Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks.
seesama süsteem. · Polükristall - keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. · Faas - mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevaelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.
2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Nt sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Sublimatsioon(tahke aine aurustumine) ja härmatumine. Siirdetemperatuur-on selline temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, aga madalamal teises faasis. Temperatuur sõltub rõhust. Kolmikpunkt-antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid 3 faasi on tasakaalus.
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine ko...
1. Soojushulk? Soojushulgaks nim. siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. Tähis Q, ühik 1J ja 1 cal 2. Milline seos on soojushulgal T muuda ja kehamassiga soojusülekandel? Üleantav soojushulk on võrdeline keha T vahega. 3. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Tähis c, ühik J* kg C 4. Keha soojendamiseks kuluva ja jahtumisel eralduva soojushulga arvutamine? Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahku...
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000
monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on veehulk 1m³ õhus.
deformatsioon. BC : Näeme, et jõudu ei ole vaja väga suurendada samas toimub pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk). Rabe keha Klaas, kristall. (Sellistel kehadel on lõik kuni Cni väga lühike, kohe hakkab purunemine ehk CDE). Härmatumine Aine üleminek gaasilisest tahkesse. Näiteks härmatise tekkimine veeaurust, temperatuuri järsul langemisel. Sublimatsioon See on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Vedel olek jääb vahele. Näiteks Pesu kuivamine talvel.
seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks. Aurumine ja kondenseerumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Aurumise korral on tegemist vedelast aineks gaasiliseks muutumise protsessiga. Selle käigus aine neelab energiat ehk energia neeldub. Vesi aurustub igal temp-l. Kondenseerumise puhul on tegemist gaasilisest ainest vedelasse üleminekuga ning selle käigus energia eraldub. Sõltub temp-st, ainest ning aine tasapinnast. Sublimatsioon ja härmatumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sublimatsiooniks nim aine üleminekut tahkest ainest gaasilisse olekusse, vahepeal vedelat olekut läbimata. Selle käigus neeldub energiat, kuna keha vajab selleks energiat. Härmatumine on vastupidine, ehk siis gaasilisest faasist tahkesse. Selle käigus eraldub energiat. Ülesanne üleminekute ja soojenemise/jahtumise kohta Aurustumissoojuse valem: Q= Lm soojushulk= aurustumissoojus*mass.
Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk, mida veeaur avaldab üksinda. Suhteline e relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust. Kastepunkt-õhuniiskus saab võrdseks küllastunud niiskusega(??) sublimatsioon on tahke keha aurumine. Nii tekivad lõhnad-alati leidub mõni osake, mis end lahti rebib. Gaas muutub otse tahkeks-härmatumine(peab olema õige rõhk ja temp) rekristallisatsioon - aine olek ei muutu, aga muutub faas(aine molekulide paigutus muutub)Jää rõhku muutes muutub ka tema struktuur ja omadused. Amorfses kehas pole rekristallisatsiooni, sest amorfsel kehal puudub kristallstruktuur. Kui sauna uks vihma ajal lahti teha, läheb saunas jahedamaks, tekib udu, seinad lähevad märjaks. Kerisele vett visates temp langeb ja õhuniiskus suureneb.
t. aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures. · Faasisiire--aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon). · Härmatumine--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. · Ideaalne gaas--lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Ideaalne soojusmasin--soojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk Carnot`tsüklil. · Ideaalse soojusmasina tsükkel--tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest
normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaas-tahke-härmatumine; tahke- gaas-sublimatsioon. II liiki: muud oleku muutused. Fe magnetiliste omadustega | t>7770C, mitte magnetiline. Termodünaamika printsiibid: 1) U= ± Q ± A (siseenergia muutus, soojushulk, mehaaniline töö). Keha siseenergia võib muutuda saadud või ära antud soojushulga tagajärjel ning mehaanilise töö tõttu. Kui tööd teevad välisjõud, siis U väheneb. 2) a) soojus (st siseenergia) ei lähe iseenesest külmemalt kehalt kuumemale. Praktikas tehakse seda soojuspumba abil
Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine, vedeliku pindpinevuse ületamine. Kondenseerumine: gaas vedel. Energia eraldub: gaasimolekulide liikumiskiirusvähene. 8. Mis on sublimatsioon ja mis on härmatumine ning kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus? Sublimatsioon on tahkise aurumine ehk üleminek tahkest olekust otse gaasilisse. Härmatumine on gaasilisest olekust tahkesse olekusse üleminek. Sublimatsiooni korral energia neeldub. Härmatumise korral energia eraldub. Sublimatsioon: tahke gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine (?) Härmatumine: gaas tahke. Energia eraldub: ____________________________ 9. Absoluutne ja suhteline õhu niiskus
Radioaktiivsus. Anisotroopia füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: energia kulub molekulide vaheliste vastastikmõju ületamiseks, vedeliku pindpinevuse ületamiseks. Kondenseerumine: gaas vedel. Energia eraldub: gaasimolekulide liikumiskiirus vähene. 8. Mis on sublimatsioon ja mis on härmatumine ning kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus? Sublimatsioon on tahkise aurumine ehk üleminek tahkest olekust otse gaasilisse. Härmatumine on gaasilisest olekust tahkesse olekusse üleminek. Sublimatsiooni korral energia neeldub. Härmatumise korral energia eraldub. Sublimatsioon: tahke gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine (?) Härmatumine: gaas tahke. Energia eraldub: ____________________________ 9. Absoluutne ja suhteline õhu niiskus
Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad
Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku
alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või kaduma udu) Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga, selle jälgimine on väga tähtis eluruumides, kasvuhoonetes, ladudes, hoidlates. Faasid ja faasisiirded Termodünaamiline faas on ühesuguste omadustega aine, mis on piirpinnaga eraldatud teistsuguste omadustega ainetest. I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk Q= (lamda)m (lamda- sulamissoojus- soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemp. juures. Sulamistemp. määratakse norm. rõhul). Vedeliku aurustamiseks vajalik või kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm (L- aurustumissoojus- soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku. Määratakse keemistemp, norm. rõhul) Keemiseks nim. vedeliku sisest aurustumist mullide kaudu
52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel. 55.Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks. 56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C. 57.Sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks. Härmatumine- aine üleminek gaasilisest tahkesse. 58.vesi keeb temperatuuril 100C 59.aurustamine-tegevus kui aine muutus gaasilisest vedelaks. Velldumine-gaasilise aine muutub vedelaks (ka konsenseerub) Kristalliseerumine- vedela aine muutumine tahkeks. UDU!! :D -piiskade kontetseerunud vesi õhus. 60.Maa vahevöös, kõrges temperatuuris kus need lõpuks tahkuvad.
erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka.
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb. Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb. Milleks kulub aurustumissoojus
Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine V-G aurumine G-V konsdenseerumine T-G sublimeerumine G-T härmatumine Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini. *Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest. *Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini. KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED S= pindala S= l2 V= ruumala V= l3 = tihedus = m:V l= pikkus -- m= mass --
ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga üldiselt öeldes saavadki pilved moodustuda ainult õhus olevast veeaurust. Sademed- Sademed moodustuvad, kui veetilgad või jääkristallid pilves
Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Härmatumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse Rekristallisatsioon- faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires
·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik gaasilist faasi kokku surudes vedelikuks muuta.
Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusbilansi võrrand. Soojusmahtuvus. Soojusliku tasakaalu olek. Soojusliku tasakaalu võrrand. Soojustehnilised arvutused. 11. KLASS Termodünaamika: (15h) Töö termodünaamikas ja selle geomeetriline tõlgendus. Termodünaamika I seadus.
53. Kapillaarsus nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine sulamine kondenseerumine (veeldumine) aurumine härmatumine sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb? Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema küllastunud auru rõhk on võrdne välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib
53. Kapillaarsus – nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid – aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine – sulamine kondenseerumine (veeldumine) – aurumine härmatumine – sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon – üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine – vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb? Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema küllastunud auru rõhk on võrdne välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur – aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib
oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osaksed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See
molekule läheb üle gaasi faasi, läheb neid ka tagasi vedeliku faasi. Kõrgem temperatuur = suurem küllastunud auru tihedus; madalam temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem. Küllastus=tegeliku auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla 0 kraadi, härmatumine. ❏ Kuidas tekivad pilved? Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3). Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3.
Faasisiire Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus Soojushulk, mis eraldus faasisiirde aine ühe massiühiku kohta. Kondenseerumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. Aurumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Tahkumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust vedelasse Sublimatsioon Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust tahkesse. Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg
pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud soojus Sulamissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg tahkise sulamiseks jääval
Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q = m
Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus – (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub
Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub
soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1 J/kg) Kondenseerumine: Q = -Lm
Faasisiirded Kondenseerumine ehk veeldumine aine läheb gaasilisest vedelasse olekusse. Aurumine aine läheb vedelast gaasilisse olekusse. Tahkumine ehk kristallisatsioon aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine aine läheb tahkest olekust vedelasse. Sublimatsioon aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon faasisiire, mille korral muutub kristalli struktuur. 3.2. Gaaside kinemaatiline teooria 3.2.1. Ideaalse gaasi rõhk, kui temperatuuri funktsioon 3.2.2. Molekulide kaootilise liikumise kiirus ja keskmine vaba tee pikkus
Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid
vedelikku koos. Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. 4. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub. Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine). Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril.
juurde anda, et osakesed saaksid hakata ka kulgevalt liikuma. Kuid näiteks kondenseerumise korral sunnitakse vabalt ringi kihutavaid molekule võbelema ühe koha läheduses, selleks ei kulu enam niipalju energiat kui varem ja energia vabaneb (soojus eraldub). Kokkuvõtvalt võib öelda, et üleminekutel, kus osakeste liikumiskiirus suureneb (sulamine, aurustumine, sublimatsioon) soojus neeldub ja neil üleminekuil, kus liikumiskiirus väheneb (kondensatsioon, tahkestumine, härmatumine) soojus eraldub 65 Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0 °C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine
annaabi.ee 
