Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fluor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fluor, fluori, kollakas, lillakas, sinakas, kirjutatakse, suuremates, kogustes, pliid, ookeanides, järvedes, vormides, luudes, tarbitav, joogivesi, vajak, lahustavad, anorgaanilisedJõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ..............
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid.
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus.
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite
Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses. Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2
Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses. 2) Halogeenide värvus ja agregaatolek. 1) Halogeenid on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. Looduses neid lihtainena ei leidu, vaid sooladena mitmesugustes mineraalides, kuna neil on suur reaktsioonivõime. 2) Fluor (F2) on helekollane väga mürgine gaas, kloor (Cl2) rohekaskollane väga mürgine gaas, broom (Br2) kergesti lenduv punakaspruun vedelik ning jood (I2) hallikasmust metalse läikega kristalne aine. Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut. valgustundlikkuse tõttu fotopaberi valmistamisel. Kaaliumkloriid (KCl) kasut. kaaliumväetiste tootmisel. Halogeenid asuvad VIIA rühmas (4 tk. F, Cl, Br, I)
orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. Kuubiline vorm, fosfori kõige tavalisem allotroop. Fosforiaurude kondenseerumisel mood alati valge fosfor, puhtal kujul värvusetu, suure murdumisnäitajaga, kritallaine, praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp. Vees praktiliselt lahustumatu, lahustub hästi süsinikdisulfiidis. Keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünaamiliselt kõige ebastabiilsem. Inertses keskkonnas kuumutamisel muundub punaseks fosforiks (P4)n, mis on vähem reaktiivne
K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga) Li Na K Rb Cs karmiin- ere- violetne rubiin- taevas- punane kollane punane sinine 2.2.3. Saamine lihtainetena (metallidena) Esimesena eraldas “vabu” leelismetalle (Na, K, Li) H. Davy 19. saj. algul vastavate sulatatud leeliste elektrolüüsil.
(Li on kõige kergem metall üldse); Head elektri- ja soojusjuhid; Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti. K ja Na sulam, Li kasutatakse tuumareaktoris soojuskandjana. LM-le on omased peroksiidid(Na2O2) ja hüperoksiidid(KO2, RbO2, CsO22). Paljud orgaanilised ained süttivad kokkupuutel peroksiidiga. LmOH - värvitud, tahked, väga hügroskoopsed ained; lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised). NaOH toodetakse ja kasutatakse tohututes kogustes (üks keemiatööstuse põhiproduktidest, miljonid tonnid aastas) KOH toodetakse tunduvalt vähem mõlemaid kasutatakse paljudes tööstusharudes; eriti nafta-, seebi-, värvi- ja paberitööstuses. LiOH toodetakse veel palju vähem; kasutatakse leelisakudes CsOH, RbOH kasutatakse peamiselt laborites Halogeniidid: Kõige rohkem (looduses, kasutamine): NaCl, KCl NaCl (naatriumkloriid, keedusool) keemia- ja toiduainetetööstus KCl põllumajanduses (kaaliumväetisena) ..
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks · Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes. Makroelemente vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED
lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. · Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. · Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2- 10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml. fütoöstrogeenid · Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. · Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). 7 NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada
loorberilehtedes. Amügdaliin säilib luuviljaliste kivides aastaid, hävimata ka kuivatamisel, keetmisel, küpsetamisel ja hautamisel. Magus mandel sisaldab amügdaliini vähe ja on ohutu. Mõrumandlite söömisel on aga saadud tõsiseid, ka letaalse lõpuga, tervisekahjustusi. Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2-10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
See tähendab seda, et kui me ajas liikuda ei oska või seda me ei mõista, siis Universumi täielikku füüsikalist mõistmist ei saa olla. Füüsika areng jäi pikka aega kinni kvantmehaanika ja relatiivsusteooria näilisesse müstikasse. Ajas rändamise teooria on nende kahe teooria edasiarendus ja samas ka nende „ühendteooria“. Seda on vihjatud isegi ajakirjas „Imeline teadus“ ( Nr 10/2014, lk. 88-95 ), kus kirjutatakse: „Pärast aastakümnetepikkust uurimist ei ole füüsikutel ikka veel õnnestunud ühendada neid kahte teooriat ( relatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat ), millel põhineb tänapäeva füüsika, aga mõistatuse lahendus võib olla peidetud just ajarände küsimusse.“ Ajamasina loomine on füüsika edasiseks arenemiseks sama oluline nagu seda oli 19. sajandi lõpus avastatud valguse kiiruse konstantsus vaakumis.
Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao-
annaabi.ee 
