AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE Töö eesmärk: Plaanilise aeropildistamise arvutamine kui, Dx,Dy= 50 km. Töö tulemus: Minu i-variandi number on 8. Antud kaardi mõõtkava on 1:50 000, lennukiirus 330 km/ h ning fookuskaugus on 220 mm. Pildistamise mõõtkava arvutan valemiga: 10 000+1 000×i 10 000+1 000×8 =18 000. Seega pildistamise mõõtkava on 1: 18 000. Maksimaalse ja minimaalse kõrguse nivoo saan kasutades valemeid: Amin=91,4m + i 91,4×18 000 + 8=1 645 208 mm Amax=159,1m + i 159,1×18 000 +8=2 863 808 mm S S S Hi Hkeskm. Hi Amax max kõrguse Habs nivoo + h
Fmax m am := = 11.208 mk 2 s Leiame maksimaalse kiirenduse, millega võib traati tõmmata ülespoole. Selleks lahutame saadud kiirendusest raskuskiirenduse, kuna need on vastassuunalised: m amax := am − a = 1.401 2 s m Vastus: traati võib tõmmata ülespoole maksimaalse kiirendusega amax = 1.401 2 s Ülesanne 4.
600−470 √ a=0,36+ ∗( 0,57−0,36 )=0,496 ≈ 0,5 mm0,5 600−400 √ r=1 1 q= =0,6 1+ √ 0,5 1 K−1=1+q ( K −1 )=1+0,6 ( 1,3−1 )=1,18 K t > K −1 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutumist näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudi väärtus M 598 σa= = =74 MPa W 8,1∗10 6 σ aMax =K−1 σ a=1,18∗74=88 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus σ m =0 Max σ m =K−1 σ m=0 Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ −1=0,5 R m σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1 K=K k K m K p K t K u K -väsimuspiiri alanemis
pikikattumine peab olema vähemalt 61% ja põikikattumine 25% (Joonis 7). Pildistatava maa-ala mõõtmed on baaskaardi lehe külgede mõõdud Dx=25 km ja Dy=25 km. Joonis 6. Leica RC 20 aerofotokaamera (Allikas: Leica Geosystems) 17 Joonis 7. Aerofotode kattuvus (allikas: Liba 2005) 3.1.2 Arvutused maa-ala aeropildistamiseks mõõtkavas 1:30 000 Baaskaardi lehel määratud minimaalsed (Amin) ja maksimaalsed (Amax) kõrgused: Amin= 51,2 m ja Amax= 105,8 m. Maa-ala keskmine absoluutne kõrgus: Akeskm=0,5*(Amax + Amin)= 0,5*(105,8+51,2)= 78,5 m. Kõrguskasv keskmise kõrguse suhtes: h= Amax-Akeskm= 105,8-78,5= 27,3 m. Keskmine lennu (pildistamise) kõrgus: Hkesk= m*f= 30 000 m*152 mm= 4560 m. Absoluutne lennu (pildistamise) kõrgus: Habs=Akeskm+Hkesk= 78,5+ 4560 = 4638,5 m. Nõutav pikikattumine: Px= 61+50(h/Hkeskm)= 61+50(27,3/4560)= 61,3% 18 Nõutav põikikattumine:
Jõud ketis Läbipaindest F f =9,81k f qa , kus kf – ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 – horisontaalselt paigaldatava keti puhul, kf = 1,5 –vertikaalselt paigaldatava keti puhul, kf = 1 – nurgal 45° ), a – telgede vahe (valime a ≈ 950 mm). Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+30...50 mm, kus D01 ja D02 – kettirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe , kus t – keti samm, maksimaalne telgedevahe a = 30t...50t amax ≤ 80t . Siis F f =9,81k f qa=9,81∙ 6 ∙ 3,7 ∙0,95 ≈ 207 N . 2 2 Tsentrifugaaljõust Ft =q v =3,7 ∙ 0,46 ≈ 0,8 N . Koormus võllile FV =F R +2 F f =3300+ 2∙ 207=3714 N F kr 95000 Keti tugevuse varutegur S= = ≈ 27> [ S ] =7,4 (Lisa, Tabel 2). F R + F t + F f 3300+0,8+207
Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb palju rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaalne energia: pot.energ. nim.max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või - . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laeng viiakse lõpmatusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmiliste kiiruste tagajärjekl negatiivne. =Amax/q=Wp/q. Pinget võib nim.ka potentsiaalide vaheks. Potentsiaali võib nim.pingeks antud punkkti ja Maa vahel. Elektrimahtuvus: näitab, kui suur laeng tekitab juhil 1Vpotentsiaali või 1V pinge juhtide vahel. Elektrimahtuvu tähis on C, ühik 1F. 1F=1C/1V s.t.juhi mahtuvus on 1F, kui 1C surve laeng tekitab 1V potentsiaali. Selline metallkera peaks maast olema 1000 korda suurem. 1F on väga suur ühik tehnikas. C=q/ .
