kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised
– (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18. Pactum de contrahendo. – eelleping; leping lepingu sõlmimise kohta. 20. Detsembiirid (10 meest) valiti välja, kes 12 tahvli seadused kirja panid. tekst 21 lk31 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens. – kohtunik on rääkiv seadus 3
7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23
proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens – puhkav/lamav/lebav pärand (s
See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte. 3. Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek? Kui uurimistöös kasutatakse vahetult konkreetseid füüsilisi isikuid subjektidena ning kui uurimus näeb ette uurimises osalevate füüsiliste isikute mõjutamist. 4. Mis asi on nn "de lege ferenda"? Millisel juhul peab see töös sisalduma ja kuidas tuleb see vormistada? See on õigusakti eelnõu kavand, mis pannakse tabelina töö lõppu, kuis see on liialt mahukas ja koormaks põhiteksti. Vajalik siis kui autor peab vajalikuks õigusaktide muutmist või täiendamist. 5. Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded? Töö vormistamise oluline osa on küljendamine- teksti kujundamine ja paigutamine lehele.
– Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
Participium praes. act; I pv-st: -ns (nom), -ntis (gen) vincens, entis võitev; võites Parti. Perf. pass.; III pv-st: -us, a, um; victus, a, um võidetud Gerundivum (-tav); I pv-st: -ndus (m), -nda (f), -ndum (n): vincendus, vincenda, vincendum võidetav Fero, tuli, latum, verre - kandma, tooma, viima Lege verre seadust looma, andma Gerundivum: ferendus, a, um; lex, legis f. lex ferenda. De lege ferenda Parti. perf. pass. III pv-st: latus, a, um: lex lata välja antud seadus abl: de lege lata välja antud seadus. Gerundium teonimi (mille tegemise?); I pv-st: -ndi: vincenti võitmise Ius possidendi valdamise õigus (õigus vallata) Animus possidendi valdamise tahe (tahe asja vallata)
võõrandajalt omandajale; see on vastand ainult kohustusele omand lähemal ajal üle kanda. Niisiis kujutab asjaõiguskokkulepe endast täitmistehingut, millele on eelnenud kohustustehing. Eelnevatel aegadel on ägedalt võideldud asja-õiguskokkuleppe põhimõtte vastu. Seda peeti eluvõõraks eelkõige vallasasjaõiguse, aga ka kinnisasjaõiguse tarvis ja oldi arvamusel, et võlaõiguslik leping peaks üle võtma kokkuleppe funktsioonid de lege ferenda. 4.3. Vorm Asjaõiguskokkuleppe jaoks ei ole kindlat vormi ette nähtud, välja arvatud kinnisomandi ülekandmise jaoks § 925 järgi. 4.4. Asjaõiguskokkuleppe siduvus Vormivaba asjaõiguskokkulepe ei ole aga § 873 järgi siduv, olgugi et ta on kehtiv. See tähendab omapärast kõrvalekaldumist reeglist, mis kehtib peaaegu kõikide õigustehingute kohta, et kehtivus ja siduvus langevad kokku, et iga kehtiv õigustehing on niisiis ka siduv. Erandid kehtivad ainult
Accusandus, a, um 3. Part. Perf. Pass (süüdistatud) -us, a, um Accusatus, a, um (saame kolmandast põhivormist) Factum accusatum 4. Gerundium -ndi Accusandi süüdistamise Ius, iuris n Animus, i m hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis) Ius accusandi süüdistamise õigus, õigus süüdistada Animus accusandi süüdistamise tahe, tahe süüdistada Fero, fuli, latum, ferre Legem ferre Gerundivum ferendus, a, um Lex ferunda välja antav seadus De lege ferenda välja antava seaduse järgi Part. Perf. Pass latus, a, um Lex lata välja antud seadus De lege lata välja antud seaduse järgi, kehtiva õiguse kohaselt
Uurimiskaebe menetluse kasuks otsustati siin konkurentsialases kuriteos ei saa rääkida sellest, et teine pool – see, kelle suhtes ei kohaldatud leebust – oleks käsitatav kannatanuna. Kaebetee: prokuratuur, kes teatas alustamata jätmisest; riigiprokuratuur – advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Kas PS ei nõua mitte esimest kaebust MK-sse? Advokaat siin, sest see kaebus ringkonnakohtusse eeldab juristiharidust. De lege ferenda. Võiks olla ka „muu isik, kes...“ õpikus märgitu korretuur RK lahendis 3-1-1- 55-07: (ka) süüdistuskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu saab 3-liikmeline koosseis jätta läbi vaatamata ilma istungit korraldamata. § 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine – hiljem KrMS § 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah. 3-1-1-60-10: miks ei saa vaidlustada
6.3. Regionaalne käsitlus ……………………………............................ 50 6.4. Reaalne vabadusekaotus – tingimisi – rahatrahv ……………………… 51 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 54 De lege ferenda ……………………………………………………………… 57 Summary ……………………………………………………………………… 58 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ................................................ 60
Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega võib seaduse kohtima hakkamise tähtaeg olla pikem või lühem kui 10 päeva. 7. Positiivne õigus: Positiivne õigus on positivismi koolkonna kasutatav mõiste, mis hõlmab riigis kehtivaid õigusnorme tervikuna. Mingi küsimuse käsitlust positiivse õiguse seisukohalt nim. De lege lata (tõlk. Kehtiva õiguse kohaseks) käsitluseks; tulevase soovitava seaduse seisukohast lähtuvad käsitlust de lege ferenda (tõlk. Tulevase õiguse kohaseks) käsitluseks. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud (endas peidetud) õiguslikud lahendid oleks head ning õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi. Pigem vastupidi, ootuse mittetäitumine võib tekitada eitavat suhtumist nii kohtivasse õigusesse kui ka õigusesse üldse. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 8. Eraõiguse sisu (mõiste):
Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega. Juridica, 1995, nr 7, lk 306. Veelgi kitsamalt käsitati õigustloovat akti Põhiseaduse Assambleel, kus see samastati seadusandluse aktiga. Vt L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 765. 72 M. Ernits. Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. Juridica, 2001, nr 8, lk 575 viide 18. 73 A.-T. Kliimann. Õiguskord. Tartu, 1939, lk 121. 74 Mõisteid õigustloov akt ja õigusakt peavad sünonüümideks nii Ilmar Rebane kui ka Heinrich Schneider. Vt I. Rebane. Õigustloo- vatest aktidest Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi. Juridica, 1993, nr 1, lk 12; H. Schneider (viide 3), lk 21. Taasloodud Eesti Vabariigi
seaduseandja mõte; Lubatud allikad – võrdlev õigus, õiguse üldpõhimõtted, väärtused ja hinnangud Abrogatio legis expressa – seaduse avalik tühistamine, riigikohtu poolt Abrogatio legis tacita – seaduse vaikimisi tühistamine, hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel. lex posterior derogat legi priori (hilisem seadus muutab varasema seaduse, kuid mitte alati, kehtivad ka teised 2 põhimõtet De lege ferenda – väljaantava seaduse järgi Interne haldusakt – reguleerivad konkreetsete asutuste seesmist tegevust Eksterne haldusakt – väljaspool ametkonda asuvatele subjektidele adresseeritud Käskkiri – vastava ametiasutuse töö sisemiseks korraldamiseks Ultra vires – üle volituste Õigusakti formaalne õiguspärasus – kinni peetud põhilistest protseduuri, pädevuse ja vormi nõuetest Õigusakti materiaalne õiguspärasus – akti sisu vastab kehtivale õigusele- - -
korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste kataloogis võiks de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik kord ei saa süstemaatiliselt hõlmata kogu õiguskorda, sest sellisel juhul muutuks kvalifitseeritud seaduse reservatsioon lihtsaks seaduse reservatsiooniks. Õiguskord hõlmab põhiseaduse ning kõik põhiseadusega kooskõlas olevad õigusaktid, st. seadused, haldusaktid ja kohtuotsused
peavad andma oma hinnangud ja analüüsid erapooletu objektiivsusega. Kriminaalõiguse alale tõi õiguspositivismi sakslane Karl Georg von Wächter (1797-1880). Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles.
the collapse of the colonial system) 4. Non-interference in the domestic affairs of States (all countries can decide what to do on their territory, others cannot dictate this, but sometimes it can contradict with the 7 th principle) 5. The prohibition of the threat or use of force 6. Peaceful settlement of international disputes 7. Universal respect for, and observance of, human rights and fundamental freedoms for all (environmental norms Lege ferenda norm which is in the process of establishment) To use war as a legal object to resolve conflict, there has to be either self-defence or the agreement of the security council of UN (if there's a threat to peace etc). State (def) "Inter-American convention on the rights and Duties of States!" (Montevideo 26.12.1933) A permanent population biggest part are citizens of the state, + citizens of other states,
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste kataloogis võiks de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik kord ei saa süstemaatiliselt hõlmata kogu õiguskorda, sest sellisel juhul muutuks kvalifitseeritud seaduse reservatsioon lihtsaks seaduse reservatsiooniks. Õiguskord hõlmab põhiseaduse ning kõik põhiseadusega kooskõlas olevad õigusaktid, st. seadused, haldusaktid ja kohtuotsused
õigustest loobumist. Sellise nõustumise põhjused võivad olla erinevad, kuid süüdistatavat võib kallutada lühimenetluse kasuks otsustama ka KrMS § 238 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt vähendatakse lühimenetluses süüdi tunnistamise korral süüdistatava karistust automaatselt ühe kolmandiku võrra. 12.3. Kolleegiumi arvates on süüdistatavale lühimenetluses pakutav soodustus sedavõrd kaalukas, et de lege ferenda süüdistatava ütluste kui tõendi osas erandliku regulatsiooni tühistamine ja lühimenetluses kohtuasja lahendamine ilma eranditeta üksnes kriminaaltoimiku pinnalt ei oleks käsitatav loobumisena ausast kohtumenetlusest. Ausa kohtumenetluse tagamiseks lühimenetluses piisaks sellest, kui süüdistatavale tagatakse kohtumenetluses samasugused õigused, nagu on
annaabi.ee 
