100 filosoofilist küsimust. , 12. klass 1. Mis on elu mõte? 2. Kas inimesed surevad lollidena? 3. Kas inimesel on hing? 4. Kas on olemas elu pärast surma? 5. Mis on tõde? 6. Kas näeme vaid seda, mida tahame näha? 7. Kuidas lollitada lollikindlat plaani? 8. Kas kalad tunnevad janu? 9. Kumb oli enne kana või muna? 10. Mis on usk? 11. Miks päike loojub läände? 12. Miks maakera on ümmargune? 13. Miks vesi on märg? 14. Miks meri lainetab? 15. Miks tuli kõrvetab? 16. Miks inimesed riideid kannavad? 17. Miks banaan on piklik? 18. Mis värvi on armastus? 19. Mis on üldse armastus? 20. Kuidas armastada? 21. Miks armastada? 22. Kui kaua armastada? 23. Kas õnnel on kellukesehelin küljes, kui ta tuleb? 24. Kas jääkarud tunnevad üksindust? 25. Miks taevas on sinine? 26. Kas Jõuluvana on olemas? 27. Kuhu jõuavad laste kirja...
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4. ,,Jumalik komöödia" koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. 5
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemustpuudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Kuidas olev on? -olev on alati liikuv (Herakleitos). Milles oleva olemus seisneb? (Platon) Mis on olev? Algus, millest kõik tekib. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? -Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub?
haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia
koor, solistid ja orkester. Orkestrisüit mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku osa hõlmav instrumentaalteos. Mitmeosaline polüfooniline Partituur muusikainstrumentide partiide koondnoodijoonestik dirigentidele. teos. Passioon oratooriumi eriliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast. Solistid, koor ja orkester. Motett gregooriuse Poeem üheosaline sonaadivormis teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti kirjutatud süzee. laulu baasil välja Polonees kolme osalises taktimõõdus, rahuliku tempoga pidulik ballitants. Poola päritolu. kujunenud mitmehäälne Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdõiguslikud. kirikuteos. Prelüüd eelnes fuugale. Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala. Muusikal muusikaline Programmiline muusika helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri.
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7
AAlbert Camus (1913-1960) K Elulugu Prantsuse kirjanik ja filosoof Aastast 1938 tegi reporterina tööd vasakpoolse ajalehe Alger Repuplicain juures 1940 asus elama Pariisi 1943.aasta lõpust oli ta toimetajaks kirjastuses Gallimard Albert hukkus 1960.aastal Looming Camus'e looming on mõtlemine piltides. Me ei leia tema juures süstemaatilisi filosoofilisi käsitlusi, küll aga filosoofilist kirjandust ja poliitilisi esseesid, jutustusi, draamasid ja päevaraamatuid, kus ta oma mõtteid väljendab. Teosed Näidendid : Caligula (1941) Arusaamatus (1944) Piiramisseisukord (1948) Õiglased (1950) Romaanid : Õnnelik surm Võõras (1942) Katk (1947) Langus (1956) Tsitaate On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enesekontrolli andestamatu kaotusega. Me usaldame harva neid, kes on meist targemad.
2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt.
4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. Strauss on kirjutanud „Kodusümfoonia“.
Kuni 1570. aastateni töötas Montaigne mitmetes riigiametites Bordeaux kandis. Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. Ent 1580. aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta Bordeaux' linnapeaks, neid kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis Elulugu II Ta õppis Filosoofilist skeptitsismi ja renessanss humanismi. Michel de Montaigne'i teekond Itaaliasse 15801581 Üksikud esseed "Üksindusest"; "Ebavõrdsusest, mis on meie vahel" "Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine" "Inimsööjatest" Esseed
Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid
segavat. Raamatu enda esimene lause oli pikk pool lehekülge ning see juba muutis mind kriitiliseks. Viskasin raamatu käest ja selle lugemiseni jõudsin alles nädal hiljem. Eelnev lõik polnud mõeldud vastiku tagamõttega. Selle raamatu puhul tulebki valmis olla filosofeerimiseks, keerdkäikudeks ja paljudeks metafoorideks. Lord Henry oli raamatutegelane, kes lihtsalt viskas enda filosoofilisi lauseid teistele näkku. Ma isegi ei mäleta korda, kus ta poleks midagi filosoofilist öelnud. Oma filosoofiaga võlus ta ära Dorian Gray, noore ja kartmatu peategelase. Raamat ise oli üldplaanis huvitav, samas kiskus see minu jaoks aeg-ajalt päris igavaks. Pikad kirjeldused õhustikust ja tegelase mõtetest- see polnud just minu jaoks. Teoses vaheldub Dorian Gray kergemeelsus ning hr Basil'i kaalukus. Basil ei lasknud end lord Henry'l mõjutada, samas kui Dorian andis lordile peaaegu et vabad käed.
