Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus
sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi
1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas. 1955 A.Vlassov. Elamukvartal Tallinnas Tartu maanteel. 1954 KOKKUVÕTE
kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
tumedad toonid kontrastis punase, kollase ja säravheledaga. · Interjööris ja furnituuris andsid tooni 2 erinevat laadi: luksuslikke materjale rõhutav ülidekoratiivne "buduaaristiil", mida viljelesid Jacques-Emile Ruhlmann, Jules Leleu. · Teine suund oli geomeetriline, läikmaterjale ja metalli armastav, jaapanipärase napi joonega furnituur, mida viljelesid Eileen Gray, Pierre Chareau. · Siit ei olnud enam pikk samm funktsionalismile. Kokkuvõte Art Deco "suur pauk" oli rahvusvaheline Pariisi Näitus 1925. aastal, kus ta sai, muidugimõista, tunda teravat kriitikat. Veel ei suudetud mõista, et kunst võib hõlmata või siduda endaga tervenisti utilitaarset maailma. The International Exhibition of Modern Decorative and Industrial Arts, nii kõlas näituse nimi, oli tõeline segu erinevatest stiilidest. Kui mõned paviljonid näitasid avangardset furnituuri, siis samas mõned demonstreerisid käsitöönduslikke esemeid.
Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a. asutatud Riia Polütehnilises Instituudis ja täiendanud end Saksamaal. Vanadest kultuurmaadest erinevalt traditsioonide koorma puudumine hõlbustas funktsionalismi vastuvõttu, teisalt aga kultuurikihi hõredus ei loonud pinnast arhitektuuriavangardiga sügavamaks haakumiseks. Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks. 1920. aastate traditsionalism kujutab endast kohaliku luterliku baroki moderniseeringut, mida iseloomustavad rasked väikeste ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920
Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale
propagandasõjas. 42. Millises laadis töötasid kunstnikud edasi Saksamaa poolt okupeeritud Eestis? Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike ,,kasvatamist" ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930. aastate laadis. 43. Kui suur hulk kunstnikest suundus 1944.a. Pagulusse? Ligi kolmandik Eesti kunstnikest. 44. Mis toimus arhitektuuris? Keelati igasugune vihje funktsionalismile ja nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Eesti kunst 1955-1975a. 45. Kirjelda lühidalt kunsti positiivsest arengust Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal? Tarbekunsti autonoomia, graafika uuenemine, maalikunstis leiti tuge 1930.aastate pärandist, loobuti nõukogulikest süzeedest ja temaatikast. Arenes geomeetriline kunst. Uus ja vabam vormikäsitlus. 46. Millised kunstnikud julgesid okupatsiooni ajal luua teistsugust kunsti? (omal valikul)
Kolm projekti Alvar Aalto on Eestisse projekteerinud kolm objekti: Pärnu mudaravila (1925), professor Tammekannu villa Tartus (1932) ja Tallinna Kunstimuuseumi (1936-37). Kõik nad esindavad erinevaid hoonetüüpe ning kuuluvad Aalto loomingu erinevatesse perioodidesse, kattes rohkem kui kümme aastat, varase klassitsismimõjulise perioodiga alustades ning 1930. aastate teise poolega lõpetades, mil ta juba funktsionalismile alternatiive otsis. Ainus, mis kolmest projektist realiseeritud sai, oli professor Tammekannu villa Tartus, teised mitte ainult ei jäänud ehitamata, vaid polnud arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930
ratsionalistlikke põhimõtteid (funktsionalistliku stiili eelkäijaid). Wagner oli oluline Viini noorema arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini
Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism Venna maja Postmodernism on modernismile järgnenud perioodi ja laia kultuurivaldkonda tänaseni iseloomustav mõiste. Postmodernism kui arhitektuuristiil väljendus eeskätt viidete ajaloole ja klassikaliste detailide poole pöördumises. Alates 1970. aastate lõpust sai valitsevaks funktsionalismile, regulaarsusele ning jäikadele vormidele vastanduv ja enamasti erinevate ajastute stiile kombineeriv eklektiline arhitektuur. Väärtustama hakati ajaloolist linnakeskust, arhitektuursete vormide sümboolseid ja väljenduslikke pooli ja ka sotsiaalseid aspekte, ruumipsühholoogiat, mängulisust jne. Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti Veljo Kaasiku vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis
silmas ka kohalikke ehitustraditsioone, looduslikke tingimusi ja maastiku profiili. Arhitekt projekteeris maja, korrastas maastiku, sisustas ja kaunistas interjöörid. Teadlikult eelistati kohalikke ehitusmaterjale. Hoone juures olid olulised ruumid, mitte fassaad, mille kaunistustest loobuti. Nagu Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 20 funktsionalismile omane, pidi hoone vastama oma funktsioonile ja samal ajal sobituma looduslikku keskkonda (materjalideks kivi, betoon, puit ja klaas). Elumajad projekteeriti ja ehitati tihti ebakorrapärase kujuga. ( F.L. Wright, A. Aalto, H. Scharoun jt.) Sisekujundus. Ruumi kujundamisepõhimõtted orgaanilises arhitektuuris, kus ruumi kontseptsioon domineerib massi üle, sõnastas Frank Lloyd Wright juba oma „Preeriamajade“ arhitektuuris.
RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis ehitusettevõtja Leonhard Kööbase käe all ning maja pühitseti sisse 27.novembril 1938. Selleks ajaks ületas kooli õpilaste arv juba 400 piiri.17 Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula, haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis
8.Millses võis seisneda formalismisüüdistus? Millised tagajärjed sel võisid olla? Formalismisüüdistuse või saada isegi impressionismi mõjude eest ja neid mõjusid võis leida enamiku eesti kunstnike loomingust. Need kunstnikud visati Kunstnike Liidust välja. 9.Milliseid nõudeid esitati sõjajärgsel aastakümnel arhitektuurile? Ehk oskad tuua paar näidet stalinistlikust arhitektuurist? Võib-olla leidub neid ka sinu kodukandis? Keelati igasugune vihje funktsionalismile ja nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. 31. Eesti kunst 1955-1975 1.Millised sündmused leidsid aset meie kunstielus pärast 1956. a.? Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes, kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljaheidetuid hakati Kunstnike Liitu tagasi võtma. 2.Kust said nüüd eeskuju ja kust püüdsid seda saada eesti kunstnikud? Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3
aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus.
hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt- tes: kvaale peetakse subjekti vaimuseisundite sellisteks omadusteks, mis on 1) sõnulseletamatud 2) seesmised 3) privaatsed 4) teadvuses otseselt ehk vahetult hoomatavad Sellega on kvaalid juhatatud filosoofia näitelavale. Mõnedele teoreetikutele on nad tundunud väga tähtsate omadustena, kuna nad paistavad olevat ületamatu ja vältimatu komistuskivi funktsionalismile, või üldisemalt, materialismile või veelgi üldisemalt, igale puhtalt "kolmandaisikulisele" objektiivsele vaatevinklile või maailmale lähenemise viisile (Nagel 1986). Vastupidise usutunnistusega teoreetikud on kõigil argumentidel kannatlikult ja leidlikult pinna jalge alt löönud ja rääkinud enamasti õiget juttu, kuid mina väidan, et nad on teinud taktikalise vea, öeldes ühel või teisel kombel:
Stiil oli traditsionalistlik ja ehitati ühepereelamuid ja kortermaju. Õpiti põhiliselt Riias ja Saksamaal. 1930.a võttis maad funktsionalism. Olev Siinmaa ja Olev Soansi Pärnu Rannahoone on eesti arhitektuuri tippteoseid. Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga projekteerisid Tallinna Kunstihoone( Vabaduse väljakul). Alar Kotli tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus ja Toompea lossi Valge saal. Funktsionalismile iseloomulik: Uute ehitusmaterjalide – raudbetoon, teras, klaas laialdane kasutamine Ebasümmeetriline mahtude jaotus Siledad, valged dekoorita seinad Lamedad katused Lintaknad Sissepääsu tõmbamine maja alla Esimene lamekatusega maja, mida traditsiooniliselt peetakse esimeseks funktsionalistlikuks ehitiseks Eestis : Herbert Johansoni villa TallinnasToompuiesteel (1929)
(geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika eesmärgiõpetusega [kas vastab nüüdisaja funktsionalismile?]. L. oli idealist, st ta pidas reaalsust põhiolemuselt vaimseks. [13]Mh leidis L., et Jumalast juhitud looduses kehtib maksimaalse lihtsuse ja täiuslikkuse printsiip (selle näiteks on valguse sirgjooneline levimine), samuti küllaldase aluse ja identsuse printsiibid (tuleb juttu Wolfi juures). Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud,
funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne. Teleoloogiline kitsendus funktsionalismile (W. Lycan): füüsikaline seisund realiseerib mingit funktsiooni ainult siis, kui organism on orgaaniline tervik ja seisund täidab seda bioloogilist funktsiooni, mille ta on evolutsiooni käigus omandanud. Kvaalid. Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid (fenomenilisi) omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole
kõigis keskkonda kujundavates kunstides. Stiiliühtsus keskkonna kõigil tasanditel ja kõikide detailide vahel oli sel perioodil nt Frank Lloyd Wrighti programmiks. Hoone pidi sulama ümbrusesse, interjöör olema ühtne maja välisilmega, perekonna koosseisu ja mentaliteediga. Kuigi juugendi arhitektid ja kunstnikud lõid oma tippsaavutused traditsioonilise kunsti põhimõttel unikaalsete teostena, sillutasid need teed funktsionalismile. Ka teine oluline juugendi põhimõte - ühtne keskkond ja sellest tulenev vaba plaan, dünaamiline ja voolav ruum - leidis sujuvalt oma edasise arengutee funktsionalismis. Eklektilised ja maastikulised aiad Ameerikas Seni oleme käsitlenud ainult Euroopas toimuvat. Nüüd on aga põhjust vaadata ka Ameerikasse, kus levisid samamoodi uued suundumused. MAASTIKULISED AIAD AMEERlKA ÜHENDRIIKIDES 1824. aastal rajas belglane Andre Parmentier USA-s Brooklynis taimla ilutaimede kasvatamiseks
annaabi.ee 
