võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi. Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema veakindluse. Binaarne e. 2-faasiline Kvadratuur e. 4PSK 8PSK 2.3 FREQUENCY SHIFT KEYING e FSK Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
1. Töö eesmärk Analüüsida infosüsteemi häirekindlust: Joonis 1. Töös kasutatud infosüsteemi struktuurskeem Minu lähteandmed ülesandeks: Edastuskanal Modulatsioon Häirekindel kood Häirekindel kood sisene väline AWGN 2-FSK BCH (15,7) RS GF (16) 5-kordse veaparandusega Tabel 1. Lähteandmed 2. Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN
95 . ) (mähiskõvera nivooga) SNR M-QAM M-PSK QAM : sm(t) = . FSK 9. Optimaalne vastuvõtt juhusliku faasiga signaalide korral Amcg(t)cos2fct - Amsg(t)sin2fct, 0 t T . v i . Gaussi kanalis (
33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54
) 6 Alamvõrkude arv Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust? Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud
............7 1.17.Fototransistor, fototüristor..................................................................................7 1.18.Valgusdiood (LED)............................................................................................7 1.19.Optron.................................................................................................................8 1.20.Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid................................. 8 1.21.ASK, LASK, FSK, detsibell...............................................................................8 1.22.Passiivne (RC) diferentseeriv ahel..................................................................... 9 1.23.Passiivne (RC) integreeriv ahel........................................................................10 1.24.Koormussirge transistoriga ahelale.................................................................. 10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur...............
Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali: sagedus 500 Hz pinge 0,85 Vpp täitetegur 30% (harvendus) Mõõtsime: Uamp = 828,1 mV fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying FSK): pinge 400 mVrms põhisagedus 400 Hz sageduse nihe 1000 Hz nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali pinge 1,2 Vpp täitesignaali sagedus 1800 Hz 2 täitesignaali perioodide arv purskes 5 pursete sagedus 120 Hz Mõõtsime: Uamp = 1,172 V Ttäite = 550 s tpurse = 2,360 ms 5
kihtidest tulevad päised, mis teeb mis keskmiselt teeb 500 baidise andmepakti kohta kuni 16% ülekulu 8) Sidetehnikas kasutatakse erinevaid ajalise multiplekseerimise ja kanalite ühiskasutuse meetodeid (FDM, TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid
vastavalt edastavale informatsioonile. Analoogsignaali puhul on hetksageduse ja baassageduse vahe proportsionaalne sisendsignaali väärtusega. Digitaalse info edastamiseks saab kasutada meetodit, kus kandevõnkumise sagedust muudetakse teatud sageduste vahel, vastavalt signaali väärtusele. Binaarse signaali puhul oleks kasutusel kaks erinevat sagedust, kus üks tähistab bitti 0 ja teine bitti 1. See meetod on tuntud kui sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying). FSK-d kasutatakse laialdaselt modemites ja sellega on võimalik saata ka Morsekoodi. Sagedusmodulatsiooni rakendusi on palju. Kõige tuntum neist on raadio. Raadiosüsteemide puhul piisavalt suure ribalaiusegasagedusmodulatsiooni üheks tugevaimaks eeliseks on see, et loomulikult esinev müra signaaliedastust eriti ei häiri. Teiste rakenduste seas on ka radar, videokassettsüsteemid, kahesuunalised raadiod, telemeetria ja seismilised uuringud.[2]
Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst):
Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku- mise parameetrit amplituudi, sagedust või faasi muudetakse siin hüppeliselt manipulatsiooni taktis. Amplituudmanipulatsioon (ASK, amplitude-shift keying) püsiva sagedusega kandevõnkumise amplituu- di muudetakse astmeliselt kahe taseme vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust muudetakse hüppeliselt kahe sageduse vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Faasmanipulatsioon (PSK phase-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise faasi muudetakse hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine
sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. 0,01 0,1 1 10 100 1000 10000 lg -2 -1 0 1 2 3 4 dekaadid Sageduskarakteristiku konstrueerimine Neid saab konstrueerida sagedus funktsiooni järgi
X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. Sageduskarakteristiku konstrueerimine Neid saab konstrueerida sagedus funktsiooni järgi. Sagedusfunktsiooni võib leida ülekande funktsiooni järgi. 1 + j 3 1 + j 3 1 + j 3 W = = = 2 j + 3 j + 1 - 2 + j3 + 1 (1 - 2 ) + j 3
abil üks külgriba(harilikult alumine) ning osaliselt või täielikult ka kandevlaine. Kandevlaine moduleerimisel põhiribasignaaliga tekib kaks külgrib, alumine ja ülemine, milles kummaski sisaldub kogu informatsioon ning moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida nii väljasaadetava signaali energiat kui ka ribalaiust. 39. Selgitada impulssmodulatsiooni liike (ASK, FSK, PSK). PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180o. Seda võib ette kujutada ka nii, et signaali edastamiseks kasutatakse korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel faasis nihutatud 180o võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine olemasolu
toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel 1. alaldava siirde tekkimise tingimus sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside 2. väljatransistoride liigitus paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 2. Passiiv-mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max 5. ROM vahelduv komponent tähtis (85°C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU 2/2. reakt.tak. 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi.
juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid p-n siirdega väljatransistorideks (JFET) ja isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorideks (MOSFET). MOSFET: paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht, milleks on SiO 2 kiht. MOSFET transistorid jagunevad formeeritud kanaliga ja indutseeritud kanaliga MOSFET transistorideks. Need omakorda võivad olla kas n- või p-kanaliga. 3. 2xT sild (ASK ja FSK) ASK-amplituudi sag. Karak. – süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ω). FSK- faasi sag.karak – süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ω). Kõige sagedamini kasutatud tagasisidestusahelana kaksik-T-sild. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetegur |γ| = 0, faasinihe sisend- ja 1 1 väljundpinge vahel puudub. F0 = 2π X RC . 4
Duplekseristus 45 MHz (95) Efektiivsus 1,35 3,2 Kanali ribalaius 200 kHz Bitikiirus 270 kb/s 640 kb/s Bitikiirus kanalis 270,833 kbit/s Bitikiirus kasutajale 9,6 (14,4) kb/s 48 kb/s Kanaleid 124 (...374) Bitikiirus kanalile 8tk 115 kb/s 384 kb/s Pöördus TDMA / FDD NMT-kanali laius 25kHz; sagedusmodulatsioon(FSK); GSM Faasimodulatsioon(PSK) Juurdepääsumeetodid: FDMA (Frequency Division Multiple Access) kasut NMT. Iga kasutaja eraldi sagedusel, sag.spekter jaot kindla laiusega kanaliteks. Üks helikanal kasutaja kohta. Kõik kasutajad edastavad samal ajal. Kasutatakse eelkõige analoogsideks, digitaalside jaoks pole eriti efektiivne. TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust
K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl.suhe) ühik [dB]
Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. 3pdf 3. Selekt RC-ahel-kahekorden T kujuline sild->kõrge selektiivsus
Seeparast EuroDOCSIS Standardi kohandus Euroopa kasutatakse kaabellevi nõuetele vastavaks digitaalsetes sidesusteemides kasutatakse enamasti Upstream ehk uleslaadimine ja downstream ehk diferentsiaalset allalaadimine. faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus Uhendus on kahesuunaline ning uleslaadimiseks tugisignaali jarele puudub on eraldatud FSK vahem kanaleid (60) kui allalaadimiseks (775) digitaal-sagedusmodulatsioon, diskreet- lahtudes sagedusmodulatsioon tavalise kasutaja vajadustest. Kuna naiteks Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine arvutikasutaja sagedust (ADSL) surfab pohiliselt internetis ja tombab moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali muusikat ja
endast homog-d tahkeid lahuseid. Korrosiooni kindlust en.tasemeid tähist. tähtedega (K, L, M, N, O, P, Q kiht). Orbitaali tõstab räni (+Si) lisamine. Sulamite om-te sõltuvust koostises kuju määravad peakvantarv (n) ja orbitaalkvantarv (l). uuritakse fsk-s-keem-te meetoditega, mille tulemuste põhjal koost. Orbitaalkvantarv isel-b samal kihil olevate ekt-de en erinevust omadus-koostis diagrammid. Sulamite diagrammid koostatakse st.elektronpilve kuju. Magnetkvantarv määr. orbit-de suuna ja termilise analüüsi meetodil mõõdetud jahtumiskoverate abil.
moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega moduleerimiseks (FSK- Frequence Shift Keying) asjaolu tõttu, et moduleeriv signaal on digitaalne (diskreetsete väärtustega). FSK-modulatsiooni kasutati kõigis varasemates modemites. 36 Faasimodulatsioon (PM-Phase Modulation) Faasimodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandesageduse faasi. Faas on teatavasti kahe võnkumise suhteline asupaik üksteise suhtes teatud kindlal ajahetkel.
sagedustihendus FDMA (Frequency Division Multiple Access) 4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus
asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus · Laeva käiturid () muudavad laeva peamootorite energia veojõuks. · Suuremas osas laevades on enim kasutusel sõukruvi (screw propeller, ) See on efektiivne ja töökindel · Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad. · Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga) käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. · Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. · Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvide peamine kahjustaja on
28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus Laeva käiturid muudavad laeva peamootorite energia veojõuks. Suuremas osas laevades on enim kasutusel sõukruvi See on efektiivne ja töökindel.Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad.Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga)käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev
Frame Relay Assembler/Disassembler FRAG Fragment + Fragmentation FRAM Ferroelectric Random-Access Memory FRC Functional Redundancy Checking FRED Frame Editor + Front-End to Dish FRMR Frame Reject FRPI Flux Reversals Per Inch FRS Family Radio Service .FRS WordPerfect Graphics Driver (file name extension) FS File Separator FSB Front Side Bus FSD File System Driver [OS/2] FSE Full Screen Editor FSF Free Software Foundation [Internet] FSK Frequency Shift Keying FSN Full Service Network FSO Free Space Optics FSP File Service Protocol FSR Free System Resources FST Flat Square Tube (monitor) F/T Full Time FTAM File Transfer, Access and Management + File Transfer and Access Method FTL Flash Transition Layer [Intel] FTM Flat Tension Mask [Zenith] FTP File Transfer Protocol [Internet] FTPD File Transfer Protocol Daemon FTTB Fiber To The Basement FTTC Fiber To The Curb
annaabi.ee 