Ajalookirjutuse filosoofia tulevik Ajaloofilosoofiliste artiklite ja teoste ilmumise arv on viimastel aastakümnetel on tõusnud. Kui silmas pidada uurimistööd, publitseerimist, lugejaskonda, tõelist filosoofilist tähtsust ja huvitavat ainet, siis pole ajaloofilosoofia olnud paremas vormis. Ajaloofilosoofiaga kerkib esile mitu tähtsat küsimust. Kas ajaloofolisoofia on ennast ammendanud? Kas ajaloofilosoofia põhiprobleemid on ikka veel meie kaasaegsete filosoofiliste ja historigraafiliste huvide seisukohalt olulised? Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme
rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci. Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat. Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde. Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale. Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria.
noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile. Vokaalmuusika teosed (beethoveni kantaat), mõned oratooriumid, missad ja
Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Mussorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis ühe rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
heakõla vahendite rõhutamine, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli väga patriootiline. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat
Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest Viini Filarmoonikute uusaastakontsert on üks paljudest muusikalistest traditsioonidest Muusikafestivale toimub igal pool Austrias. Heliloojana on silmapaistvaim Wolfgang Amadeus Mozart, kuid ka Franz Schuberti muusika on väga populaarne. 20. sajandi filosoofilist mõtlemist Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50 Arhidektuur Pilte Austriast Austria toidukultuur Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera
keskmesse Kalduvus programmilisusele, poetiseervad pealkirjad Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud
aastasena siirdus maale ning õpetas lapsi. · 1849. aastal on Whitmanis juba esimesed kindlamad äratundmised oma osast poeedina ja tal on valminud juba esimesed fragmendid ona tulevasest tööst. · Oli ameerika luuletaja ja esseist. Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana.
Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi? V: 1. ,,Õhtulaulud" 2. ,,Aednik" 3. ,,Kasvav kuu" 4. ,,Puuvilja kogum" omapära- kirjutas filosoofilist proosaluulet. huvi teke- sest Tragore on idamaalt ja sellel ajal oli Euroopas tekkinud huvi idamaade vastu, lisaks Tragore käis ka ie Euroopas ja tõlkis oma teosed inglisekeelde 12. Yeats. Mis loomingule iseloomulik+ 3 luulekogu. V: kasutas palju sümboleid, ühendas modernismi ja iiri legendid. 1. ,,Luuletused" 2. ,,Tuul roostikus" 3. ,,Visioon"
1612 läks tagasi oma sünnilinna, kus ta ka suri 26. Aprillil 1616 perekonna keskel. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Komöödia: armastusteemalised komöödiad olid inspireeritud itaalia kirjandusest- elurõõmsatest rene- ssansinovellidest ja vandest näidenditest. Ta kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele ning taunib seisuslikke eelarvamusi ja keelde. Tragöödia: Pakub lugejatele erinevaid vastuvõtuvõimalusi Seda võib lugeda kui filosoofilist teost inimesest ja tema ajast, aga ka kui lihtsalt põnevat lugu kuritööst ja karistusest, armastusest ja vihka. Tõrksa taltsutus: Süzee on laenatud itaalia novellidest ja näidenditest. Konflikti aluseks on juhus. Suveöö unenägu: Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. On loodud maski e. maskimängu zanris. Richard III: Inglismaa ajalugu. Toetus peamiselt Holinshedi ajalooliste kroonikate materjalile, paistes
pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta rahvusromantilisi koolkondi Euroopas (vähemalt 5) ja üks helilooja sellsest koolkonnast. Taani rahvusromantiline koolkond C.Nielsen Poola rahvusromantiline koolkond F.Chopin Soome rahvusromantiline koolkond- J. Sibelius Itaalia rahvusromantiline koolkond- G. Verdi Norra rahvusromantiline koolkond- E. Grieg 7. Nimeta 5 Wagneri ooperit.
