Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...
fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Ebatäpselt on seda sõna kasutatud ka fraseologismi tähenduses üldse
Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud
Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle )
rebane. Autor mainib ka Darwini, Marxi, Freudi, Poe, Andrejevi ja paljude teiste seisukohti. Ma nõustun autoriga, et õnne ja vabadust on raske luua, kuna on maailmas on nii palju kurjust, ahnust ja kadedust. Kõiges saab kahelda. Suhe autoril materjaliga on skeptiline, kirjutab inimeste naiivsusest Autori sõnavara on mitmekülgne. Ta on kasutanud võõrsõnu, nt stereotüüpiline- harjumuslik; ideoloogia-maailmavaade, elukäsitus. Esineb ka fraseologisme, nt ainult aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad. On ka epiteete, nt mõistus ei tantsi ja kopitanud seltskond. On veel parentees,nt ,,---, kuid kadunud Vilde(rahu olgu tema põrmule!)---". Epilemmasid esineb päris palju, nt "Milleks oma mehed ja seadused, kui pead ikkagi kuulama sõna ja alluma võimule
halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus paabel igasugust suurt segadust
Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti keeles on palju saksa ja vene keelest tulnud ning piibli algupäraga väljendeid. (Õim 2001a: 554; Õim 2001b: 19, 23) Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade isikunimelistest fraseologismidest eesti keeles. Lähemalt vaadeldakse fraseoloogiliste isikunimetuste nominatsiooni, struktuuri ja põhisõna stereotüüpseid kujundeid. 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED 2. 1. Nominatsioonist
Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild). Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö). Tõlkelaenude hulgas on ka hulgaliselt fraseologisme. Väga palju on tõlkelaene oskussõnavaras, kuigi harilikult on raske väita, kas tegemist ongi tõlkelaenuga või on eri keeltes lihtsalt samalt aluselt motiveeritud terminid (kaabeltelevisioon, mikrolaineahi, kaugotsing). (Erelt jt 1997:490-491) Praegust laenukihti iseloomustab esialgu ebastabiilsus, uute mõistete tulv ning tsitaatsõnade ja eri kujuga mugandite paralleelne esinemine. 1.2 Tsitaatsõnad
Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e. mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus. Leksikoloogia naaberdistsipliinid:leksikograafia • kr. lexikon ’sõnaraamat’, grapho ’kirjutan’ • teoreetiline leksikograafia = õpetus sõnaraamatute koostamisest • praktiline leksikograafia = sõnaraamatute koostamine
suurt variatiivsust Indogermaani keeles oli nii mitu a-d, o-d jne Saussure ütleb, et sellist keelt ei saa olla Tekkis probl. Kas indoeuroopa keelt oli kunagi olemas v see keeleteadlaste rekonstruktsioon, et seletada praeguseid erinevusi Boppi ja Grimmi ajastul oli see iseenesestmõistetav, et selline keel olemas Uusgrammatikud arvasid, et pigem konstruktsioon, et keelt polnud olemas A.Kuhn avastas, et eri keeltes sarnaseid fraseologisme (vm), nt "kustumatu tuli" mitmetes keeltes sarnane, järelikult on olnud inimesi, kes seda rääkisid Keel on puhas suhete süsteem Keel kui märgisüsteem Märk koosneb kahest komponendist: Tähistaja & tähistatu, need ei tähenda sisu ja vormi Kumbki ei saa olla teiseta Saussure'i metafoori järgi need on nagu paberilehe 2 poolt, pooled eraldatud, kuid on lahutamatud see metafoor töötab enamasti, mitte alati (õppejõud keeras lehe kokku, nii et sel on vaid 1 pool)
