tootmine seedimiseks. 6. Östrogeen, Sugunäärmed Sugurakkude Kahesoolisus Nt: testosteroon tootmine. hüpogonadism. 3. Feromoonide jaotus imetajatel, tähtsus taime- ja loomariigis. Feromoonid inimestel: androstenol, androstenone, androstadienone ja anderosterone. 4. Kuidas ja kus toodetakse feromoone? Feromoone toodavad kaenlaaluste piirkondades asuvad rasvanäärmed ja need erituvad koos higiga. 5. Allomoonide erinevus feromoonidest, nende tähtsus? Allomoonid ja feromoonid erinevad sellega, et allomoonide signaali vastuvõtja saab kasu. Feromoonid erinevad sellega, et alati vastuvõtja ei saa kasu või et peletab vastuvõtja ära. Kasutatud materjal http://foodweb.ut.ee/Sonastik_187.htm?word=Hormoonid#h http://et.wikipedia.org/wiki/Feromoonid http://miksike
Feromoonid Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Mida teevad, kuidas töötavad? Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. Põllumajanduses kasutatakse feromoone sageli taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Suguferomoonid Suguferomooid on sellised keemilised ühendid, mis meelitavad kohale sama liigi vastassoo esindajaid. Reeglina on tegemist lenuvate ühenditega, seega tajutakse neid distantsilt. Suguferomoone võivad toota nii isased kui emased putukad. Isaseid peibutavaid aineid toodavad näiteks paljud libikalised ja mardikalised. Suguferomoone tootvad näärmed paiknevad enamasti tagakehas. Signaaliks
Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. PALJUMEMINE Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid boalastel ja püütonitel: enne paaritumist stimuleerib isasloom nendega emase kloaagi ümbrust
Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi. Võimalikke lahendusi Eriti ohtlike pestitsiidide nagu DDT, samuti PCB, mida kasutatakse pestitsiidide lahjendajana, tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide. Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv.
seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. Paljunemine Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid boalastel ja püütonitel: enne paaritumist stimuleerib isasloom nendega emase kloaagi ümbrust
patente. 1982. Aastal pälvis sektori töö ENSV riikliku preemia. Tootmistehnoloogiate katsetamine ja katsepartiide tootmine toimus pooltööstuslikul katseseadmel Männikul TA Tehnilises Katsebaasis. Esimesed kilogrammid sünteetilist tsitraali saadi 1966. aasta lõpus. Aastate jooksul eesmärk-produktide fookus nihkus: tsitraali ja lõhnaainete asemele tulid taimekaitsevahendid. Katseseadmel toodeti tsitraali, irooni, efokseeni, feromoone, retardante jm. Need olid hinnalised sünteesiproduktid ehkki kogused olid väikesed. Koostöös katsetehasega koostati tehniline projekt tehase ehitamiseks Maardusse. Tehase ehitamiseni nõukogude aja lõpus siiski ei jõutud. -5- 4.Parfüümide kategooriad Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomustolfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt).
16. Mis tekitab UV? Tekitab DNA ahelas tümiini dimeere, häirivad edasist replikatsiooni (takistavad DNA polümeraasil edasi liikumast) 17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende kontsentratsiooni tõustes, sünteesitakse edasised kompetentsusvalgud. Haemophilus influenzae ei erita feromoone, vaid muutub kompetentseks, kui satub statsionaarsesse faasi (C-nälg). Transforosoom – raku pinnal olev DNA retseptorsait. 19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21
varrelehtedega. Õisi on varrel üks või kaks, väga harva kolm. Õitsva varre kõrgus jääb reeglina 20 ja 60 cm vahele ja õitsemisikka jõuavad taimed 10-15 aastaga.Õitsemisikka jõudnud, õitseb Kaunis kuldking mitu aastakümneid järjest.Õitsemisperioodiks on mai lõpp kuni juuli algus.Kuna taim on putuktolmleja, on kuldkinga õis kaval lõks putukatele. Nad loodavad leida eredast õiest mesimagusat nektarit. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi.Olles meelitatud õie eredast värvist ja lõhnast lendab ta kinga servale ja kukub sisse. Välja sama teed kaudu enam ei pääse, sest kingakese sisepind on kaetud limaga ja on kaardus. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektarini vaid lihtsalt väljapääsu juurde
· Californias tuntakse näiteks viit küpressiliiki 10 alamliigiga, mille omavahelist ristumist takistab erisugune tolmlemis aeg · Erinevatel kaladel on välja kujunenud erinevad kudemisperioodid. Isolatsiooni mehhanismid · Lahksugulistel loomadel esinevad käitumuslikud iseärasused, mis ei lase eri liikidega ristuda. · On tekkinud liigiomased paaritumiskohastumused: · Pulmatantsud · Kutsehüüud · Spetsiifiliste lõhnaainete eritamine. (feromoone) · Hübriidide eluvõimetus ja viljatus · Tuleneb kas siis geneetilise materjali sobimatuses, kus isend hukkub või jääb viljatuks. · Hobuse ja eesli hübriid muul on viljatu. · Paljudel liikidel takistab omavahelist ristumist ruumiline eraldatus ehk geograafiline eraldatus lähte liigist · Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud nt. Veekogude, mägede, distantsi tõttu · Geograafiline isolatsioon on peamine asjaolu uue liigi tekkimiseks.