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning
röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Mõlemal suunal on asjadest omad kindlad arusaamad ja samas ka komistuskivid. Näiteks empiristide komistuskiviks on peetud matemaatika teoreemide olemasolu: nende tõesus ei sõltu kogemusest ning neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Ma ei saa öelda, et pooldan täiesti üht või teist filosoofilist suunda, kuid siiski pean end pigem empiristiks kui ratsionalistiks, kuna ma ei usu, et teadmised on kaasasündinud, nagu arvavad ratsionalistid. Ma tean tõsikindlalt asju, mille teadmine ei tulene minu mõistusest, vaid südamest selle põhjal, mida olen kogenud ja hinges tunnetanud. Arvan, et inimese vundament ei ole ratsionaalne, seega inimene ei ole ratsionaalne. Empiirikute lihtne arusaam on, et see, mida teame, teame kogemuste põhjal. Inimesed tunnetavad ja kogevad maailma ju erinevalt
teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja")1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof - füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm."
siis võid ebavajaliku tüübi vahele jätta. Kindlasti vaata läbi tüüpvigade loetelu ning ürita neid hiljem ise mitte teha. Esseenäidised ja näidisanalüüsid on arendav lugemisvara, kuid nõuab aega! Ainult harjutamine teeb meistriks! Teooria vajab kinnistamist.Ülesannete rubriigist leiad ka näidisteemasid, mille alusel proovida filosoofilist esseed kirjutada. Juhul kui Sul tuleb mõne kursuse läbimiseks filosoofilist esseed kirjutada, nõua kindlasti õppejõult lisaks hindele ka sisulist tagasisidet. Tekstis viidatud kirjandusallikate loendi leiad õpiobjekti lõpust. Hea kirjatöö valmimise eeldused Järgnevalt tutvustan eeldusi, mis on minu arvates universaalsed mistahes arutleva teksti kirjutamiseks
1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element.
". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli üldiselt ta muusikalise tegevuse kõrgperioodiks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. Nüüd aga, kui ta asus tööle sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks. Suur töökoormus väsitas ta nõrku närve. Sooviga pühenduda ainult loomingule andis ta kümme aastat toimetatud muusikaajakirja üle teistele ja seoses kontsertreisiga Venemaale 1844. a. , loobus ka tööst konservatooriumis. Reisil Peterburi läks Schumannide tee läbi Eesti. Pikem peatus oli Tartus, kus Clara andis
PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule esitusele ka tants ja kõrgetel toonidel flöödimäng. Oma eksistentsi jooksul on PolePole mänginud nii Soomes kui väljaspool paljudel festivalidel, seminaridel, klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud
instrumendid, akustiliste ja elektroonilise muusika segunemine, klassikaliste vormide hülgamine, valdkondade vabalisus · Valik stiile: serialism, elektronmuusika, minimalism, uustonaalsus, elektism, sonorism, aleatoonika MÕISTED Pluralism - Stiilide paljusus Süvamuusika - Klassikaline muusika Popmuusika - ärilisel eesmärgil tehtud muusika Sümf. Poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeerilist või filosoofilist ideed Programmiline muusika - instrumentaalmuusika, mille paremini mõistmiseks on helilooja lisanud sõnalise selgituse Tonaalsus - helistiku olemasolu Atonaalsus - helistiku puudumine Dodekafoonia -kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on 12 võnketempeeritud häälestuses heli võrdne kasutamine Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Elektronmuusika - muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised
2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 4. Programmiline muusika ja sümfooniline poeem Prog. muusika- püüab kujutada pealkirjas antud- kas poeetilist teemat, sündmuste kulgu, filosoofilist ideed? Laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja ise välja. Süm. poeem- on üheosaline teos sümf. Orkestrile, mille ainestik on isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist, filosoofilised teemad. 5. Rahvuslikud koolkonnad ja Sibelius Romantism vallandas kultuur-autonoomia taotlustega rahvuslikud liikumised. Nende rahvaste
mitte süstemaatiliselt Filosoofilistele küsimustele anti müstilisi vastuseid Eelfilosoofiline traditsioon Kr. k. arche algus, alus Alge on selline algus, mis alusena valitseb temast alguse saanu üle. Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva terviku alge (arche)? Ontoloogiline küsimus Ontoloogia ehk olemisõpetus Thales (u. 624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta. Jõukuses ära raiska, puuduses ära end alanda.” jne. Thales Thales ja Joonia koolkond Pärit Väike – Aasiast Mileetosest Samast linnast pärit ka Anaximenes ja Anaximandros Lisaks samast piirkonnast pärit ka Herakleitos Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr.
mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu 2 laulutsüklit- ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond"
1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Üldiselt Puskinist Puskini looming oli viljakas, aga enamus tema kirjutusi jäid visanditeks ja üle poolte avaldati hilja. Ennekõike keskendus Puskin kirjandusele ja ajaloole, aga tal ei kujunenud välja süstemaatilist filosoofilist vaadet on öeldud, et Puskinil jääb puudu nägemuslikusest. Ta mõistis, et ülekaalukas prantsuse keele kasutus kõrgemate seltskonnakihtide poolt, takistab vene kirjanduse arengut. Sellel teemal ei rääkinud Puskin ilma oma kogemuseta tema esimene keel oli prantsuse keel, tema tegelased, näiteks Onegin, rääkisid prantsuse keelt. Ta oli huvitatud demokraatlikust vabariiklusest, aga kaldus idealiseerima kõike ilmalikku. Surm 7
Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse. 1. Millised olulised muutused toimusid 19. Sajandil sümfooniaorkestri koosseisus? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet. 2. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju. Meistrid Berlioz ja Brahms 4. 19. Saj ooperižanri areng järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Ooperipealinnaks kujunes Pariis. Ooperite meespeaosi hakkasid laulma tenorid, harvem baritonid. Esile tõusis uus peategelanna tüüp – õilis ja habras
"Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi. "Dante- sümfoonia" kaks osa "Põrgu" ja "Puhastustuli" kajastavad üldistatult Dante "Jumaliku komöödia" põhikujundeid. Sümfoonilise poeemi looja Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Nii nimetatakse üheosalist tavaliselt sonaadivormis teost, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti on sel kirjanduslik süzee. Liszt kirjutas üldse 13 sümfoonilist poeemi. Enamik neist on loodud kuulsate kirjanike Shakespeare`i, Hugo jt. teoste aineil. Kuid sümfooniliste poeemide seast leiame ka helilooja sünnimaale pühendatud teoste "Ungari", mille helikeelel on ühiseid jooni Liszti populaarsete "Ungari rapsoodiatega". Sonaaditsükli uuendaja Liszt oli esimesi heliloojaid, kes hakkas kirjutama selliseid üheosalisi teoseid, mis sulatavad
Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja • interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven
Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose
heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid thelepanekuid, mis juavad mnikord vlja ka filosoofilist ldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rtmiga on ka vrsitehniline rtm. Mtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mtisklus isamaast ,,Jutt. Samuti mtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,rikene. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kige silmapaistvaim on ,,Emasda. Selle krval ka ,,Oh rgi ja ,,Tamme all. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest ks
(filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on
omavahel seotud. Juba see, et mõlemas käsitletakse terviklikku maailmapilti näitab seda, et midagi on siiski müütilisest mõtlemisest üle kandunud ka filosoofilisse mõtlemisse. Filosoofiline mõtlemine on rohkem tänapäevasem ja laialdaselt levinum ning palju mõistuspärasem kui seda on mütoloogiline mõtlemine. Mütoloogiline mõtlemine ei seletanud paljusid asju ning seepärast tekkiski filosoofiline mõtlemine. Kindlasti pooldan rohkem filosoofilist mõtlemist kuna arvan et see on reaalsem kui müütiline mõtlemine ja samuti ka arenenum ning avaram (selles suhtes, et kõik asjad ei ole seotud jumalatega ja kõiki nähtusi ei seletata jumalatega).
annaabi.ee 
