koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks. Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures." Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool
Arvatakse, et ,,Kalevipoeg" on lihtlabaselt maha kirjutatud küll soome ,,Kalevalalt", ,,Hamletilt" ja ,,Oidipuselt", samas ei saa me täiesti nii väita. ,,Kalevipoeg" küll viitab üsna selgelt tolleaegsele ja varasemale klassikale, ka antiikeepostele, kuid Kreutzwald pani ennast ise teosesse siiski väga suurel määral sisse see oli tema looming, tema enda kunst ja mõte, rahvaluule oli temale vaid lähtepunktiks. Peamiselt on need folkloristid kes on palju seda teost kritiseerinud, et autentse folkloori osakaal terves teoses on minimaalne, aga ta kasutaski Euroopa eeposte süzeid. Näiteks Kalevipoja kalju külge aheldamine on välja toodud väga mitmetes vanades eepostes, aga ta kirjutaski ,,Kalevipoja"siiski andeka luuletajana, kasutades küll teistelt laenatud motiive, kuid oma loominguliselt kokku panduna. ,,Kalevipoeg" on lõppkokkuvõtteks väga lihtsatel põhjustel eesti kultuuri alussammas.
üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms).
Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab
· RAHVAMUINASJUTT on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse ja lemmikteemade ja lemmikkarakteritega · KUNSMUINASJUTT (autorimuinasjutt) on individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi järeleaimdus ja edasiarendus, sageli allegoorilise või sümboolse sisuga Jacob Grimm (1785-1863) Whilhelm Grimm (1786-1859) · Saksa folkloristid ja keeleteadlased, Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste Akadeemia liikmed · Germaani filoloogia rajajad, uurisid saksa keelt, luulet, ajalugu ja rahvajutte · 1819-1837 ,,Saksa keele grammatika" (J. Grimm) · 1834 ,,Reinhart Fucks (J.Grimm) (ek ,,Reinuvader Rebane" sisaldas ka 6 eesti rebasejuttu) · 1812-1815 ,,Kinder- und Hausmärchen" (,,Laste- ja kodumuinasjutud) · 1838 ,,Das Deutsche Wörterbuch" (Saksa sõnaraamat, valmis 1961.a
Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J
Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat ameerika ülikoolides. Keeleteadus: Ferdinand de Saussure. Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduste kursust. Keeleteadus 15. Saj saksa Võrdlev Täppisteadus Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused. Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid.
Kultuuripärand kui ressurss. Esindamine keegi on pidanud oluliseks pildistada, dokumenteerida koguda ja esitada. Eliit Pärandi tööstus üks majandusharu globaalselt. Ilmnevad omandisuhted kelle on õigus teatud praktikale, neid esindada, neid rahaks teha. Samamoodi võib see olla sotsiaalne ressurss ja ka poliitiline kapital. Teadmuse tekitamise protsess - millised on elemendid, mida kehtestada pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks. Võimalik konfliktisituatsioon kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele. Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda
olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms). Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Tuntud jutukirjanikud:
all hoida. Esinemisvõimaluste leidmiseks võis ju laulu tellijatele pisut ka mett moka peale määrida. 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Samal aastal määrati Annele ka riiklik personaalpension. Pärast II Maailmasõda jätkasid Anne Vabarna laulu- ja juturepertuaari talletamist kutselised folkloristid ning üliõpilased, kelle tähelepanu oli suunatud ennem traditsioonilise ainese jäädvustamisele kui uusloomingule. Aastatel 1948-1949 saadi TA KKI ekspeditsioonilt Setumaale Anne Vabarnalt kirja u. 110 rahvalaulu. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja Eesti Raadio ühiskäigul Setumaale 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofonilindile 62 pala. Eriti tihedad sidemed säilisid A. Vabarnal oma kaua-aegse sõbra P. Voolainega, kes külastas
