Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid).
Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse Sarkofaag suur kivist kirst, polsemeeritud surnukeha koht. Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline
Arheoloogid väidavad, et etruskide jäljed olid olemas Itaalias juba 10. sajandil eKr. Nende tekkimiseks on välja toodud põhiliselt kolm teooriat: esimene etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid. Teine -- nad tulid Itaaliasse Alpide tagant (KeskEuroopast?). Kolmas, kõige levinum teooria: etruskid jõudsid Itaaliasse idast. Täpsemalt -- VäikeAasiast; nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed ja asusid elama Türreeni mere kaldale. Aga ei ole selge, kas Foiniikiast või VäikeAasia Egeuse mere rannikust. Herodotes kirjutas, et nad tulid Lüüdiast. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja, millest vanimad pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikk tekst "Agrami muumia lõuendsidemed" koosneb rohkem kui 1500 sõnast
Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6 eKr andis Bias ioonlastele nõu ümber asuda Sardiiniasse ja rajada seal ühtne Ioonia riik]... "Aga juba enne Ioonia hävingut oli kasulik ettepanek, mille [kaheteistkümne Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni [riiginõukogu istungitekoda], ja see buleuteerion pidi olema Teoses, sest Teos on Ioonia keskkoht, ning et teised üksteist polist peaksid olema endiselt asustatud, kuid neid tuleks õiguslikult käsitleda deemidena." Lüüdia ja Pärsia sõjas (Kroisos alustas sõda Kyrosega 546 eKr) mõistis Thales, et Pärsia on ohtlikum vaenlane kui Lüüdia, ning aitas Lüüdiat insenerina: Herodotos (11 A 6 DK=Historia I 75
Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Mitmes mõttes sarnases see ilmselt Sumeri linnade omaga. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekutel või vastavas nõukogus osalemise kaudu mõjutada riigi poliitikat. Kuid Sumerile vastupidiselt pole Foiniikiast andmeid ei suurte templivalduste ega selle kohta, et riigijuhtimiselt oleks tähtsat rolli etendanud preesterkond. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegevail ülikuil. Hammurapi seadustekogu kõrval on Moosese seadus kõige tuntum muistne Lähis-Ida õigusnormide kogum. Seejuures on need kaks koodeksit oma olemuselt üsna lähedased. Küllaltki sarnastes looduslikus oluds elavate semiidi rahvaste puhul pole see üllatav, peagi näib
Selle perioodi jooksul arendasid nad granulatsiooni kunsti (metalli, klaasi jt. Materjale teraliseks muutma nende üleminekul sulast olekust tahkesse), mis muutis lõplikult teraliseks kulla, et luua õrnu mustreid. See protsess on hiljuti taasavastatud ja kasutatakse mõnede juveliiride poolt. Hilise etruskide perioodi ajal (4.saj. - 3saj. eKr) läks tööosavus üle kergemale kvaliteedile. Paljud ehted on tehtud filigraan mustrites, ilma toetuseta, ja tihti on kasutatud Foiniikiast pärit värvilisi pärle, inkrustatsiooniga (panustehnika, mille puhul eseme pinnasse paigutatakse teisest materjalist killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse
ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud. Monumentidel leiame kreeka ja kaaria nimesid vaheldumas samas perekonnas, kuna aga nimi Thales on muidu tuntud kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt
Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, lähemal Eufratile, Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda, Moab jt. Iraani kiltmaast ida pool asetsesid muistsed India riigid, Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Hiina riik. (Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 3) Aafrikas oli Vana-Idamaade ainukeseks riigiks Egiptus. Vana-Idamaade loetellu kuulus tegelikult rohkem maa-alasid ning tekkis aeg-ajalt ka nn. Riiklikke moodustisi, mis teatud ajajärgul etendasid oma osa, kuid neist on meieni säilinud üsna vähe
ainult mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanride poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga,võib öelda et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega,sõjad ja tapatalgud olid rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile. Kreeka alfabeet: Kiri alfabeet,võeti üle foiniikiast,24 tähte Esimeseks kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia:iga joonistus tähistab objekti,eset ning selle objektiga seotud mõisteid. Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna,selle sõna sünonüümi,lauset,mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Piktograafiline kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on
