•Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet •Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest. •Mitmete oluliste keskuste esile kerkimine Aasias. Tärkavate majanduste osakaalu kasv maailmamajanduses •Uued ettevõtluse ökosüsteemid, klastrite ja võrgustike osatähtsuse kasv äris. Amazon, Microsoft, Apple, Facebook ja Google •Kasvav defitsiit loodusressursside osas. Ressursside hinna kasv, ebavõrdsuse süvenemine. •Fiskaalsed väljakutsed kasvavate sotsiaalkulutuste katmiseks, inimeste omavastutuse suurenemine. •Töö jõud muutub mobiilsemaks , kasvab ametialane mobiilsus , suureneb üldine tööturu liikumine •Uued majandusvormid: bitcoins(plokiahela tehnoloogia) , platform majandus.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika- soovitakse majandust laiendada,suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Viib kogunõudluse suurenemiseni, tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb. Kitsendav fiskaalpoliitika- vastupidise eesmärgiga (maksude suurendamine). Viib kogunõudluse vähenemiseni, inflatsioon pidurdub, majanduskasv aeglustub. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne, reguleeriv. Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid (AFS) on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on astmeline tulumaks.Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud.
Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
· XX sajandil ja eriti selle teisel poolel oli majandusteadlaste tähelepanu orbiidis maksude mõju: a) Mitmesugustele majandusprotsessidele (investeerimine, majanduse stabiilsus, tööhõive) b) Indiviidi käitumisele (tööaktiivsus, tarbimine, säästmine). · Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil olnud ega ole seda ka käesoleval ajal Eestis. 1) Klassikalised fiskaalsed eesmärgid- maksude põhiliseks funktsiooniks on tulu. 2) Mittefiskaalsed eesmärgid- protsesside suunamiseks. 9. Nõuded maksudele Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · Igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule (maksevõimelisuse printsiip). · Igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip).
M. Vireni arvates ei saa rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest, kui liikmesriikide majanduse tsükliline käitumine ja majandussokkide toime on erinev. Samuti peaks olema ühesugused maksu- ja ülekannete süsteemid ning sarnased automaatsed stabilisaatorid; korralikud makroökonoomilised prognoosid; koordineeritud poliitiliste aktsioonide suurem efektiivsus võrreldes koordineerimata aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega. Näitena võib siin tuua Eestis rakendatud ettevõtete tulumaksu kaotamise, mis võib
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud * Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud * Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi litsentsid * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad 67.Kaupade vaba liikumise erandid * Kõlblus * Avalik kord ja julgeolek * Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud * Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud * Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi litsentsid * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad 67.Kaupade vaba liikumise erandid * Kõlblus * Avalik kord ja julgeolek * Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud * Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud * Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi litsentsid * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad 67.Kaupade vaba liikumise erandid * Kõlblus * Avalik kord ja julgeolek * Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud * Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud * Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi litsentsid * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad 67.Kaupade vaba liikumise erandid * Kõlblus * Avalik kord ja julgeolek * Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
1. Tolliliit-Keelatud on impordi ja ekspordimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel; ühised tollitariifid kolman-datele riikidele2. Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed onliikmesriikidevahelises kaubanduses keelatud 3. Mittetariifsed kaubanduspiirangud:füüsilised tõkked (tollikontroll, transpordi litsentsid, vet.kontroll) tehnilised tõkked (standardid ja nõuded kaupadele) fiskaalsed piirangud (VAT ja aktsiisimaksud) "sihtriigi põhimõte" Riiklikke standardeid on lubatud kehtestada:avaliku korra ja julgeoleku,kõlbluse,inimeste, loomade, taimede elu ja tervise kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitseks. 12) isikute vaba liikumine. töötajate vaba liikumine ja seda täiendavad õigusaktid, sh diplomite ja sertifi-kaatide
(KGB,GRU) 4.nov 1991 lõpetas NL toll tegevuse. Mittemetoodilised piirangud: 1) Kvoot - limiit, koguseline piirang. Võib väljenduda rahalises vormis. - Eksport-importkvoot nt nafta, põllumajandussaaduste kvoodid 2) Litsents, luba, mis annab õiguse kaupade veoks. Ekspordi ja impordiga tegelejate ringi piirang. 3) Tehnilised piirangud: Autodele heitgaaside piirang. 4) Sanitaar- epidenoloogilised piirangud 5) Fiskaalsed piirangud- riikidel erinevad maksumäärad. 6) Monetaarsed piirangud valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist.