Ja kui õhinat ei ole, siis peab järelikult midagi muutma. Kooliharidusega on kaasas käinud ikka rohke tekstiga õpikud, aga viimasel ajal olen kuulnud oletusi, et edaspidi võib saada üha valdavamaks nii enda väljendamine kui ka info edastamine sümbolite, märkide, piltide, filmijuppidega. Kuhu see viib? Mulle tundub see pigem tagasiminekuna aega, mil koopainimesed joonistasid kaljule odamehe ja mammuti, et väljendada jahil käiguga seotud mõtteid ja kogemusi. Folkloristid ütlevad, et mis siin ikka: kunagi oli aeg, kui teadmist anti edasi lauldes või helides. Aga inimese spetsiifika on ikka sõna valdamine, selles ei tohiks mingeid järeleandmisi teha. Ja et neid järeleandmisi tehakse, tuleneb lastevanemate ja koolide mugavusest. Küsimus on mõtlemise nüanssides. Sa võid küll võtta kaks pilti ja teha neist kolmanda, mis võib mingil hetkel olla isegi originaalne, aga sügav ja püsiv originaalsus on siiski seotud verbaalsusega. Minu kogemus
akadeemilisest mõtte-ja eluviisist. Ülikooli ümber ja sees on käinud kord ägenev, kord raugev ideoloogiline sõda (Vahtre 2000). 11 6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus-
"nähtavast" folkloorist? Nähtamatu folkloor on tavaelu loomulik osa, mida pole võimalik põhjalikult/täielikult jäädvustada, sest iga esitus/situatsioon on orgaaniline ja ainukordne ning sünnib ainult ühes teatud ajahetkes. Nähtav folkloor on arhiveeritud ja kõigile kättesaadav, aga vaieldavalt vähem autentne, sest folkloori jäädvustamise käigus ei ole võimalik edasi anda inimeste vahedaid emotsioone sellel hetkel, kui mingit folkloori pala esitatakse. Folkloristid teevad nähtamatust nähtava, kui jälgivad mingisugust folkloori vahetult ning osalevad ka ise selles, seejuures kogu protsessi pidevalt üles kirjutades või muud viisi jäädvustades (intervjuud, helisalvestused välitööd jne). Hiljem arhiveeritakse kogu info ja sellest saabki nähtav folkloor. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas.
Ohvriks sobis münt, mis pandi puu õõnsusesse, riideriba, mis seoti puu oksale või mõni toiduohver. Toiduohvriks võis olla pala uudseleivast, kausitäis värsket leent tapetud kodulooma lihast jne. Hiite ja pühapuude pärimustele on väga iseloomulik motiiv, et see, kes püha puud või metsatukka rüvetab, tabab mingisugune karistus. Tüüpiline on, et tal kas hukkuvad kariloomad või ta haigestub. Mõnikord on hiiepuude raiumine muistendi kohaselt toonud kaasa raiuja surma. Folkloristid on täheldanud muistendites aja jooksul toimunut huvitavat muutust. Olukorras, kus rahva usund kujutas endast poolkristliku segausundit, hakkasid endised tabu põhjendused rahva mälus ununema. Kuid veendumus, et pühapuud ei tohi rikkuda püsis alal. Nii leiti vanale puutumatuse keelule uusi, oma ajale sobivaid põhjendusi. Näiteks on vanemate kirjapanekute järgi peetud pühapuuks Sipa pärna Märjamaal. 20. sajandi esimesel veerandil tahtnud maaomanik, kelle maal puu asus, puud maha raiuda
AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid II olemuslike tunnuste kaudu - Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja) - Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986 - Ülo Tedre, 1965, 1998 III kommunikatsiooni laadi kaudu 1. Laiem valdkond, kuhu rahvaluule kuulub kultuur 2. Määratletakse tunnused, mis eristavad rahvaluulet teistest sama valdkonna nähtustest
kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Inglise folkloristid Jacqueline Simpson ja Steve Roud on jõulude kohta kirjutanud read, mis peavad paika ka meil: jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemise viisid mahuvad mõiste 'tavalised jõulud' alla. Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.
Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus
ingerisoomlast. Luteriusulised ingerisoomlased panid venestumisele palju paremini vastu kui vadjalased ja isurid. Neid eraldas venelastest usk. Neil oli oma kirik, koolivõrk ja soomekeelne kirjasõna. Segaabielud venelastega olid haruldased. Pärisorjuse kaotamine (1861) mõjus ingerisoomlastele hästi, nende sotsiaalne mobiilsus kasvas. 19. sajandi II poolel hakkasid ingerisoomlaste vastu huvi tundma Soome keeleteadlased ja folkloristid, Ingerimaalt koguti palju arhailist soome (karjala) rahvaluulet ning see aitas tõsta ingerisoomlaste etnilist iseteadvust. Ingerisoomlased sattusid soome rahvusluse mõjuvälja. Neid haaras seltsiliikumine. 1899 toimus Skuoritsas I Ingeri laulupidu. 1897. aasta andmeil oli ingerisoomlasi 130 413. Pärast Vene tsaaririigi kokkuvarisemist hellitati ka ingerisoomlaste seas lootusi iseseisvusest (ühinemisest Soomega) või vähemalt autonoomiast
Nähtus on olnud inimestega kogu inimajaloo jooksul ja ei ole selle aja vältel olnud kunagi tajutavalt tegeldav. Millega ei oleks ka tegu, muudab see meie tunnetusvõimet. Inimesed on näinud kummalisi nähtusi või taevas lendavaid objekte läbi aegade. Kogu maailmas on täheldatud veidraid valgusi, tundmatuid õhulaevu, lendavaid taldrikuid ja UFOsid. Paljud inimesed on olnud kontaktis maaväliste olenditega ja on inimesi, kes on tulnukate poolt röövitud. UFO-sid on uurinud ka folkloristid ( sest UFO-sid on täheldatud ka inimkonna folklooris ) ja UFO-lugusid leidub ka vanarahva uskumustest. Näiteks viieteistkümnes sajand nägi maaväliseid olendeid haldjaina, kümnes sajand sülfidena, roomlased metsanümfide ja vetevaimudena. Ja nii edasi ajas tahapoole liikudes. Näiteks 104. aastal eKr nägid Kesk-Itaalia kahe linna elanikud ,,taevas relvi, mis kogunesid idast ja läänest". Selle juhtumi pani kirja 100 aastat hiljem Rooma ajaloolane Plinius Vanem
Nähtus on olnud inimestega kogu inimajaloo jooksul ja ei ole selle aja vältel olnud kunagi tajutavalt tegeldav. Millega ei oleks ka tegu, muudab see meie tunnetusvõimet. Inimesed on näinud kummalisi nähtusi või taevas lendavaid objekte läbi aegade. Kogu maailmas on täheldatud veidraid valgusi, tundmatuid õhulaevu, lendavaid taldrikuid ja UFOsid. Paljud inimesed on olnud kontaktis maaväliste olenditega ja on inimesi, kes on tulnukate poolt röövitud. UFO-sid on uurinud ka folkloristid ( sest UFO-sid on täheldatud ka inimkonna folklooris ) ja UFO-lugusid leidub ka vanarahva uskumustest. Näiteks viieteistkümnes sajand nägi maaväliseid olendeid haldjaina, kümnes sajand sülfidena, roomlased metsanümfide ja vetevaimudena. Ja nii edasi ajas tahapoole liikudes. Märtsis 1974. aastal avaldas Prantsusmaa kaitseminister Robert Galley oma seisukoha UFO-de küsimuses järgmiselt: ,,Ma olen sügavalt veendunud, et me peame sellesse nähtusesse suhtuma
Millega ei oleks ka tegu, muudab see meie tunnetusvõimet. Inimesed on näinud kummalisi nähtusi või taevas lendavaid objekte läbi aegade. Kogu maailmas on täheldatud veidraid valgusi, tundmatuid õhulaevu, lendavaid taldrikuid ja UFOsid. Paljud inimesed on olnud kontaktis maaväliste olenditega 8 ja on inimesi, kes on tulnukate poolt ka röövitud. UFO-sid on uurinud ka folkloristid ( sest UFO-sid on täheldatud ka inimkonna folklooris ) ja UFO-lugusid leidub ka vanarahva uskumustest. Näiteks viieteistkümnes sajand nägi maaväliseid olendeid haldjaina, kümnes sajand sülfidena, roomlased metsanümfide ja vetevaimudena. Ja nii edasi ajas tahapoole liikudes. Näiteks 104. aastal eKr nägid Kesk-Itaalia kahe linna elanikud „taevas relvi, mis kogunesid idast ja läänest“. Selle juhtumi pani kirja 100 aastat hiljem Rooma ajaloolane Plinius Vanem
annaabi.ee 
