kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke figuraalseid diskursusi, see tähendab klassikalise ja uusklassikalise retoorika nelja troopi (metafoor, metonüümia, sünekdohh ja iroonia). Siit Chartieri teine küsimus: kas on õigustatud kasutada keelelise ja poeetilise prefiguratsiooni tropoloogilist mudelit, arvestamata retoorika ajalooliselt väga muutlikku tähendust ja eri autorite erinevat lähedusastet selle kõnekorrastusviisiga, mis renessansist 19. sajandini ei ole püsinud sugugi ühtse ja muutumatuna
loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4.stiil: neljas stiil heledad, ilusad, rikkalikud, kirjud, karjuvad värvitoonid, püüti jälle ruumi laiendada, kasutati krohvilustusi; mosaiiki kasutati kõikide stiilide puhul, nende kunstiline väärtus on väike
elamises. Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta? Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama . Mis oli omane V-R maalikunstile? Milliseid tehnikaid kasutati? Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. .inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; . arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; .kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm;
Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus
seitsmekümnendate algul tehtud tööde kohta, kuid kindlasti on see liialdatud ta viiekümnendate tööde puhul, millest on praeguselgi näitusel mitmed eksponeeritud («Puise neemel», 1955 jmt). Looming Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunsti uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole
otsevaates. Egeuse seinamaalidel mõjusid inimesed aga palju loomulikumalt ja vabamalt kui inimesed Egiptuse reljeefidel. (2) Seinamaale kasutati enamasti losside kaunistamiseks. Nende peamisteks värvitoonideks olid: helesinine, must, valge, tumepunane, kollane ning harva ka roheline. Enamasti jumalate kujusid ja valitsejate portreesid ei maalitud. Mehed aga värviti sageli tumepruuni ning naised valge värviga. (1) Maaliti puhtornamentaalseid maale, maastikumotiive ning erinevaid figuraalseid kujutisi. Tervikuna valitses kunstis elav ja mänglev käsitluslaad. (1) Enim seinamaale on säilinud Teebas, Mükeenes ning Tirynsis. (4) Kokkuvõte Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud
Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis
matusesümboolikast Heraklese vägiteod- elu võit surma üle; Heraklese laskumine põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus Suure ema Helena ja keisri naise Constantia hiigelsuured sarkofaagid Vatikanis. Maalikunst Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. · inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; · arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; · kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub
Teine aga väidab, et keiser olevat kiriku kavandit unes näinud. Igatahes tõestab jumalakoja keerukas ehituskunst arhitektide haruldasi oskusi ja söakust. Nende ülesandeks oli luua kirik, mis sobib nii liturgilisteks jumalateenistusteks, kui ka riiklikeks tseremooniateks. Lisaks hakkasid kirikus toimuma ka eraviislilised hardushetked ja palvused, kuna sinna oli toodud palju kristlikke reliikviaid, sealhulgas ka tükike Tõelisest Ristist. IX sajandil lisati keisrite palvel kirikusse ka figuraalseid teemasid, mis asendasid vanu tuhandeid kuldriste ja teisi abstratraktseid teemasid. Kirikusse pääses läänest aatriumi kaudu. Edelas asus teine monumentaalne sissepääs, mis lisati kirikule VI sajandil. Sisemises narteksis ehk avaras lahtises galeriitaolises eeskojas oli üheksa pealöövi viivat ust ning kiriku nurkades olid kaldteed, mis viisid galeriidesse eri ilmakaartes. Arhitektid olid vaimulike töö lihtsustamiseks jaganud marmorpõranda ribadega osadeks
Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on näha ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Teda võime aimata suure kompositsiooni keskse kujuna. Dekoratiivset ümarakent kaunistab meisterlikult komponeeritud pentagramm. 13. sajandi teisest
Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. 12 KOKKUVÕTE Võib öelda, et Rooma kunst kui selline ei olnud vabariigi algusaegadel veel omanäolisust leidnud olles väga tugevalt mõjutatud teistest kultuuridest. Siiski ei saa roomlaste panust alahinnata. Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas soodustamaks edasist arengut ja iseloomulike joonte/suundade teket kujutavas kunstis.
kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti.
