Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad)
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel.
sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8
(Raudsep jt, 1993) a b c d Joonis 1. a - Ooboluskonglomeraat Irust; b - Ungulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade; c - ooboluskonglomeraat, Maardu; d - kvartsliiv Ungulate fragmentidega, Ülgase (www.ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2) kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee) Välimuselt on vaadeldav kivim kollakas-, hele- või tumehalli värvi, peene-, vahel keskmise- ja ka jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2
esindatud aga Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Käsijalgsete koda koosneb kõhtmisest ja selgmisest kaanest, tänapäeva karpidel eristatakse aga paremat ja vasakut karbipoolt. (Ivar Puura, 2006) Käsijalgsed jaotatakse tänapäeval kolme suurde rühma(alamhõimkonda): Lingulaadid, Kraniaadid ja Rünhonelliformid. Lingulaatide koda on kaltsiumfosfaadist(apatiidist) ja puudub lukustusmehhanism. Eesto fosforiidilasund on moodustunud lingulaatide fosfaatsete kodade kuhjetest. Kraniaatide koda on kaltsiidist(kaltsiumkarbonaadist) ja ka neil puudus lukustusmehhanism. Rünhonelliformide koda oli kaltsiitne ja kojapoolmeid ühendas nii öelda lukk. Väga mitmekesine käsijalgsete rühm ja sisaldab Eesti kõige sagedamini kohatavaid fossiile. (fossiilid.info) 8. Trilobiidid Trilobiidid on vanim lülijalgseterühm. Kõik olid mereloomad, kes elasid enamasti madalmeredes. Väiksemad trilobiidid olid head ujujad, suuremad trilobiidid elasid enamasti
juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad helerohelisteks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium inimese organismis 3 Kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20-25 mg 100 g kohta, veri 2-3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71-0,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihaste kokkutõmbumine, naatrium-kaalium- pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Veel osaleb magneesium soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes
Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. c)Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine). 2. Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn
2. Magneesiumi roll loomses organismis Magneesium on eluliselt tähtis mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. 70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes
Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid, millel põhineb suurem osa meie elektrienergia tootmisest. Saanud oma nime kukruse lademe järgi kaevandatakse peamiselt Kirde-Eestis. Fosforiite on kaevandatud meil Ülgasel ja Maardus põlluväetise tooraineks, aga tänaseks on see lõpetatud. Graptoliitargilliiti ei loeta tegelikult maavaraks, sest see on põlevkivist 2x
Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad.
Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel.
Puudus: väike värvide valik 130. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 131. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile 132. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega
Rauapinna Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades takistab raua korrodeerumist. tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 134. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib puudused. metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll a) mehaanilised: ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile),
tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; Tekivad soolade kristallhüdraadid IV. Terasarmatuuri korrosioon Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib takistab raua korrodeerumist. metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (240 µm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 134. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused. 128
· Tsink-pulbervärv kasutatakse väga peenikest tsingi pulbrit. Al-katted: · Kõige stabiilsem pH 4,5 juures, · Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. Oksiid- ja fosfaatkatted vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Rakendatakse allumiiniumi kaitsmisel: Fosfaatkatted: · Metallipindu töödeldakse mitmesuguste metallide fosfaatsete soolade kuumade lahustega, heaks aluspõhjaks värvidele. Värvkatted ja kaitsemäärded Pinna isoleerimine katetega · Polümeerid, · Emailid, · Keraamilised katted, · Biokile uus katte vorm, kus kasutatakse bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. 2. Elektrokeemiline kaitse: · Kasutatakse seal, kus saab tekitada vooluringi st. soolases ja magedas vees, pinnases ja
heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele 1. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse Saab kasutada seal, kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte Protektorkaitse - raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks
aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; *K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeksHNO3 lahusesse. * Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130. Pinna isoleerimine katetega Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) Emailid Keraamilised katted(Al2O3) Biokile. Uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut, tugevalt korrodeeruvaates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 131
aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; *K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeksHNO3 lahusesse. * Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) Emailid Keraamilised katted(Al2O3) Biokile. Uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut, tugevalt korrodeeruvaates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 126
atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; * Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 131. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) Emailid Keraamilised katted(Al2O3) Biokile
aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega, mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine).
atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse; Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2,
on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3lahusesse; Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid,
annaabi.ee 
