Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofilised perspektiivid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perspektiiv, haridus, kriitilise, suunaja, malcolm, knowles, rogers, biheiviorist, liberaalne, humanistlik, progressiivne, reaalsus, valikud, üksikindiviidi, moraalne, eneseteostus, kodanikkond, juhtima, lähenemine, väljakutse, dialoog, grupis, loengud, religioon, saades, sisus, kunstid, refleksioon, inimloomus, motivatsioon, ratsionaalse, jagabmida saab õppimisega rahuldada, seetõttu tuleb tead koolituse organiseerimisel käsitleda lähtekohana. · Täiskasvanute õpiorientatsioon onelukeskne, seetõttu on koolitustel sobivaks arutelu objektiks elust võetud situatsioonid/ olukorrad. · Parimaks ressursiks on kogemused, seetõttu on koolituste põhimeetodiks kogemuste analüüs. · Täiskasvanutel on sügav vajadus enesejuhtimiseks, seetõttu on õpetaja suunaja, mitte oma teadmiste edasi andja. · Individuaalsed erinevused inimeste vahel suurenevad koos vananemisega, seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi
arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka filosoofia ja loodusteaduste õppimisel on suur mõju üldise mõtlemisvõime arengule. 19 saj. lõpus ja 20 saj. Alguses pandi suuri lootusi formaalloogikale. Seejärel aga jõuti veendumusele, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainetes. Kõigi nende ühisjooneks on olnud taotlus kujundada õpilastel üldine mõtlemisvõime võimalikult ökonoomselt(väheste konkreetsete teadmiste ja oskuste minimaalse rakendamise teel.)Praktikas pole aga ükski kirjeldatud käsitlusviis kõiki rahuldavat lahendust toonud. Tõdeti, et mõtlemisvõime ja oma tegevuse jälgimisoskuse arendamine lahus tegevusvaldkonnast on väheefektiivne. S.Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
sisulisi matemaatikaülesandeid märksa paremini kui samu ülesandeid nii-öelda akadeemilises vormis (nt 2 + 3 = ?). Samamoodi on täheldatud vastupidist: paljudele õpilastele valmistab raskusi akadeemiliste teadmiste ülekanne argiellu. Võimalikuks vihjeks selle kohta on PISA-testi tulemused: Eesti lapsed näitasid väga häid oskusi tavaliste, kooliteadmistele tugineva- te ülesannete lahendamises, aga jäid hätta kõrgema taseme ülesannetega, mis eeldasid just teadmiste kriitilise ja loova kasutamise oskust praktilistes ülesannetes (Kitsing, 2008). Sternbergi koolkonna tööd on näidanud, et ka vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada. Gardneri ja Sternbergi teoreetilised seisukohad on oluliselt mõjutanud pedagoogilisi paradigmasid, osutades tähelepanu vajadusele tunnustada eri laadi andekust ning andes olulised lähtekohad õpetuse individualiseerimiseks. Kuidas võiks rakendada multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks?
moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist:
Mõistete seletused 187 Kirjanduse loetelu 187 Sisuregister 188 © Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour Management and Colleague Support Bill Rogers Käitumine klassiruumis / Kolmas väljaanne Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 7 Humanistlik (eksistentsialistlik) koolkond teeb vastandina biheviorismile ja psühhoanalüüsile panuse inimese vabale tahtele. Rakendusliku koolkonnana tegeleb ainult psühholoogiliste probleemide korrigeerimise ja raviga. Meetodiks oma saatuse eest vastutuse rõhutamine ja inimesele usu sisendamine oma suutlikkusesse. C. Rogers, A. Maslow: Inimene on oma põhiolemuselt hea, püüdleb täiustumisele ja võib saada selleks, kelleks ta tahab saada. Tunnetuspsühholoogia (kognitiivne psühholoogia) rõhutab biheviorismi võimutsemise tõttu pikaks ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine.
· Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2
........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid.........................................
t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976). Hirstile toetudes väitis ta, et õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et
" Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema 10 kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud hariduse (vanuses 35-50)
rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
LISAD Lisa 1 Töökorralduse reeglid 153 Lisa 2 Tööjaotusmaatriksi näidis 159 SISSEJUHATUS Kursuse ,,Juhtimise alused" peaeesmärk on tutvustada kaasaegse juhtimisteooriat ja selle praktilise rakendamise küsimusi. Juhtimise aluste õppeaine peab üliõpilastele tagama: - juhtimismõtte arengu ajaloo ja põhiliste juhtimiskoolkondade kriitilise analüüsimise vilumuste väljakujunemise ning teoreetiliste seisukohtade juhtimispraktikaga kõrvutamise oskuse; - süsteemse mõtlemise väljakujunemise ja erinevate juhtimistasandite juhtide poolt täidetavate juhtimisfunktsioonide teoreetiliste aluste, olemuse, printsiipide ning nendevaheliste seoste sügava mõistmise; - iseseisvate ja rühmatöö oskuste väljaarendamise ja töö stimuleerimise, töötajate isiklike vahekordade
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
annaabi.ee 
