Maharaja ASP l on kohustusi 2009. aastal 6,4 ja 2010. aastal 3,7 korda rohkem kui omakapitali. Ultex Haldusel on need näitajad vastavalt 16,9 ja 14,6. Järelikult laieneb mõlemal ettevõttel omanike risk ka kreditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Mõlema firma finantsseisund tundub ebastabiilsena võõrkapitali liikse kasutamise tõttu. Kiiremas korras tuleks võõrkapitali vähendada ja omakapitali suurendada. 4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka probleemiks laenu taotlemine (vähemalt selle näitaja põhiselt). Ultex Haldusel seevastu on olemas finantskulud. 2009. aastal oli Ultex Halduse finantskulude kaetus 3,96 see tähendab,
tasumisperiood..............................................................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv.................................................................32 KOKKUVÕTE......................................................................................37 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................40 Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs....................
ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Müük −VC 700−420 DOL= = =3,50 Müük−VC −FC 700−420−200 Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud
Tegevusvõimendus esineb ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL intervallhinnang Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%'ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel,
põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang DFL=EBIT/EBIT-Intress DFL on sama oodatava EBITi taseme juures. DFL väheneb kui
2006 10589474 955466 2,816687 2007 13693099 2561690 5,80434 2008 15970792 1425841 1,992232 11 Finantsvõimenduse tase Finantsvõimendus (DFL) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. Finantsvõimenduse tase (DFL) arvutame tulu aktsia kohta protsentuaalse muutumise ja ärikasumi protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000. Tabel Finantsvõimenduse tase aastatel 2000-2008 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Puhaskasum,
Aktsionäridele annab see ülevaate aktisatulu ja selle kõikumiste kohta. AS STV Müügitulu juurdekasvutempo on 2010. aastaks muutunud 0% ehk siis kasv on küll toimunud, kuid seda kõigest 611 krooni võrra. Ärikasumis on üldiselt toimunud kaks suuremat muutust. Üheks suureks muutuseks on tööjõukulude langus 10 256 krooni võrra ehk 14% ning teiseks suureks muutuseks on muud ärikulud, mille juurdekasvutempo oli koguni 391%. Ärikasum on muutunud 23% võrra ehk 8 827 krooni. Finantskulude muutus on toimunud - 74% ehk siis aastaga on summa langenud 694 krooni võrra. AS STV müügitulu ja varade kasvutempot võrreldes on näha, et varasid pole efektiivselt kasutatud. AS Starman AS Starman juurdekasvutempo on müügitulul 3% ehk 11 098 krooni. Kaubad ja teenused on kasvanud 25 989 krooni võrra ehk 20%. Kõige enam on kasvanud muud äritulud ehk 131% (893 krooni) Mitmesugused tegevuskulud on aga langenud 11% ehk 4 972 krooni. Samuti on
Keskmine koguvõimendus oli 2,85 ja standardhälve oli 2,95. DFL (finantsvõimendus) oli kõige kõrgem aastal 1999 (4,47) ja kõige madalam aastal 2003 (0,86). Keskmine DFL oli 1,38 ja standardhälve oli 0,98. DOL (tegevusvõimendus) oli kõige kõrgem aastal 2006 (5,69) ja kõige madalam aastal 1999 (-1,40). Keskmine DOL oli 3,27 ja standardhälve oli 1,90. 17 Müügitulu, ärikasumi, puhaskasumi, finantskulude, D/E, D/A, E/A, ROE ja ROA keskmine ja standardhälve Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajate kohta on arvutatud nende keskmine ja standardhälve. SUM AVARAGE STDEV Müügitulu 84 934,45 6 533,42 2 129,71 Ärikasum 6 977,99 536,77 464,42 Puhaskasum 5 941,56 457,04 436,61 Finantskulud -1 724,00 -132,62 67,69 D/E 13,03 1,00 0,21 D/A 336,13 25,86 66,16
kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud Kontod 604 on ärikulu kontod – siia kuuluvad kahjum tehingutest põhivaraga, viivised, trahvid, kohalikud maksud, kahjum valuutakursi muutustest ostjate-hankijate osas, kingitused, annetused ja muud ärikulud. Siin kajastatakse nt viivised, trahvid, muud ärikulud, tasaarveldused. 2.5 Muud finantskulud Kontod 605 on finantskulude kontod – siia kuuluvad kahjum sidusettevõtte aktsiatelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest pangaarvetel ja muud finantskulud. 14 Praktika käigus tekkis küsimus, et milleks kasutatakse kontot 711 - käibemaksu abikonto. Vastuseks sain, et seda enam ei kasutatagi ja et seda kasutati EL pöördmaksustamise tekkele eelneval ajal, kui tollimaksete puhul oli käibemaks vaja tasakaalu saada.
