Põlvkonnad elasid koos ühes hoones Paari pandi seisuste järgi Konkubiinid - vabaabielu elav naine o Kong Fuzi on kirjutanud lauluraamatu · Vanimad noodid pärinevad 4. Saj eKr · Muusikat peeti kõikide teaduste allikaks ja on tihedalt seotud ning arenenud koos paljude kunstidega (tantsimine, näitlemine jne.) · Tants o Keisrikojas klassikaline o Muu rahvas folkloorset tantsu Liigutustel oli oluline roll · Teatri maailm on seotu karakterite ja värvidega o Must ausameelsus o Valge petis, suli o Punane ustavus o Kollane kavalus o Tegelaste karakteriseerumisel roll löökpillidel Tähtis inimene suur kong Tähtsusetu inimene väike kong o Keel ja puhkpillid olid laulu saateks või vahemängudeks
Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse mõtestada folkloori läbi ajaloo muutumise. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja kollektiivselt. 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt). Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi
Olnud alati populaarne Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline on Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Kuulujutt, klatš Ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne Kõigis ühiskondades Üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras Paljastada seda, mis toimub avaliku poole taga Kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi Walter Anderson (Eesti esimene rahvaluule professor) „Die Marspanik in Estland 1921“ (1925) Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale Levis ajakirjanduse vahendusel Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad „Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid
35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive
Romantilised kangelased on erandlikud, titaanlikud, uhked, väga kirglikud, kuid sageli ka üksikud ja õnnetud inimsesed, kes põevad endas maailmavalu (Childe Harold, Jevgeni Onegin) · Fantaasia- ja müstikalembus. Armastatakse salapäraseid asju. Sellepärast populaarne keskaeg salapärane ja müstliline aeg (Walter Scott). Keskajas nähakse ideaali, vastandatakse tänapäevale. · Siit ka huvi rahvaluule vastu. Teostes hakatakse kasutama folkloorset ainestikku, rahvaluulet püütakse ka koguda. Näiteks ,,Kalevipoeg", ,,Kalevala", Andersen, vennad Grimmid · Me võime öelda, et romantism on natsionalistlik nähtus, sest ta rõhutab rahvuslikkust. · Seevastu klassitsism oli kosmopoliitiline. · Inimeste tunnete tähtsustamine. See ei tähenda, et nad eitavad mõistust, nad pigem püüavad leida tasakaalu tunnete ja mõistuse vahel.
Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta
missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui agressiivne, nuhtlus; 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Nad muutid Kalevipoja suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 37
hämarusest ja kindlasti oli osa legende tuhandete aastate vanused. Nende materjalide keskel viibides ja töötades küpses temas juba tudengipäevil pead tõstnud iha: luua mütoloogia Inglismaa jaoks. Sellele soovile võlgneme me tänu selliste kultusteoste nagu "Kääbik" ja "Sõrmuste isand" olemasolu eest. Mütoloogiline süsteem ise on kätketud raamatusse nimega "Silmarillion". J.R.R. Tolkien töötas eri rahvaste folkloorse materjaliga, muistendite ja müütidega ning kujundas seda folkloorset materjali vastavalt oma eesmärkidele. Tolkien "sulatas" pärimusliku materjali ümber ja valas uude vormi. Ta andis kangelastele näod ja nimed, tegutsemiseks ruumi. Veelgi enam ta piiritles ka ajalised raamid. Seda hoolimata asjaolust, et võlujõududest tulvil maailmas on aja kulg mitmesuunaline ning täpselt määratletud ajal vaid dekoratiivne väärtus. Tolkien toob aastaarvud mängu ja muudab selle läbi oma kangelaste ajaloo "reaalsemaks", kui seda suudavad tavapäraselt
Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd germaani rahvaste hiiulood) Kalevipoeg muinasjuttudes, nt ,,Vastaseotsija" - vägilane 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. o Kiviviskamine o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid o Jalajäljed järvede, jõgede tekitamine, kivistised o Niitmine o Kündmine, hobuse surm o Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust o Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad o Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi o Mõõk ja kuld 49
Karjasluule kesksel kohal võistulaulmine ja armuihalus looduse rüpes. (Roomas Vergilius ,,Bucolica") 24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos: ,,ajaloo isa", ,,Historia" (võiks tõlkida 'uurimus', hiljem ,,Muusad"), teemaks Kreeka-Pärsia sõjad. Jutustused eri maadest ja rahvastest. Jutustava ajaloo esindaja. Teos on siiski üsna arhailine ja naiivne. Põimib oma teosesse folkloorset, legendaarset ja andekdootlikku ainestikku, usub siiralt, et jumalad valitsevad maailma. Läheneb stiililt ja käsitluslaadilt eepilisele luulele. Thukydides: kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu e ,,Ajalugu", jaotati hiljem 8 raamatuks, jääb poolikuks. Skeptiline suhtumine usundisse ja mütoloogiasse ning kriitiline lähenemine traditsioonidele ja autoriteetidele. Algus üldine kreeka ajalugu, ülejäänud sõja kajastamine aastate kaupa.
pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes. Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära tapa hane, kes muneb kuldmune; Ära loe tibusid enne, kui nad on välja hautud. Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain
Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast. Esineb ainult ühes laulus „Suisa suud“, Kalevi(ne) kuju(esileküündivad ülikud, isikud) aga mitmes laulutüübis „Kulla põlemine“, „Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine
· 1949 Viimane romantik · 1951 Üle rahutu vee · 1951-1959 Kas mäeltad, mu arm? I-II Gailitil on naljatlev pool ja sellest ta ei saa kunagi lahti, proovib küll tõsistuda, kuid sellest ei tule midagi välja. Teeb palju juhjaltisi (+ ülivõrded ja suured arvud). Noore Gailiti puhul võib rääkida ka õuduskirjanikust (ajastust tulenevalt jubedad haigused jm). Ta arendab kõige eredamalt välja uuromantilise õuduse, kuid ta pole selles vallas päris esimene, folkloorset õuduskirjandust on eesti kirjanduses ka varem. Talle sobib lühike jutusttusvorm novellivorm. Gailiti märgiks saavad följetonid ja ,,Pururne surm". Klassikalise Gailiti jaoks saab keskseks rändaja tegelaskuju (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekke moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole)
algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant
ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August Bürgeri (178688) Münchhauseni-raamatud, G. O. Marbachi rahvaraamat kilplastest (1838) ja sellele toetuv Fr. R. Kreutzwaldi teos "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja -kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: ..
Draamatekstide hulgas enim lühivorme, nagu skits, kavand, miniatuur. Hugo Raudsepp (1883–1952). Tuntumad näidendid „Mikumärdi“ ja „Vedelvorst“. „Vedelvorst“ on keerulisem kui „Mikumärdi“, sest algsituatsioon on perepoeg Gustav on ülilaisk, kuigi draamateoses on tegutsemine kõige aluseks, aga näidend liigubki laiskuse murdmise suunas, lisandub armastuse tegur, mis käivitab tegeliku tegutsemise. Stiililiselt sarnane „Mikumärdiga“, kuigi kasutab folkloorset ainest ja rahvapärast keelt rohkem (fraseologism, kõnekäänud). Raudsepp käis spetsiaalselt rahvaluule arhiivis materjali saamas ja õppimas, mis kajastub ka keeletarvituses. Koomikavõtete arsenalis on suurem roll kui „Mikumärdis“. Üldraamistik: külakomöödia, taluõul toimuv, sobib rahvalavadel esitamiseks. Rahvalikke näidendite kõrval ka „Salongis ja kongis“ (1933), kus tegelasteks kindral, riigiametnikud – siiski komöödia, kuid pole
Motiivid: talupoja peksmine, mõisa ülekohus, tahe/iha mõisast ära pääseda, seal räägitakse orjaaja hirmudest, pilgatakse ja kritiseeritakse mõisa käsilasi. Külamees põllul, kolmainsus: ühel tasandil on hobune, ader ja kündja. Inimene paigutataksegi loomaga ühele tasandile. Muidugi osutatakse orjanduslikule korrale läbi mõisniku-talupoja suhte. Rahvaluulesüžeesid kasutatakse teistesse tekstidesse asetatud ennemuistsete lugudena. Siis on see paljuski folkloorset päritolu, omamoodi fantastiline lugu, nt J. Liivi „Vari”: kui talumehed valvavad öösel hobuseid, üks neist räägib orjakivi loo. Seda lugu on ka 20.saj ümber jutustatud. Metafoor seisneb selles, et mõisniku süda on kõvem kui kivi, kuid kivi läheb ülekohtu ees pehmeks, aga inimene ei halasta. Märgatavalt enam ja tõsiselt tegeldakse sellega realistlikus kirjanduses. Kriitilise kujutamise kaudu tuuakse välja kujundeid:
) Esimene kunstipärase historiograafia esindaja, juba antiikajal "ajaloo isa". Sündis Halikarnassoses. Rändas palju ringi, kaua aega elas Ateenas, kus liitus Periklese ringiga ja oli Sophoklese sõber. Oma teosele andis ta nimeks "Historia". Hiljem sai see nimeks "Muusad" ja jaotati 9 raamatuks vastavalt muusade arvule. Kogu ainestiku koondab ta Kreeka-Pärsia sõdade ümber. Herodotos ei kahtle selles, et jumalad valitsevad maailma, ta usub unenägudesse ja oraaklitesse. Teoses hulganisti folkloorset ja legendaarset ainestikku. Sageli toob H. oma teoses kõnesid ja dialooge. Ta rõhutab Ateena juhtivat osa Kreeka-Pärsia sõdades. Allikad on suuline traditsioon aga ka logograafide, eriti Herakleitose tööd. Thukydides (460-400) Kõige väljapaistvam antiigi ajaloolane, pragmaatilise ajalookirjelduse looja. Tema "Ajalugu" jaotati hiljem 8 raamatuks see käsitleb Peloponnesose sõda. Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks
annaabi.ee 