-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj. eKr 2. saj. pKr) Kreeka kultuur võeti üle. Kreeka orjade-õpetajatega levis kreeka kirjandus ja teadus roomlaste seas. Ladina keelde tõlgiti kreeka autorite teosed. Rooma kirjanduse aluseks oli kõnekunst. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero · Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr · Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast · Edaspidi mugandati kreeka tähestik ka itaallaste poolt ja tekkis ladina tähestik , mis on kasutusel tänapäevani · Kreeka tähestiku alusel loodi ka slaavi täh . Amfiteater on Rooma asi, kus korraldati vaatemänge, mis roomlastele meeldisid. See teatritüüp on koos Rooma võimuga tõesti väga laialt levinud, mitte ainult Euroopas, vaid ka ida pool. Kreeka teater oli natuke teine ja roomlased on ka seda oma maitse järgi kujundanud, s.t uhkemaks teinud. 30
assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada äärmiselt vähe. Mitmes mõttes sarnanes see ilmselt sumeri linnade omale. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekul või nõukogus osalemise teel mõjutada riigi poliitikat. Kuid erinevalt sumeri linnadest pole Foiniikiast mingeid andmeid ei suurtest templivaldustest ega preesterkonna osast riigijuhtimisel. Võib arvata, et selle asemel oli siinsetes rtiikides suur mõju kaubandusega tegelevatel aristokraatlikel perekondadel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on vaieldamatult maailma esimese tähestiku leiutamine II aasatuhandel eKr. Kaananlased olid varasest ajast peale tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega ja suutsid neist mõlemast õppides kujundada
osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. Võistlusalad: kiirjooks, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel umbes 800 eKr. Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast. Edaspidi mugandati kreeka tähestik ka itaallaste poolt ja tekkis ladina tähestik, mis on kasutusel tänapäevani. Kreeka tähestiku alusel loodi ka slaavi tähestik.Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste kirjapanek. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg. Teatrietendus-draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog
Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma sõjavägi oli riiklik ja püsiv, kui Kartaago sõjavägi koosnes enamjaolt vaid palgasõduritest. Seega Kartaago sõjaväel ei olnud ühtsustunnet. Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos). Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide (koos elevantidega) Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid
eKr Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus. · Aktiivne kolonisatsioon (põllumajanduskolooniad, kaubanduskolooniad) Vahemere ja Musta mere rannikul · Võeti kasutusele hõberaha, kui väärtusemõõt (eri riikides erinevad rahasüsteemid) · Ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia) · 776 eKr (olümpiamängud) oli kreeklaste ajaarvamise algus · Kirja kasutuselevõtmine (tähestikkiri Foiniikiast) · Linnriikide e. poliste tekkimine lähedalasuvad külakogukonnad ühinesid ühtseks tervikuks. Tunnused: o Sõltumatu o Omavalitsus rahvakoosolek, valiti ametnikud ja nõukogu o Omakaitse (kodanikud olid kohustatud oma polist kaitsma) o Kodanikud: mees täisealine (nt. Ateenas 20-aastaselt) polise põliselanik vaba (ei tohtinud olla ori)
liidusuhetes Roomaga. IV saj lõpus liideti Roomaga ka samniidi föderatsiooni linnad. Sõjad Lõuna-Itaalia kreeka linnadega, mis järk-järgult langesid Rooma võimu alla. 272 langes Tarentum. 265 eKr langes Volsnii - seega oli Itaalia (manner) allutatud. Kreeka kultuuri mõju. Sõjad Kartaagoga ehk Puunia sõjad Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos). Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga
Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7- 6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda jt. Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel, asetsesid muistsed India riigid (III at eKr I at.pKr), Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Huangho ja Jangtsekiangi jõe orus Hiina riik (II at. eKr- tänapäevani. Vana Hiina lõpp I at pKr). Tähistades Vana-Idamaade geograafilisi raame, tuleb märkida, et termin, millega me "Idamaid" nimetame, ulatub antiikaega, mil need maad olid Rooma (ja varem
annaabi.ee 