juhtkonna võimekust vara rakendamisel kasumi saamiseks. Seda näitajat peetakse sageli tähtsaimaks suhtarvuks. Varade rentaablus on ettevõtte edukuse kriitiline näitaja ja hea ettevõtte koguvara puhasrentaablus peaks kindlasti olema suurem kui deposiidi intressimäär. Varade rentaablus peaks ületama kapitali keskmist hinda, vastasel korral hakkab omakapitali rentaablus langema ja lisandväärtust juurde ei looda. See peaks olema ka suurem kui keskmine finantskulude määr. Varade rentaablus näitaja rusikareegliks on see, et mida suurem näitaja, seda parem. · 2010. aasta varade rentaablus ehk ROA: · 2011. aasta varade rentaablus ehk ROA: · 2012. aasta varade rentaablus ehk ROA: ICT Support OÜ varade rentaabluse näitajaid kolme aasta lõikes võib pidada väga headeks, sest ettevõttesse investeeritud igalt eurolt teeniti vaadeldavatel aastatel vastavalt keskmiselt
● Kriitilised kompententsid 4. Erinevate valikuvõimaluste võrdlev hindamine ● Töötajaid jääb üle vs jääb puudu 5. Parimate võimaluste väljavalimine ja rakendamine. PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK VÄRBAMINE Edukas värbamine: ● organisatsiooni tulemuslikkuse maksimeerimine; ● töö ja töötaja sobivuse suurendamine; ● personali ja töötaja sobivuse suurendamine; ● personali ja finantskulude kokkuhoid; ● inimeste kompententside maiksimaalne ärakasutamine ja arendamine; ● karjääri juhtimine sobitades individuaalseid püüdlusi ja organisatsiooni võimalusi. Värbamise planeerimine: ● Kas värbamine on vajalik? ← värbamisstrateegia väljatöötamine (kas kasutada organisatsiooniväliseid või -siseseid allikaid?) ● Kui jah, siis millist töötajat on vaja? ➢ Töö mida tuleb teha? ➢ Töötajale esitatavad nõuded?
