définir ses différentes composantes et ce que l'on appelle l' « interculturel » et le « pluriculturel » ne peuvent être que deux composantes différentes de cette compétence culturelle générale. Ce n'est qu'ensuite que l'on pourra appréhender la complexité de l'ensemble en termes d'articulations, de combinaisons ou d'intersections possibles entre ces différentes composantes, ainsi qu'avec les autres que nous verrons plus avant. Dans les années 1970-1980, on définissait la « compétence communicative » par l'énumération de ses composantes : par exemple « composante linguistique », « composante discursive », « composante référentielle » et « composante socioculturelle », pour reprendre l'un des modèles les 1 plus connus en FLE, celui proposé par Sophie MOIRAND dans son ouvrage de 1982. Il en est de même
21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. Ennast riietama S'habiller 27. Töötama Travailler 28. Armastama Aimer 29. Laulma chanter 30. Kohtama rencontrer 31. Kuulama écouter Lever je leve, tu leves, il/elle leve, nous levons, vous levez, ils/elles levent Je ne leve pas EITUS Est-ce que je leve? Leves-tu? Leve-t-il? Se lever je me leve, tu te leves, il/elle se leve, nous nous levons, vous vous levez, ils/ells se levent Je ne me leve pas - EITUS Est-ce que je me leve? Te Leves-tu? S'HABILLER je m'habille, tu t'habilles, il/elle s'habille, nous nous habillons, vous vous habillez, ils/ells s'habillent Je ne m'habille pas - Eitus Est-ce que je m'habille? Te habilles-tu?
1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,
00:01:31:15 5 You're very pretty, miss. 00:01:51:13 / 2:07 25 9 cps / 115 wpm 9 cps / 105 wpm 11 cps © 2013. Fédération des Traducteurs (fit) Revue Babel 00:01:53:20 6 Excuse me. 00:02:39:04 / 1:12 12 / 6 10 cps / 121 wpm 121 wpm 14 cps Yes? 00:02:40:16 7 Have you got a light? 00:02:42:02 / 1:16 21 10 cps / 124 wpm 182 wpm 13 cps
"Du mien amant" "Plus nulz regretz" (1508 ja 1511 "Dulces exuviae" vahel) "En l'ombre d'ung buissonet tout, au "Plusieurs regretz" long" (3-h) "Pour souhaitter" "En l'ombre d'ung buissonet tout, au long" (4-h) "Quant je vous voye" 13 "Entré je suis en grant pensée" (3-h) "Qui belles amours a" "Entré je suis en grant pensée" (4-h) "Recordans de my signora" "Fama malum" "Regretz sans fin" "Faulte d'argent" "Se congié prens" "Fors seulement" (6-h, ainult ühe "Si j'ay perdu mon amy" (3-h) hääle partii säilinud)
Sõnavara. Peatükk 1. 1 1) el apellido- perekonnanimi 2) la avenida- puiestee 3) Buenas tardes. Tere õhtust. 4) Buenos dias. Tere hommikust. 5) la calle- tänav 6) ¿Cual?- Mis?/Milline? 7) De nada- Ei ole tänu väärt. 8) la direccion- aadress 9) ¿Donde?- Kus? 10) en- sees, peal 11) Gracias.- Aitäh. 12) mi- minu 13) Muchas gracias- Tänan väga. 14) No hay de que.- Ei ole tänu väärt. 15) No. Ei 16) el nombre- nimi 17) el numero (de telefono)- (telefoni) number 18) Por favor.- Palun. 19) el Sr. (SeÑor)- Hr/härra 20) la Sra. (seÑora)- Pr./proua 21) la Srta. (seÑorita)- Prl/ Preili. 22) Sí. Jah. 23) su- Teie oma (viisakusvorm)tema oma 25) el telefono- telefon 26) un momento üks moment 27) usted- Teie (viisakusvorm) 2 28) cero - 0 29) uno - 1 30) dos- 2 31) tres- 3 32) cuatro- 4 33) cinco- 5 34) seis- 6 35) siete- 7 36) ocho- 8 37) nueve- 9 38) diez- 10 39) once- 11 40) doce- 12 41) trece- 13 42) catorce- 14 43) quince- 15 44)
A B C D E F G H 1 Tooteportfelli mudel 2 3 Sisendandmed 4 Tunnitasu $8,00 z=6x1+2x2+4x3+3x4->max (kasum) 5 Metalli hind untsi kohta $0,50 2x1 +x2+3x3+2x4<=4000 (tööjõud) 6 Klaasi hind untsi kohta $0,75 4x1+2x2 +x3+2x4<=6000 (metall) 7 6x1+2x2 +x3+2x4<=10000 (klaas) 8 Raami tüüp 1 2 3 4 x1 <=1000 (raam 1) 9 Tööjõutunde raami kohta 2 1 3 2 x2 <=2000 (raam 2) 10 Metalli (un.)
