,Rooma linna asutamisest alates" Rooma linna ajaloo käsitlus. Alustas müütilistest aegadest ja muistsetest kangelastest, lõpeb 9 a. eKr
· Caesar kiitis oma sõdurite, eriti legendaarse 10. leegioni vaprust, üritades jätta muljet, et võitlus oli nii ränk ja vastane nii võimas, et vaid tark väejuht ja vapper vägi on suuteline seda võitma. Ta näitas oma tegutsemist kui paratamatut, kujutades vastaseid ülbete ja sõgedate fanaatikutena. · ,,Märkmed Gallia sõjast" pakuvad lisaks sõjategevuse kirjeldusele väärtuslikku ajaloolis-etnograafilist materjali muistsete gallialaste, germaanlaste ja brittide kohta. · Caesari keelekasutus taotleb selgust ja lihtsust: iga asja tähistamiseks on täpne ja tabav sõna, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Kuulsuse omandas teosega ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr.Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35, neljandik
Marsiti Belgica territooriumile, et alustada selle vallutamist. Kolmes lahingus saadi lüüa, mõisteti, et roomlastega on lauskmaal ohtlik võidelda, kuna seal olid roomlased paremad. Mõistlikum oli geriljasõda partisanidena siit-sealt rünnata. 57. aastal ründas Caesar Armoricat praegusel Bretagne'i poolsaarel. Seal toimus esimene merelahing, mida on roomlased kirjeldanud. Roomlased võitsid, kuna nende galeerid olid tugevamad kui gallialaste purjekad. Pärast läks tagasi Belgicasse, et suruda maha nende järjekordne mäss. See kestis terve aasta, edaspidi mindi Britaniasse. Tagasi minnes selgus, et Gallias ei ole oht veel möödas. 54. aastal eKr oli Gallias suur põud. Caeasar pidi oma leegionid üle Põ-Gallia majutama, iga leegiumi vahel ei tohtinud olla üle 100 miili. Siiski toimus mässe roomlaste vastu. Caesar loobus oma plaanist Itaaliasse tagasi minna. Organiseeritud vastupanu oli nõrk ja
Roomlased hakkasid juutlust ja nende usukombeid välja juurima, juudid pidasid seda võrdväärseks rahva surmaotsusega. Aastal 132 algas kolmas ja viimane Rooma- vastane sõda. Sõja võitnud roomlased likvideerisid sünagoogid, koolid, kohtud, ka Jawne Akadeemia. Juudamaa nimetati ümber Palestiinaks ja allutati halduslikult Rooma riigi Süüria provintsile, pealinnaga Damaskuses, ning asustati Rooma impeeriumi teistelt aladelt pärit uusasukatega: egiptlaste, süürlaste, kreeklaste, gallialaste ja germaanlastega. Sellega lõppes vanaaja juudi riikide Iisraeli ja Juuda ajalugu. Jeruusalemm pole olnud ajaloos püha mitte ainult judaistidele, vaid ka kristlastele ning islamiusulistele. Täpsemalt: püha ei ole linn tervikuna, pühaks peetakse Ida-Jeruusalemmas asuvat vanalinna. Vanalinna keskel asuval Templimäel pidavat seisma maailma nurgakivi kalju, millel Jumal seisis universumi luues. Ajaloolaste
Loomingust on vähe teada, osales Ateena Alea templi kaunistustöödel. "Tantsiv menaad" Praxiteles tegi üksikfiguure. (Sisalikutapja Apollon) Kreeka kultuur levis idamaadesse ja mõjutas neid. Hellenistlikud väikeriigid trumpasid üksteist üle. Peamine kultuuri raskuspunkt oli väikeriikides. · Aleksandria koolkond - Niiluse skluptuurigrupp (kujutab lamavat vanemat meest) · Pergamoni koolkond - (Attalos, Eumenes) Skupltuur võidu auks gallialaste üle, Zeusi altari friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia. · Rhodose koolkond - Rhodose coloss, Heliose kuju, mis oli ka majakas, Miloveenus, Laokooni grupp · Maalikunst Kreeklased ise pidasid oma maali kunsti kunstidest kõige paremaks, mida pole säilinud. Tehnikates kasutati enkaustikat, tahvelmaali, freskomaali. 753-510 eKr (kuningate ajajärk) Rooma rajamine. Seitse kuningat, viimased kolm olid etruskite soost. Vabariik:
aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma sõjavägi oli riiklik ja püsiv, kui Kartaago sõjavägi koosnes enamjaolt vaid palgasõduritest. Seega Kartaago sõjaväel ei olnud ühtsustunnet. Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos)
marmorgrupp – Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kes toetub sfinksi figuurile, tema kallal askeldab 16 pisikest poissi. Hulgaliselt leitud seal ka realitlikke pronkskujusid, mis kujutavad selle linna elanikke. Pergamonist leitud rohkem kunstimälestisi. Skulptuurile iseloomulik atika kunsti eeskujude jälgimine – jõuline ja pateetiline. Surev gallialane – kuningas Attalos I püstitatud monument gallialaste üle saadud võidu tähistamiseks, koosnes hulgast figuuridest ja gruppidest. Konkreetne surev gallialane oli osa grupist, imetlusväärne alasti keha käsitlus, kindel detailide üle valitsemine. Selle kuninga poolt arvatavasti ka suur grupp Termide muuseumis Roomas, mis kujutab gallialast oma naisega. Pergamoni kk töödes väga hea rassitüüpide kujutamine. Koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos on vägev Zeusi altari friis Pergamoni akropolil, mille lasi
Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini föderatsioon (foedus) - linnad säilitasid formaalse iseseisvuse, kuid oli lepingulistes liidusuhetes Roomaga. IV saj lõpus liideti Roomaga ka samniidi föderatsiooni linnad. Sõjad Lõuna-Itaalia kreeka linnadega, mis järk-järgult langesid Rooma võimu alla. 272 langes Tarentum
-- Ateena kuninga poja Teseuse (kreeka müt.) üheks kangelasteoks oli koletise Minotauruse tapmine Kreeta saarel asetsevas Labürindis (palee, millestj käikude keerukuse tõttu oli võimatu välja pääseda). - ñingas Minóse tütar Ariadne andis sangarile lõngakera.B mille abil Teseus pääses taas välja. Lk. 30 La Fontaine, Jean de (1625--1695) -- prantsuse XVII sa-J jandi valmikirjaniik. On kirjutanud ka näidendeid. Lk. 31 Priimas -- Lyoni ülempiiskopile annetas paavst 1079. aas- tal gallialaste priimase tiitli, millega temast juriidiliselt^ sai Prantsuse ülempiiskop. Louis XI Prantsuse kuningas a. 1461--1483, sundis vajõul kuulekusele suurvasalle, kelle omavahelised võitlu-fl sed lõhestasid Prantsusmaad. Charles Südi -- Burgundia hertsog, oli Louis XI kardetavaim võistleja ja alustas 1404. aastal kuninga vastu ava- likku sõda. Sai surma otsustavas Nancy lahingus. Skülla ja Harübdis -- antiikajal nimetati nii vastamisi asuvat kari ja neelukohta Sitsiilia väinas.
annaabi.ee 