tal on hea nägemine (suured silmad) ning võime ennast kiiresti liigutada, kuid pole mürgine. Näited mimikrist: Mittenõelavatel õiekärbestel on herilasi ja mesilasi imiteeriv hoiatusvärvus, mürgiste korallmadude värvide jäljendamine mürgitute kuningmadude poolt. 17) Mis ained on feromoonid ja kuidas seda kasutavad taimekasvatajad? Feromoonid on bioaktiivsed (lõhna)ained, mida loomad eritavad keskkonda liigisiseseks suhtlemiseks. Taimekasvatajad kasutavad feromoone kahjurite tõrjel, luues suguferomoonidega püüniseid, mis tõmbab ligi neid soovimatuid putukaid kelledest on vaja vabaneda. 18) Milles seisneb mükoriisa mutualism? Kuidas on võimalik areng mutualismist parasitismini? Kuna seeneniidid on pikemad ja oluliselt peenemad, kui taimede juurekarvad, võimaldab see neil tungida väga väikestesse mulapooridesse ning varustada taime vee ja selles lahustunud mineraalioonidega. Seen saab vastutasuks taimede poolt fotosünteesitud orgaanilisi aineid.
õistaimedel. (Kirjutage õiged välja) Imetajatel, roomajatel, lindudel, putukatel. 55. Kehaväline viljastumine on evolutsiooniliselt varasem või hilisem? Varasem (võimalik vaid veekeskonnas). 56. Miks on feromoonid (lõhnad) loomadele vajalikud? Et oma liigikaaslasi ära tunda 57. Miks on loomadel kujunenud keerukad pulmamängud? Geneetiliselt tugevamate isendite eristamiseks nõrgematest. 58. Mink ehk ameerika naarits (isane) ei erista euroopa naaritsa ja oma liigikaaslase (emase) feromoone. Milline tõsine probleem sellega kaasneb? Et tegemist on eri liikidega, siis euroopa naaritsa emased isendid ei ole suutelised ilmale tooma elusaid järglasi. Sellega kaasneb euroopa naaritsa populatsiooni vähenemine. 59. Selgitage, miks laulavad isalinnud? Emaslindude tähelepanu võitmiseks. Mida võimsam hääl, seda nn. suurem territoorium, seda rohkem emased teda tahavad, ehk siis ta on teistest rohkem võimelisem pesa looma
sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised. (www.loodusaed.kikiri.ee) Põhilised võtted: · Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes · Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine · Kasulike organismide paljundamine laborites · Põllumajanduses kasutatakse feromoone taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Kahjurputukate suguferomoonidega (atraktandid) püüniseid saab kasutada asurkonna seireks või väljapüügiks. Näiteks õunamähkuri tõrjel kasutatakse väljapüüki.Feromoonpreparaadid toimivad äärmiselt valikuliselt, meelitades püünisesse ainult kindla liigi või lähedaste liikide isendeid. Nende kasutamisel välditakse keskkonna saastamist ja resistentsuse tekkimist.
Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle
· rasunäärmed hargnenud lõpposaga suhteliselt lühikese juhaga näärmed, mis enamasti avanevad karvafoliikulisse. Rasunäärmed toodavad õlitaolist vedelikku nahavõiet e rasu. Selle ülesanneteks on nahapinna ja karvade pehmendamine, aga ka bakterite hävitamine selle koostises olevate keemiliste ainete abil · higinäärmed eritavad higi vedelikku, milles on peale vee ka lahustunud sooli, jääkaineid, feromoone jne. Värske higi on happeline ja selle tõttu bakteriostaatiline, aurunud higist jäänud ained aga muutuvad bakteritele söötmeks ekkriinsed e merokriinsed näärmed suur hulk üle kogu keha, näärmete juhad avanevad naha pinnal apokriinsed näärmed kaenlaalustes ja häbemepiirkonnas, juhad avenevad karvafoliikulitesse (palju valke ja feromoone) rinna- e piimanäärmed moondunud apokriinnäärmed
Teatud määral võib väita, et inimeste lõhnakäitumine ei erine mitte millegi poolest loomade omast, me ainult ei oska seda väga täpselt uurida. Aktiivselt lõhna tajumisega tegelevaid geene on inimestel umbes 350 ringis (kuni 388). See võib olla põhjus, miks meie haistmismeelt ei peeta eriti tugevaks. Sellest piisab siiski eristamaks vähemalt 10 000 lõhna. Inimestel, nagu kõikidel imetajatel, on kaks haistmissüsteemi. Üks neist tajub lõhnu, teine feromoone. Feromoonid on ained, mis tekitavad teistes sama liigi esindajates spetsiifilisi reaktsioone. Inimese ninas on selleks üks imepisike (1-2 mm pikkune) vomeronasaalelund, mis koosneb kahest väikesest lohust, üks kummalgi pool ninavaheseina. Ehkki feromoonide taju üle diskuteeritakse, on selge, et seda infot töötleb aju kiiremini kui selgelt eristuvaid lõhnu. 1- Naine tunnetab lõhnast mehe huvi Lõhnade abil toimub seksuaalne suhtlus meeste ja naiste vahel
punase või musta-kollase kombinatsioonid). Potentsiaalsele ärasööjale on tegu signaaliga: see on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille eesmärk on liiga lähedale sattunud vaenlase (linnu) ehmatamine. Lisaks võivad tiivasoomused täita ka spetsiifilisemaid ülesandeid peale värvussignaalide edastamise. Nii leidub paljude isaste päevalibliikate tiibadel lõhnasoomuseid. Need soomused eritavad spetsiifilisi feromoone, mille ülesanne on hõlbustada sugudevahelist suhtlemist. Lisaks soomustele on kõigi liblikate tiibadel olemas ka tiivanarmad. Need asuvad tiiva välisservas ning võivad olla tiiva üldtoonist erineva värvusega. Kui putukate suurusest rääkides mõeldakse tavaliselt kehapikkust, siis liblikate mõõtmete iseloomustamiseks räägitakse siruulatusest. Siruulatus on vahemaa sirutatud liblika ühe eestiiva tipust teise eestiiva tipuni. Liblikate anatoomia: tagakeha
On tehtud katse vastsündinud laste eelistuste kohta (4 erinevat pilti, 40 täiskasvanut). Keskmine vanus 9 minutit. Kus oli inimese nägu õieti, oli laste huvi suurem. Kontrastsed värvid (kõige pilkupüüdvam must-valge), umbes neljandal elukuul oskab laps tajuda vahemaad, mis jääb silmade ja eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sügavust. Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest. Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone. - Kuulmine- 24. Rasedusnädalal kuuleb ta väljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb. - Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev.
inimese nägu ja huvi näo vastu on kaasasündinud. o Kontrastsed värvid meeldivad, kergem eristada (kõige pilkupüüdvam must-valge), umbes neljandal elukuul oskab laps tajuda vahemaad, mis jääb silmade ja eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sügavust. o Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest o Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone Kuulmine- 24. rasedusnädalal kuuleb imik väliskeskkonnast tulevaid helisid. Imik kuuleb helisid, mida täiskasvanu enam ei kuule. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Peab arvestama, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra häirib. Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (nt oma ema rinnapiima lõhn) Puutetundlikkus- nahk on ligi 15 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik
läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma kehakatte seisukorrast ja parandab seda; delfiinid kasutavad keskkonnast info saamiseks heliimpulsse, vahel võidakse kasutada ka nt enda ümber elektrivälja, selleks et saada aru, kas ümber on mõni teine elusolend) Ühesuunaline kommunikatsioon – nt kommunikatsioon putukatel, kus lõhnaainete abil saadetakse infot, tammekedrik ise oma feromoone ei tunneta, järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt üks loom seab end teisega füüsiliselt ühte kohta, tahab olla teisega koos; üks osapool tajub teist, mõjutab kuidagi tema käitumist, edastab signaale viisil, et teise osapoole tegevus selle toimel muutub. Kuidas kommunikatsiooni tajume, on paratamatult seotud meie oma liigisisese kommunikatsiooniga.
*) Infrahelidel on inimese psüühikale halb mõju ja võib isegi hulluks ajada ja tappa. -) Haistmismeel ninas asuvad retseptorid võtavad vastu aineosakesi, mille tagajärjel tunneme lõhnu, kuid võrreldes kahe eelmisega ei ole see nii tähtis osa. Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel. Osad loomad kasutavad lõhnaaineid ehk feromoone oma territoorjumi märgistamiseks. Naistel on meestest tugevam lõhnatundlikkus. Vahel võib lõhnatundlikkus ka ära kaotada kuid seda juhtub harva. Lõhnatundlikkus on kõige parem kolmekümnendates-neljakümnendates. Lõhnu jaotatakse kuueks lille-, eeterlikud- , muskus-, kamprilaadsed-, roiskumislaadsed- ja tervad lõhnad. Igal inimesel on individuaalne ja kordumatu lõhn. Kui on mingi tugev lõhn pikka aega, siis haistmine kaobki ja sa ei tunne enam seda lõhna harjud ära.
annaabi.ee 