1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laem viiakse lõputusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse praktikas võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmilisete kiirguste tagajärjel negatiivne = Amax/ q = Wp/q. Wp on laengu q potentsiaalne energia. 1) Pinget võib nim. ka potentsiaalide vaheks. 2) Potentsiaali võib nim. ka pingeks keha ja Maa vahel. (kasutatakse praktikas) Elektrimahtuvus näitab kui suur laeng tekitab juhil 1V potentsiaali või !V pinge juhtide vahel. Elektri mahtuvuse tähis C, ühik 1F (farad) 1F= 1C/1V, s.t. juhi mahtuvus on 1F kui ühe kuloni suurene laeng tekitab ainult 1V potentsiaali, selline metallkera peaks olema maast umbes 1000 korda suurem. C= q/ .
määramatus mõõtmismeetodist uMET = 0,00100 mm, liitstandardmääramatus uB = 0,00173 mm. Osa D (mehaanika erialale). Hälbed ja tolerantsid 10. Hinnata detaili geomeetrilised hälbed : 10.1 Pindade A ja C sirgjoonelisus (detail nr.1 põhjal). STR,A = Amax -Amin = 0,074 0,004 = 0,07 mm, 110 100 90 80 70 hälve, m 60 50 40 30 20 10 0 1 2 3 4 5 STR,C = Cmax -Cmin = 0,066 0,013 = 0,053 mm. 80 70 60 50
Ristlõike B kohalik väsimuspiir: σ D−1 = K · σ −1 = 0.69 * 235 = 162.15 ≈ 162 MPa 7. Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ-1E3 = 0,9Rm. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni Tingliku väsimuspiiri väärtus: σ −1E3 = 0, 9Rm = 0, 9 * 470 = 423 MPa Astme kohalik väsimuspiir: σ(D) −1 = 165 MPa Kohalik paindepinge amplituudväärtus: δ amax = 100 MPa Joonis 4: Ristlõike B kohalik väsimusgraafik Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: Detail ei tohiks puruneda, sest materjali maksimaalne paindepinge on allpool seda piiri, kus väsimuspiiri väärtus enam ei alane. Võib järeldada, et materjal töötab lõpmatu arv pingetsükleid. 8. Vastus Antud skeemiga varda optimaalsed parameetrid oleksid: peenema osa läbimõõt 26 mm, jämedama osa läbimõõt 38 mm, varda üleminekuraadius 2.4 mm.
Hammasrataspump (sisehambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- ratta ja eraldusplaadi vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h× m = hammasratta moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.2 Sisehambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump Hammasvõrupump Rootoril on üks hammas vähem sise- hammastusega staatoril. Pumba töömaht: V= z × (Amax - Amin) × b z = rootori hammaste arv b = hamba laius Sele 4.3 - Hammasvööpump 40 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Kruvipump Pumba töökamber moodustub tigu- kruvide keermete ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: sin2 V= (D2 - d2)× s - D2 ( - )× s
graafiku puutuja. 1 x 24. x = ; puutuja joonele f(x) y ; puutuja joonele g(x) y = -ex + 2; 3 e 1 (e) 1 ; AB e2 1 ; S ABC e2 1 2 e e 2e e 2 1 2 3 16 3 2 3 16 3 2 3 25. X 0 2;0;2; Amax ; , Bmin ; mõlemadkasv., kui x 3 9 3 9 3 1 1 26.X = (0 ; ) , ln x ; y = x 1 ; a ,c 2 2 1 1 1 1 1 27. f ( e ) g ( e ) ; P ; ; y x
sirgjuhtme vahel tekib iga meetrise lõigu kohta jõud 2,7* 10 N, siis F A =BIlsinα nendes juhtmetes olev elektrivoolutugevus on 1 A. Biot-Savart´i seadus F A =BIlsinα Saab rakendada ükskõik millise kujuga juhtmele . ja µa I 1 I 2 F Amax µa I 1 I 2 l µa I µa I F= => B= = = 2 ehk B= 2 πr I2l 2 πr I 1 l 2 πr 2 πr µ0 Idlsinα µo Isinα dB= 4π * r2 ehk B= 4π ∫ r 2 dl
3. Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/An)*100% - mõõteriista taandatud viga protsentides A- absoluutne viga An- mõõteriista niminäit Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass. Arv, millega tähistatakse täpsusklassi, näitab mõõteriista suurimat lubatavat taandatud viga. max=(Amax/An)*100% max, %: 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 Mida väiksem on number täpsusklassi reast, seda täpsem on mõõteriist Mõõteriista skaalal tähistatakse täpsusklassi alljärgnevalt: a.) 1,5 b.) 1,5 Ülesanded peavad olema konspekti lõpus. 4. Mõõteriista konstant ja tema tundlikus Mitme piirkonalistel mõõteriistadel tuleb leida konstant ehk jaotuse väärtus. Konstandi leidmiseks tuleb mõõteulatus jagada jaotuste arvuga