Nombres Numbrid Nombres Numbrid Nombres Numbrid 0 Zero 36 Trente six 72 Soixante - douze 1 Un 37 Trente sept 73 Soixante - treize 2 Deux 38 Trente huit 74 Soixante - quatorze 3 Trois 39 Trente - neuf 75 Soixante - quinze 4 Quatre 40 quarante 76 Soixante - seize 5 Cinq 41 Quarante et un 77 Soixante dix - sep 6 Six 42 Quarante - deux 78 Soixante dix - huit 7 Sept 43 Quarante - trois 79 Soixante dix - neuf 8 Huit 44 Quarante - quatre 80 Quatre vingts (4x20) 9 Neuf 45 Quarante - cinq 81 Quat
0-zéro 1-un(e) 1er premier(e) 2-deux 2e deuxième 3-trois 3e troisième 4-quatre 4e quatrième 5-cinq 5e cinquième 6-six 6e sixième 7-sept 7e septième 8-huit 8e huitième 9-neuf 9e neuvième 10-dix 10e dixième 11-onze 11e onzième 12-douze 12e douzième 13-treize 13e treizième 14-quatorze 14e quatorzième 15-quinze 15e quinzième 16-seize 16e seizième 17-dix-sept 17e dix-septième 18-dix-huit 18e dix-huitième 19-dix-neuf 19e dix-neuvième 20-vingt 20e vingtième 21-vingt et un(e) 21e vingt et unième 22-vingt-deux 22e vingt-deuxième 23-vingt-trois 23e vingt-troisième 24-vingt-quatre 24e vin
Adiós, papa! Actividades. 1. a) De la desaparición un chico que vive con su padre b) en un barrio de una ciudad al norte de España c) Policíaca 2. Un resumen. El padre estaba preocupado por la desaparición de su hijo y pidió ayuda de la detective. Él no quería ir a la policía porque sabía que amigos de Javier asociados con drogas. Para rescate a su hijo, entrega Fernández tiene que pagar dinero o ellos cortaron los dedos de Javier, y luego matarlo. Al final resulta que esto es engaño a causa del odio de su padre. Y Javier no ha muerto, y se pasó a vivir con una novia. Capítulo I 4. a) 3 la acción tiene lugar en martes 3 de octubre b) 6 6 de la tarde, Javier sale de su habitación con una bolsa en la mano. c) 17 Javier tiene 17 años d) 9 La cena es a las nueve, como todas las noches e) 11.30 11.30 de la noche, Javier no ha venido a cenar 6. Razones: Se ha escapado de casa porque está cansado de vivir con su padre. Capitulo II 7-8. a) V b) V
MUCHAS VIDAS, MUCHOS MAESTROS BRIAN WEISS 1988 PREFACIO Sé que hay un motivo para todo. Tal vez en el momento en que se produce un hecho no contamos con la penetración psicológica ni la previsión necesaria para comprender las razones, pero con tiempo y paciencia saldrán a la luz. Así ocurrió con Catherine. La conocí en 1980, cuando ella tenía veintisiete años. Vino a mi consultorio buscando ayuda para su ansiedad, sus fobias, sus ataques de pánico. Aunque estos síntomas la acompañaban desde la niñez, en el pasado reciente habían empeorado mucho. Día a día se encontraba más paralizada emocionalmente, menos capaz de funcionar. Estaba aterrorizada y, comprensiblemente, deprimida. En contraste con el caos de su vida en esos momentos, mi existencia fluía con serenidad. Tenía un matrimonio feliz y estable, dos hijos pequeños y una carrera floreciente. Desde el principio mismo, mi vida pareció seguir siempre un cami
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Esitusviis : z=f (x , y ) z- sõltuv muutja, (x,y)- sõltumatud muutujad Näide: Funktsioon võib olla antud ilmutatud kujul z= f (x1 , x2 , x3 , … x n) (z=x2+y2-5) või ilmutamata kujul F ( x 1 , x 2 , x 3 , … x n ;
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir...........................................................................................................