sõnadeks. Vaieldav on konjunktsioonide ja adpositsioonide pidamine sünsemantilisteks sõnadeks, kuna neis on sageli olulisi tähenduselemente. Näiteks on oluline vahe, kas väljendada kassi ja diivani omavahelist suhet adpositsiooni taga, peal või all vahendusel või kas fraase seob sidesõna ja või või, nt Ta rääkis ajast ja rahast. Ta rääkis ajast või rahast; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Need on enamasti fraseologisme moodustavad sõnad, mida tuleb vaadelda kui keelemällu tervikutena salvestatud idiomaatilisi sõnarühmi, nt ajab kärbseid pähe, viskab villast, läks üle piiri, ajab pada. Pragmaatiline sõna: Semantilised sõnad võivad saada kommunikatsioonis eri rolle. Nad võivad midagi tähistada (nt mingit objekti või sündmust) ja/või väljendada emotsioone, väärtushinnanguid (nt vastumeelsust) ja/või väljendada eesmärki. Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934
uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Tänapäeva eesti kirjakeel on välja kujunenud kolme vaidluse tulemusena. Esimesel arutleti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeele üle,teisel korral vaieldi vana ja uue kirjaviisi üle, viimaks
Põsk Roosad põsed Haige põsed on roosad. Lõug Ülalõug Ülalõualuu murd. Lõug Alalõug Alalõug liigub. Suu Suu kinni! Pange tabletid suhu. Nina Nohune nina Nina jookseb. Juuksed Lahtised juuksed Hooldustöötajal ei tohi olla lahtised juuksed. Nägu Ilus nägu Tuttavad näod. H 16. Neid fraseologisme ja muid kõnekeelseid väljendeid aitab õpetaja vajadusel tõlkida ning selgitab sõnasõnalisel tõlkimisel tekkivaid mitmetimõistmise ohte ja muid probleeme. H 17. 12; 21; 33; 42; 53. H 18. Tõlkeülesanne, mille tegemiseks võib rakendada erinevaid rühmatöö võtteid. H 19. 1labakäsi; 2õlg; 3otsaesine; 4kael; 5sõrmed; 6pöial; 7ranne; 8küünarnukk; 9rind; 10külg; 11reis; 12põlv; 13säär; 14suur varvas; 15sääremari; 16
Arla kastmereklaamis on terve filosoofia: pealkirjadeks retseptide nimed, kasutus esitatakse seal, nt Õunakaste kohtub jõulusingiga. Lõpptoode on isikustatud. Tooted tegutsevad autonoomselt ilma inimese juhtimiseta. Tooted vahendavad sihtrühmale sõnumit, et selline on teie elustiil, kuhu teatud toode kuulub. Reklaamid on agentiivsed, kuigi inimest ennast seal pole. Nende toodetega pöördutakse tarbija poole sinatades: sina tee seda. Reklaamid võivad sisaldada fraseologisme, tuntud väljendeid – need on põnevad, kui tuuakse tagasi vanasõnad konkreetse tähenduseni. Vanasõna Iga koer ei köhi, st koer tuleb viia loomaarstile. Reklaamisõnumi koostajal on vaja meeles pidada, et tarbijal on kalduvus aspektinägemisele. Metafooride kõrval kasutatakse võrdlusi. Võrdlusaluseta (kui- või nagu-võrdlus) ehk nn mosaiiksed võrdlused, nt jogurt nagu unistus või uks nagu muusika. Võrdlussõna asemel võib olla ka mõttekriips. Tarvis on esitada
enamasti lühikesed. Kirjeldavamate ning tegelase sisekõnet ja mõtteid edasiandvate juttude (,,Lendav õunapuu", ,,Vaikuse hääled", ,,Roosa printsess") puhul kasutatakse pikemaid lauseid. Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole. Vaid raamatud ,,Lendav õunapuu" ja ,,Roosa printsess" oma aeglasema tempoga panevad väiksema lapse keskendumisvõime proovile. Lastele arusaamatuid kõnekujundeid on vähe. Enamasti leiab tekstidest fraseologisme ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse kollid"), ,,otsi ära andma", ,,pimeda kätte jääma", ,,viskasid ennast pikali nagu silgud", ,,rontväsinud", ,,hirnuma nagu hobune" (Liisu-sari). Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja
omavahel põrkuvasse mõistesüsteemi. Sel juhul on terminil igas süsteemis erinev tähendus. Mõni neist süsteemidest võib olla standarditud. 62 Terminoloogia • Terminit ei saa kirjeldada ainult sõnaliigi, eriala, definitsiooni ja ühe või mitme keele ekvivalentide abil, vaid tuleb arvestada ka tema käitumist süntaksi- ja teatestruktuuris, sh kinnisühendeid ja fraseologisme. • Sünonüümia on oskuskeeles loomulik, kuid mida spetsialiseeri- tum on tekst, seda suurem on süstemaatilisus ja seda vähem nimetused varieeruvad. • TCT metodoloogia põhiidee on meetodi adekvaatsus eesmärgi suhtes. Lähenemine võib olla onomasioloogiline või semasioloo- giline, aluseks võib võtta tekstikorpuse või mõistete andmebaasi, termineid võib ekstraheerida automaatselt või käsitsi, eesmärk
annaabi.ee 