Tegemist on eelkõige võrdsuse kriteeriumiga. Samuti on antud juhul tegemist poliitilise teostatavuse kriteeriumiga Nähtavust- Missugusel määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt? See on eelkõige poliitilise teostatavuse kriteerium. 7. Loeng projektide valik 8. Loeng Avaliku sektori kasv Majandusteadlasi huvitab, kui suur peaks olema avalik sektori. Miks avaliku sektori oskaal on viimase saja aasta jooksul kasvanud? 5 tüüpi selgitust: majanduslikud, fiskaalsed, poliitilised, institutsionaalsed, majanduse avatus ja globaliseerimine. Majanduslik selgitus: nõudluse ja pakkumise mudelid. Wagneri seadus: koos majandusega kasvavad ka riigikulud nii absoluut kui ka suhte väärtusena. Kasvav nõudlus suurendab avaliku sektori kulutusi. Wagneri teooria 3 komponenti: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu
* Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad, mis on * Kultuur ja keel seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused seda olema ka teistes liikmesriikides. * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 66. Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised 72. Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes ja fiskaalsed tõkked teiste "vabadustega" * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi · Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, litsentsid portfelliinvesteeringud * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja · Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused liikmesriikide vahel on keelatud
Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131). 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000)
(vt lisa). Eeskirjad näevad ette, et kõik kaupade vaba liikumist piiravad meetmed on keelatud, välja arvatud juhul, kui neid on võimalik objektiivselt põhjendada ja nad on proportsionaalsed. Millised meetmed võivad olla keelatud? ELi toimimise lepingu kohaselt ei tohi liikmesriigid kehtestada omavahel piiranguid imporditud ja eksporditud kaupadele. Keeld hõlmab nii fiskaalseid kui koguselisi piiranguid. Fiskaalsete piirangute keeld Fiskaalsed piirangud tähendavad peamiselt tollimakse, makse ja muid tasusid, mida kogutakse ainult imporditud ja eksporditud toodetelt (diskrimineerimise keeld). Isegi juhul, kui sama maksu kohaldatakse nii kodu- kui välismaiste kaupade suhtes (näiteks litsentsi taotlemisel), võib maksu käsitleda diskrimineerivana, kui siseriiklikud tooted saavad seeläbi teatava eelise. See võib näiteks hõlmata maksustamise edasilükkamise võimalust, mida võimaldatakse ainult kohalikele tootjatele.