17 Cartibulum (ka gartibulum) Vana-Rooma esinduslik, aatriumis seisev marmorist laud, mille jalgadeks olid kaks massiivset plaati, millel kujutati tiivulisi lõvisid. 18 Komposiitkapiteel kapiteel, mille ehhiinis on kasutatud üheaegselt erisuguste, (peamiselt joonia ja korintose) orderite osi ja mõnikord ka figuraalseid kaunistusi. Komposiitkapiteeli näol on tegemist erinevate stiilide seguga. Pildil komposiitkapiteel. Arkaad sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaaristu. Arkaad on üks lemmikdetail rooma ehitiste, eriti teatrite väliskujunduses. Arkaade on arhitektuuris kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Pildil Rooma Colosseum, 1. saj p
kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Vaimustus joonemustritest. Seeriad arlekiinidest, tiigritest, sebradest jt. 1943 hakkas tegema õlimaale .Nii figuraalseid kui abstraktseid töid . 1944 esimene Pariisi näitus .Avangardistliku liikumise tunnustatud liider. 1947 leidis oma koha abstraktses kunstis. Oli veendunud, et värv ja vorm on lahutamatud. 1950. aastatel kirjutas manifestatsioone optiliste efektide kasutamisest kunstilistel eesmärkidel . Bridget Riley (s.1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley.
kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Vaimustus joonemustritest. Seeriad arlekiinidest, tiigritest, sebradest jt. 1943 hakkas tegema õlimaale .Nii figuraalseid kui abstraktseid töid . 1944 esimene Pariisi näitus .Avangardistliku liikumise tunnustatud liider. 1947 leidis oma koha abstraktses kunstis. Oli veendunud, et värv ja vorm on lahutamatud. 1950. aastatel kirjutas manifestatsioone optiliste efektide kasutamisest kunstilistel eesmärkidel . Bridget Riley (s.1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley.
valgusõued. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, lääned valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid trepid. KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane, harva ka roheline. Leidub ka hulk figuraalseid kujutisi: pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahipilte, tantsustseene jt, väga armastatud härjavõitluse kujutised. Vanematel maalidel leidub suurepäraseid maastikulisi motiive. Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad Jumalanna madudega). Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt
Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes. Hoolimata isa keelust, lendas ta päikesele liiga lähedale, ning vaha sulas ning noormees kukkus merre ja hukkus. 5) Iseloomusta Kreeta seinamaalide ja reljeefide kujutamislaadi ja motiive! Seinamaale kasuati peamiselt lossi seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti ka puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahi-, sõja- ja tantsustseene, pidulikke tseremooniaid. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tumepruuni värviga, naised valged. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid. Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav
puittaladega kuni 3-korruselised majad Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane, harva ka roheline. Leidub ka hulk figuraalseid kujutisi: pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahipilte, tantsustseene jt, väga armastatud härjavõitluse kujutised. Vanematel maalidel leidub suurepäraseid maastikulisi motiive. Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate
See oli uus tehnika, mis aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine). 3) Hülgamine: Eelnenud kunsti tegemiseviiside suhtes! Reeglina heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (nt Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. 11. Milline strateegia on evolutsiooniline, milline revolutsiooniline ja traditsiooniline? Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsioonilineaspekt. Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsioonilineaspekt. Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsioonilinemoodus. 12. Milles seisneb nn esimese kunstiteose etteheide ajaloolistele ehk narratiivsetele teooriatele? Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi-viitavad ,seisavad nad vastamisi tülika
kivimürakast ja ülel nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefis tahutud kaks sambale toetuvad elukat. Mükeenenes oli kõrjel jäjel tarbekunst , kellasepatööd, keraamika. Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused. Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks
nagu sulatamised, hajutamised ... Tõtt-öelda olid Griffithpigem olemasolevate tehnikate viimistleja kui innovaator ." (Naughton & Smith 2008) 3) Hülgamine (revolutsiooniline aspekt): Heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. ,,Isegi traditsiooni vastu mässu tõstnud kunstnik on sellest siiski sõltuv, sest traditsioon stimuleerib tema tegevust ja annab suuna tema püüdlustele" (Gombrich 1997: 596)
Suureneb dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse seinapinnast eenduvaid poolsambaid, seinu liigendatakse simsside, karniiside ja nissidega. Paljukasutatud pinnadekooriks on grotesk - s.o hellenistlikust kunstist üle võetud väänisornament. Idapoolsest kultuuriruumist tuleb arabesk - keerukalt põimuvate lehe- ja väänkasvumotiividega peamiselt sümmeetriline ornament, islami kunstis liituvad geomeetrilised elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks. Kõrgrenessansi arhitektuur tegeleb enam tervikliku ruumimõju ja tasakaalus proportsioonide probleemiga, üldine suund on suurejoonelisele lihtsusele. Tähtsamad kunstnikud ja arhitektid: Itaalias: skulptor Donatello (1386-1466), maalija Sandro Botticelli (1445-1510), maalija Giorgione
annaabi.ee 
