Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fidel Castro - esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
castro, kuuba, fidel, kuubal, nsvl, havanna, batista, mistõttu, kuubale, nsvliidu, angel, kuubas, teenijanna, ramÃ, intelligentne, tuntuks, kavandas, reziimi, santiago, cuba, mehhikos, salaja, 1959, kukutas, relvajõudude, auaste, veebruaris, kauplema, usaga, hrustsov, varad, populaarne, 60ndatel, kukutada, kaotatud, sõnavabadus, raketikriisPIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Oscar Tammemäe 9c Klass Fidel Castro Referaat Tallinn 2011 Fidel Castro SISUKORD 1. Sissejuhatus..........................................lk 3 2. Fidel Castro lapsepõlv ..............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara
Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase
1950 nov. sunniti ÜRO väed taganema. 1951st aastast püsisid väed Põhja- ja Lõuna-Korea piiril. 2. Ungari ülestõus 1956. a Ungari, NSVL Poolas toimusid ulatuslikud streigid ja ka Politsei- ja julgeoleku üksuste Enne seda jõudis Ungarist oktoober Ungari üli-õpilased korraldasid toetuseks avatud tuli, põhjustas Budapesti põgeneda 180 000 inimest. meeleavalduse Budapestis, mis kasvas üle tänavatel lahingud. Lahingutes langes vähe-malt
Sissejuhatus "Inimese hukkamiseks ei ole meil vaja tõestust tema süü kohta. Me vajame vaid tõestust, et ta tuleb hukata. Nii lihtne see ongi," on öelnud Ernesto Guevara ehk Che (19281967). Isegi neli aastakümmet pärast surma on Guevara jäänud ikooniks suuremale osale maailma vasakpoolsetele. Argentinas sündinud marksist tõusis rambivalgusesse Kuubal, kus ta 1959. aastal aitas Fidel Castrol võimule saada. Pärast seda püüdis Guevara revolutsioonile õhutada mitmete Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide rahvaid. Surres oli Che ainult 39-aastane. 1 Sünnist surmani Che Guevara (tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta sündis Argentiinas Rosarios
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele
1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö
Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista.
Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks, kanal aga kuulus Inglismaale ja Prantsusmaale. Osalejad? Inglismaa Egiptus Prantsusmaa Iisreal Tulemused? Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis Millal? 1961 Põhjused? NSVL lasi ehitada Berliini müüri, mis tekitas raudse eesriide lääne-Berliiniga, et inimesed ei saaks põgeneda ida-Berliinist lääne-Berliini. Osalejad? NSVL USA Tulemused?
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse.
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis pöörduski Fidel Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks Nõukogude Liidu poole. Lisaks püüdis 1961. aasta kevadel USA luureteenistus nende poolt
Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre
KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt:
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette
2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%,
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees
juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berliini muuta vabalinnaks et seal viidaks välja USA, Prantsusmaa ja Briti väed välja
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO
52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid Palestiinlaste partisanide laagrid
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949);
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi
Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidus välja majandusreformide programmi perestroika. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Perestroika käigus avalikustati riigi tegelik seisund ja suurenes rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes, milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. (ibid) Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902. aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu traditsioonilisest ja käsumajandusest: majandus oli Kuuba ja USA riikliku kontrolli all, samas baseerus majandus enamjaolt vaid naturaalmajandusele. 1940. aastal kehtestas riiki valitsema asunud diktaator Fulgencio Batista Kuubas käsu- ja plaanimajanduse, mille järgi toimis riigi majandus väga ebaühtlaselt: kogu rõhk suunati suhkru tootmisele ning selle müügile välisriikidesse
Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes
annaabi.ee 