Jõud ketis Läbipainde tõttu kus kf ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 horisontaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1 vertikaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1,5 nurgal 45° [7]), a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe amax 80t . Siis Ff = 9,81k qa = 9,811,5 4,21 0,8 50 N. Tsentrifugaaljõust tingitud jõud Ft = qv2 = 4,21 0,0942 0,04N. Koormus võllile FV = FR + 2Ff = 4200 + 2 50 = 4300 N Keti tugevuse varutegur Sele 6. Ketiratas Ketirattaid Vedav ratas N16B1-17, veetav ratas N16B1-31 [5, 6]. üherealisele ketile N16B1 Zs 16,2 mm KOOD z D0, mm Dy, mm d, mm Dn, mm Ln, mm Mass, kg N16B1-17 17 138,23 149 20 100 45 3
Jõud ketis Läbipaindest F = 9,81*k * q * a kus F ülekande asendit arvestav tegur ( k = 6 horisontaalselt paigaldatava keti puhul, k = 1 vertikaalselt paigaldatud keti puhul, k = 1,5 nurgal 45 kraadi ), a = telgede vahe (valime a 800 mm) Minimaalne telgede vahe amin= 0,6(D01+D02)+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 on ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe on a= 30t...50t, kus t on keti samm, maksimaalne telgedevahe on amax 80t. Siis F = 9,81* 1,5 * 4,21 * 0,8 50 Tsentrifugaaljõud Ft =q*v2 = 4,21* 0,222 0,2 N Koormus võllile FV= FR+ 2*F = 3800 + 2*50 = 3900 N Keti tugevuse varutegur S = Fkr / ( FV + Ft + F ) = 106000 / 3900 + 0,2 + 50 27 > [S] = 7,3 ( Lisa 1, tabel 2). Joonis 6: Ketiratas Ketirattaid Vedav ketiratas N16B2-19, veetav ketiratas N16B2- 57 [5,6]. kaherealisele ketile N 16B2 Zd 47,7mm
2.7 ---- = pB = 548 min × 2 - × 2 1100000 QHJ Amin -- 0.5 × 2 - 11.01111111 × 2 neg Amax = -- 1 × 2 × A B = C mC = pC = ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² G Esitada normaliseeritud UPA-na -- 0.12510 ja 9.37510 A B = 2 10 negatiivsed: mtk-ga. Mantissi ja astendaja pikkused valida vabalt.
2.7 —— = ≈ pB = 548 min × 2 - × 2 1100000 QHJ Amin ≈ — 0.5 × 2 - ≈ 11.01111111 × 2 neg Amax = — 1 × 2 × A B = C mC = pC = ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² G Esitada normaliseeritud UPA-na — 0.12510 ja 9.37510 A B = 2 ≈ 10 negatiivsed: mtk-ga
tarbija (loom, masin vm.) keskmise ühikvajaduse (ööpäevas, vahetuses, toodanguühiku kohta) rahuldamiseks. Ööpäevane veetarbimine määratakse valemitega: Keskmine m3/d Qkd=N*Qn Suurim m3/d Qmaxd=Kmaxd*Qkd Qn - veetarbimisnorm N elanike arv Kmaxd - ebaühtlustegur Suurima tarbimisega tunni veevajadus: Kui mõõtmisandmed puuduvad, siis arvutatakse suurima tarbimisega tunni (tipptunni) tarbimine valemiga: (Qmaxh=Kmaxh/Qmaxd)/24, kus Kmaxh=Amax*Bmax (sõltub elanike arvust asulas.. mida väiksem, seda ebaühtlasem) Amax= 1,2...1,4 Kinnistu veevärk: Kinnistu veevärgi all mõistetakse hoonesisest külma- ja soojaveetorustikku koos toruarmatuuriga, veevarustusseadmeid ja maaalust veetoru kinnistu piires ning sellest väljapoole kuni peakraanini. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus: Asulate veevajadus: (Maa)- asulate veevajadus koosneb järmistest tarbimise liikidest:
määrab seos: . Suurtel kaugusskaaledel, kus impulsi pikkus on 0.7 μs annab valem läbilaskeriba laiuseks 2MHz, väikestel kaugusskaaladel impulsi pikkuse juures 0,07 μs, 20 MHz. Antenni suunategur Antenni suunategur Ga saadakse maksimaalse ja keskmise kiirguse intensiivsuse suhtena. A Ga max Akesk Kiirguse intensiivsuse all mõistetakse kiirgusvõimsuse P väärtust ruuminurga ühiku kohta. P P 4 Amax G r Akesk 4 a r ; antenni suunategur , kus αr – antenni kiire laius rõhttasandis θ - ruuminurk Kõrvalkarakteristikud Huygens – Fresneli põhimõtte järgi on raadiolokaatori antenni pinna iga punkt elementaarne kiirgusallikas, mille kiirguse kogum moodustab
mootori arvestuslik hüdrauliline karakteristika. Mootori töö võib suhteliseks pikkuseks ja tähistatakse tähega . on ülemises surnud seisus. muutuda ebastabiilseks. = r/L Sellisel juhul = 00 ja amax = R2 (1+ ) Kepsu suhtelisest pikkusest oleneb VKM-I kinemaatika ja Suurim negatiivne kiirendus, mis esineb kolvi alumises surnud seisus, Valmistaja tehase poolt antakse reeglina ühe "perekonna" erineva dünaamika
annaabi.ee 
