Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "G.JA.PERELMANN ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fields, medal, scienceII 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . , .. : ()
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus
. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor. He was born in Nizhny Novgorod in the family of a trader. From childhood, Kulibin displayed an interest in constructing
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK.................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Filosoofia õppetool ÖKOEETIKA PROBLEEMID Referaat Õppejõud: Tallinn 2009 I. II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . .
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
Tõrva Gümnaasium Asser-Enri Soro BURUNDI Referaat Tõrva 2015 SISUKORD BURUNDI................................................................................................................. 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS.................................................................................
Füüsikalise keemia laboritö nr. 16 KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE , S/m , S/m , S/m Graafikute seletused: a) tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega, b) nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega c) tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel tugeva alusega NaOH kontsentratsioon 0,1240 n CM= g-ekv/V g-ekv= CM*V 0,124 Mõõdetud Lisatud elektrijuhtivu NaOH, ml s S/m 0,5 423 1 369 1,5 308 2 259 2,5 219 3 181 Happe kogus tiitritavas lahuses: Ekvivalent- punkt 3,5 171 g-ekv= 0,434 434 mg-ekv 4 175
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Tuumapommi sünd ja areng USA-s................................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid......................................................................................................................9 kokkuvõte..............................................................
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad – eksam 03.12.14 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk MERISUTT Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE.......................................................................................4 2.1. VÕRGUSTIKU SÕLTUVUS..............................................................................................5 3. ELUPAIK............................................................................................................................6 4. TOITUMINE.............................................................................
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 13K Töö pealkiri PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.02.2011 Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamise
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 13K Kaitstud: PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS SKEEM Tööülesanne: Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi Töö käik: Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt mä�
Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali
1. iseloomusta lühidalt elektroni kerge , laeng 1, mass u. 0.00055 amü, 2. iseloomusta aatomi tuuma koosneb prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng, 3. formuleeri Bohri postulaadid kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab energiat 4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektroni
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM.........................................................................................................
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 16 FK Konduktomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.03.2001 21.03.2011 arvestatud: Töö ülesanne Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö teoreetilised alused Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendamisest teistega. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimise
[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete peakortereid, akadeemilisi komplekse äärepiirkondadesse.[2] Ta alustas algselt ajakirjandusega, kuid vahetas kiiresti ala. Walker õppis Illinoisi ülikoolis Stanley White'i käe all. Ta sai 1955. aastal bakalaureusekraadi Science in Landscape Architecture´is. Hiljem õppis ta Harvardi ülikoolis ja sai aastal 1957 magistrikraadi Maastikuarhitektuuris. Ta võitis ka samal aastal koolis Weidenman auhinna. Harvardis mõjutas teda rohkesti professor Hideo Sasaki. [1] Pärast kooli lõpetamist töötas ta Sasaki heaks. Varsti pärast seda (1972. aastal) asutasid nad firma nimega Sasaki-Walker Associates, kuid hiljem läksid nende teed lahku. 1983. aastal asutas ta firma Peter
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete m
℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India, Türgi, USA jt. (Nepaal, Bangladesh, Hiina, Iraan, ja Süüria) • 4.6 miljonit hektarit on maailmas läätse all http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf Kahjurid ja haigused Kokkuvõte • Lääts on väga vana kultuur • Kõige rohkem kasvatatakse läätsi Kanadas, Indias ja Türgis
Füüsika KT 1. Kirjelda aatomituuma ehitust ja isel tuumaosakesi. Aatomituum koosneb prootonitest, mis annavad tuumale + laengu ja neutronitest, mis annavad tuumale massi. 2. Tuuma stabiilsuse tingimused. I. Stabiilse tuuma mõõtmed on piiratud st nukleoidide arv ei tohi olla liiga suur II. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast III. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses ulatuses 3. Massidefekt, seosenergia, eriseosenergia mõisted ja valemid. Massidefekt iga tuuma seisumass on alati väiksem kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass M = Z · m p + N · mn - M t mt tuuma seisumass Seosenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteks osakesteks. (1MeV) E = M ·
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Martin Jõgeva Jaan Übi d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema 082649 MATB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 9 4 3 1 3 Funktsioonide
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri)..................................................................................................7 Erinevaid s
Ricordeau, P. (2001). Writing a scientific article: do all you can in order to be read! Revue médicale de l'assurance maladie, 32(2), 105-111. Andmebaasis Open Access 3. Mis teemasid käsitletakse ajakirjas Crossroads? Millisest aastakäigust alates on see ajakiri andmebaasis? Otsingukategooria find journals, otsingusõnaks Crossroads. Teemad mida käsitletakse: international affairs, globalization, political economy, economics, political science, business, law Ajakiri on andmebaasis alates 2001. aastast 4.6. küsimusele leidke vastused andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/) 4. Leidke artikleid, mis käsitlevad projektijuhtimise tõhusust, kusjuures otsisõna peab esinema artikli pealkirjas. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin Advanced Search. Otsingusõnadeks kirjutan Project management AND Effictive. Sõnad peavad asuma artikli pealkirjas > valin Article Title
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolides. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Inglise keeles! Advanced search, ,,information literacy" key word, ,,university" key word. Noriega, E F. (2011). Biblioteca y docencia : motivando el desarrollo de un programa ALFIN en el Consorcio de Universidades. Alexandría : Revista de Ciencias de la Información, 5, (8), 54-68 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusart
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 18 86 8.Mineraalvesi
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviim
Kristina Raud YAGB-41 060290 10.04.07 Bioinformaatika ülesanded Fülogeneetilised puud. 1. DNA järjestuste fülogeneetiliste puude käsitsi koostamine kasutades kaugusmeetodeid (UPGMA, NJ). a. Moodustada antud 5 järjestuse kaugusmaatriks ning joonistada kvantitatiivne juurtega fülogeneetiline puu kasutades UPGMA meetodit. 1 ACAAACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTGGG 2 ACAAACAGTT TCTAGCGATT GCAGTCAGGG 3 ACAGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTCGG 4 ACTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGAG 5 ATTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGGA Vastus: A B C D B 9 C 2 11 D 4
2. Ülesanne: VALEMID Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Mihkel Sepp Õppemärkmik 082710 Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm MATB14 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 0 1 1 5 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x y z 0 5
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Julia Lissovskaja EV-1-E-S-tar STATISTIKA KODUTÖÖ Juhendaja: Kalev Avi Maslow vajaduste püramiid Tartu 2011 2 SISUKORD ANDMESTIKU TUTVUSTUS............................................................................................ 4 ESMAANALÜÜS.................................................................................................................5 ANALÜÜS............................................................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 Statistika kodutöö ANDMESTIKU TUTVUSTUS Koduse töö andmestikuks valisin Statistikaameti statistilise elussündinute andmed (http
........... EHITUSMATERJALID VARIANT 1 REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusinstituut Õpperühm: .... Juhendaja: lektor ....... Esitamiskuupäev: ................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1.BETOON...........................................................................................................................................3 1.1. Betooni tähtsamad omadused....................................................................................................4 1.2. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid..........................................
annaabi.ee 