t. kulude kontodele saldot ei jää). Raamatupidamislausendid: D: Kulude-tulude koondkonto K: Tootmiskulud (kõik nimelised tootmiskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Üldhalduskulud (kõik nimelised üldhalduskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Turustuskulud (kõik nimelised turustuskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Muud ärikulud (kõik muude ärikulude nimelised kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Finantskulud (kõik finantskulude nimelised kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Erakorralised kulud Kõikide tulukontode kreeditsaldod kantakse "Kulude-tulude koondkonto" kreeditisse (nende tehingutega toimub tulude kontode sulgemine, s.t. saldot tulude kontodele ei jää). Raamatupidamislausendid: (kasumiaruande skeem 2 kasutades) D: Müügitulu (kõik nimelised kontod) K: Kulude-tulude koondkonto D: Muud äritulud (kõik nimelised kontod) K: Kulude-tulude koondkonto
28 9. Kapital ja selle struktuur: - omandivorm - kapitali vajadus (oma- ja võõrkapital). 10. Finantsplaan: - PLAANILINE KASUMIARUANNE - RAHAVOOGUDE PROJEKTSIOON - PLAANILINE BILANSS - suhtarvud - jääktulu analüüs. Plaanilises kasumiaruandes tuuakse välja plaanitav käive ja muutuvkulud, jääktulu (käive muu- tuvkulu), püsikulud ja amort. eraldi, ärikasum, finantskulu ja puhaskasum. Finantskulude plaan on mõtet eraldi koostada juhul, kui erinevaid laene on palju. Koost. tekkepõhiselt. Alates 1995 on Eestis kasutusel 2 kasumiaruande skeemi, mis on kooskõlas rahvusvah. arvestus- standarditega ja EL ettevõtlusdirektiividega. 1 skeemi on otstarbekas kasut. väikefirmades, kus ku- luarvestus on lihtne; arvestust ei peeta kulukohtade lõikes ning mittetootmiskulud on tähtsusetud. 2 skeemi kasut. suurfirmades, kus kuluarvestussüst. on edasi arend. kulude juhtimissüst, arvestust
D Ettevõtlusega seotud liikmemaksud K Võlg tarnijale. Muudes finantskuludes kajastati vaatlusperioodil igakuiselt kuludes Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt antud garantii lepingutasu. See kulu oli võetud raamatupidamises arvele bilansis ettemakstud kuludesse ning raamatupidaja poolt oli tehtud finantsarvestuses enne aruande kuu sulgemist kulukanne: D muud finantskulud kasumiaruandes K ettemakstud kulud bilansis. Töö autor tegi järelduse vaadeldes algdokumenti, mis olid seotud finantskulude kannetega, et kulud olid kajastatud õigesti ning oli järgitud raamatupidamislikke alusprintsiipe. Antud kanded raamatupidamises vastasid raamatupidamise seaduse §16 välja toodud alusprintsiipidele ja kulud olid kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud finantstulud ja - kulud“. Lähtuvalt analüüsi tulemustest teeb lõputöö autor järeldused ja ettepanekud ning teeb omapoolseid ettepanekuid kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest. Eksitud on RTJ 2 lisa 2
- KK 51 000.- KK 45 000.- DK 51 000.- D Turustuskulude koondkonto K D Finantstulud K DK 16 000.- 12) 16 000.- 12) 16 000.- 15) 1 000.- 15) 1 000.- KK 1 000.- KK 16 000.- DK 1 000.- D Finantskulude koondkonto K D Aruandeperioodi kasum/kahjum K DK 4 000.- 13) 4 000.- 13) 4 000.- 16) 9 000.- 16) -9 000.- KK 4 000.- DK 81 000.- KK 81 000.- KK -9 000.- S1 9 000.-
· Tootmiskulude pidev vähenemine s.h. materjali- ja tööjõukulude vähenemine · Tehnoloogiliste kulude ja tootmislike üldkulude suurenemine s.h. tootmislike üldkulude kasv seoses automatiseerimise taseme kasvuga ja amortisatsioonikulude kasv tänu tehnoloogia hinnakasvule ja lühenevale kasutusajale. · Turustuskulude kasv on kiirenenud vastavalt kasvavale reklaamimise vajadusele, klienditeeninduse vajadusele jt. teguritele. · Finantskulude kasv on toimunud seoses investeeringute mahtude suurenemisega. Alles 70ndate lõpus jõuti arusaamisele, et suur osa kulusid ( eriti üldkulusid ) ei ole seotud ettevõtte tegevusmahtudega ( tootmismaht , käive ) vaid sõltuvad toimuvatest operatsioonidest ja tegevustest. See põhimõte saigi aluseks TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE KUJUNDAMISELE. Traditsiooniliselt vaadeldakse KULUKANDJATENA TOOTEID. Arenenud turumajanduse tingimustes on hakatud aga kulukandjatena arvestama TEGEVUSI
annaabi.ee 