Meeterkeere nurk 60° B.S.(British Standard) keere nurk 55° MEETERKEERE 60° WW 55° U.S.A. UN-keere keermeid tolli B.A. 47.3° nurk 60° -ASA B. 1.1 NIMIMÕÕT KEERME SAMM Vastavu JAPY Gage nurk 55° kohta Keermeid Suu NIMIMÕÕT s Nimi- Vastavus tolli kohta Vastavus Keermeid Norm Keer
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõltuvalt varust
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
Alfabeto A/a Ee / ee J/j N/n R/r W/w B/b Ff / ff K/k Ñ/ñ S/s X/x C/c Gg / gg L/l O/o T/t Y/y Ch / ch Hh / hh Ll / ll P/p U/u Z/z Dd / dd I/i M/m Q/q V/v - Saludos y despedidas ¡Hola! ¡Hasta pronto! ¡Buenos días! ¡Hasta luego! ¡Buenas tardes! ¡Hasta mañana! ¡Buenas noches! ¡A
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahulda
Lección 1 Numbrid 1100 (numeros 11000): 1 Uno 2 Dos 3 Tres 4 Cuatro 5 Cinco 6 Seis 7 Siete 8 Ocho 9 Nueve 10 Diez 11 Once 12 Doce 13 Trece 14 Catorce 15 Quince 16 Dieciseis 17 Diecisiete 18 Dieciocho 19 Diecinueve 20 viente 30 Treinta 40 Cuarenta 50 Cincuenta 60 Sesenta 70 Setenta 80 Ochenta 90 Noventa 100 Cien 200 Doscientos 300
4) - . . . . -.: 2, N . 4) . (x,y)S - .1: D . . - Rn . . . - . . . r ×r f(x,y)g(x,y), - . . . . . . . - yR 1)D - N= 1 2 . f ( x, y )dxdy g ( x, y r1 × r2 . . . - D=D(f) n2) y . . - 3) -
(moo-chahs) grah-see-ahs day nah-dah byen-veh-nee-dohs Thank you (very much). You're welcome. Welcome Con permiso / Perdón / Lo siento Disculpe ¡Vamos! loh see-ehn-toh kohn pehr-mee-soh / pehr-dohn bah-mohs I'm sorry / dees-kool-peh Let's go! Excuse me / Pardon me ¿Cómo está usted? ¿Cómo estás? ¿Qué tal? koh-moh ay-stah oo-sted koh-moh ay-stahs kay tahl How are you? (formal) How are you? (informal) How's it going? Mal / Muy mal / Más o Bien / Muy bien menos Sí / No bee-ehn / moy bee-ehn mahl / moy mahl / mahs oh see / noh
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse.
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN................................................
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Me
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tões tus eks . Loogika o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
