Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei
Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6
1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 11. Finantssüsteemi olemus ja tähtsus Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks
provintsifirmadeni, mis pakuvad üksnes finantskonsultatsioone või agenditeenuseid. Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega
sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks.
ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine)
raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi,
M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25
eelarves? 13 Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud (tasandus- ja toetusfond, sihtotstarbelised eraldised), muud tulud. Kulud: Haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus. Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on
Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss. Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia. IMF Tegevuse põhieesmärgid: toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme aitas toetada vahetuskursside stabiilsust säilitas vahetuskursse aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja. Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Koosneb finantsinstitutsioonidest. Valuutakommitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised o lihtsus o aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes
• Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba • Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt.
kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam. Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu 50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt.
valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas EK eesmärgi teostada EMU, loodi keskpankade presidentidest koosnev komitee rahaliidu moodustamise sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks) ja finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank
· M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.
Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi. Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
· Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. Olenevalt riigi finantssüsteemist võib kasutust leida valdavalt vaid üks finantseerimise vorm ja finantsvahendaja tüüp. Seda käsitletakse järgmises alapeatükis. 1.4. Finantssüsteemid Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Antud alapunktis tuuakse välja erinevad finantssüsteemid ja iseloomustatakse neid lähemalt. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: · Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole
annaabi.ee 