· Tolliliit (art 23): Kõik ekspordi- ja impordi-tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud · Art 28-29: Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud · Vastastikuse tunnustamise põhimõte: Kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 7. Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked · Füüsilised tõkked: tollikontroll; teetranspordi litsentsid jms · Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid · Fiskaaltõkked: erinevad maksumäärad 8. Kaupade vaba liikumise erandid · Erand (art 30): o Kõlblus; o avalik kord ja julgeolek; o inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse; o kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse 9
"esimesele") ja majandussfäärile (kui "teisele" sektorile). Majandussfäär on spetsiifiline inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9 (maksupoliitilised) raamid, kuid loodab seejuures valdavalt erainitsiatiivile (va. haridussfääris, kultuurisfääris, sotsiaalhoolekandes, õiguskorra tagamises ja muudes spetsiifilistes sfäärides, mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele). Kõige olulisem on siiski era- ja avaliku sfääri põhimõtteline eristamine diktatuurid ei
täiendavat tulu kuid see on teisejärguline võrreldes turu kaitse ja hinnaregulatsiooniga. Kuigi fiskaalne eesmärk võib osutuda teisejärguliseks, ei tohi see ühegi maksu mittemaksmisele, kuna maksuga kehtestatud lisatingimus võib olla kõigi maksumaksjate poolt täidetav. Sel juhul ei ole kõik maksu tingimused täidetud ja maksu kohustis võib endast kujutada näiteks trahvi. Maksude puhul on võimalik eristada kahte funktsiooni, eesmärki: 1) Koormamisfunktsioon fiskaalsed maksud, mille eesmärgiks on tagada riigile tulud ja seeläbi riigi eksistents. 2) Kujundamisfunktsioon mõjutusmaksud ehk normid on kasutusel riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel ning need jagunevad: a. Majanduspoliitliseks funktsiooniks maksud peavad mõjutama maksumaksja käitumist (pakendi- ja tubakaaktsiis) b. Sotsiaalpoliitiline funktsioon eesmärgiks rahvusliku rikkuse ümberjaotamine
kõrgemaid maksumäärasid. Teiseltpoolt, kui eesmärgiks on madalad maksumäärad, siis tuleb kasutada võimalikult laia maksuobjekti. Maksusoodustused on üks põhilisi viise maksuobjekti kitsendamiseks. Maksuvaba miinimum on seadusega lubatud summa, mida on võimalik maha arvata maksustatavast tulust. Maksukrediit on maksuseadusega lubatud summa mahaarvamine maksust. Soodusmaksumääradega luuakse mitmesugustele tegevustele soodsamaid tingimusi. 48.Fiskaalsed ja mittefiskaalsed eesmärgid maksustamisel. 49.Ekvivalentsusprintsiip ja maksevimelisuse printsiip maksustamisel. Ekvivalentsuse printsiip Ekvivalentsus printsiibis väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Nii õigustab ekvivalentsuse printsiip maksude tõstmise
eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Peamisteks teguriteks, mis AFS suurust kujundavad, on: valitsussektori osatähtsus majanduses maksusüsteemi ülesehitus töötu abiraha maksmise kord. OECD andmetel on automaatsed stabilisaatorid vähendanud ELi riikides SKP tsüklilist kõikumist 1990. aastail keskmiselt 25%. Soomes ja Taanis on automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid kõige efektiivsemad Eestis ei avalda AFS märkimisväärset mõju Automaatsed stabilisaatorid Eesti fiskaalpoliitikas AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem onriigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud. Kuna Eesti sotsiaaltoetused on tagasihoidlikud, maksukoormus suhteliselt madal ning maksud väheprogresseeruvadsiis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik Diskreetne stabiliseerimine
town'is täidesaatvat tööd. Eriringkondi juhivad kas valitud komisjonid või eriringkonna asutajate organite poolt määratud ametiisikud. KOV organite pädevus on kindlaks määratud osariikide konstitutsioonide ja seadustega. See sisaldab järgmisi põhilisi tegevussuundi: - avaliku korra kaitse (kohaliku politsei juhtimine, elanikkonna õigusalane teavitamine, keskorganite informeerimine kohalikust olukorrast jne) - fiskaalsed õigused (kohalike maksude ja lõivude ning kohaliku eelarve kehtestamine) - sotsiaalteenuste osutamine (koolid, tervishoid, sotsiaalhooldus, elamuehitus, kommunaalmajandus, ehitus ja kohalike teede korrashoid) - vara haldamine (munitsipaalettevõtlus, erinevad majandusteenistused) Valimised - Kandidaatide esitamise, valimisringkondade moodustamise ja hääletustulemuste kindlaksmääramise kord on USA piires väga mitmekesine
annaabi.ee 
