1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu.
Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel.
Esiaeg ehk muinasaeg- puuduvad kirjalikud andmed Ajalooline aeg- kirjalikud andmed olemas Tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, oli alanud nende liitumine maakondadeks, mille vanemate koostööst on juttu Liivimaa Kroonikas--> riikluse kujunemise alged. Liivimaa sõja eeldused: 1.Lääne-Euroopas välja kujunenud küllalt tugev vaimne jõud katoliku kiriku näol ja poliitiline võim feodaalriikide näol. 2.Saksa kaupmeeste majanduslik huvi ja rahaline toetus. Liivimaa sõja põhjused: 1.Kiriku poolt: kirikusisene võimuvõitlus, rahuliku misjonitöö ebavõrdsus, sõjakas tsistertslaste ordu 2.Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel
enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast
piiskopkond, Tartu piiskopkond Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine) Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees. Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saaremaa Liivi Orduriik alistub Poolale ja Rootsile Venelaste pealetung, ordu hävitamine (Härgmäe lahing 1560). Eesti talurahva ülestõus. Aadlikud tundsid hirmu. Venemaa & Taani koostöö Magnus tahtis suuremat võimu, läks koostööle Ivan IV, vallutasid koos pea kogu Eesti, kuid 1577
Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette jõudsid teated kuningakoja sidemetest Euroopa feodaalriikide ja Prantsusmaalt põgenenud aadliringkondadega. Jakobiinid tegid aktiivset kuningavastast kihutustööd, mille tagajärjel puhkes Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Selle käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Seadusandlik Korpus võttis Louis XVI-lt õiguse välja anda seadusi, valitseja arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Nende sündmustega kukutati Prantsusmaal kuningavõim.
lõpust. Isanda teadmata lahkunud talupojalt nõuti trahvi. Läänemaa talurahvaõiguse järgi pidi omavoliliselt lahkunu varandus minema isandale. XV saj. algul hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Toetuti asjaolule, et talup. Oli tavaliselt jätnud tasumata koormised, mida loeti võlaks. Kui teine feodaal oli talupoja vastu võtnud nõuti võla tasumist või talupoja tagasi andmist. Tähtsaim siiski talupoja tagasisaamine. Peagi hakati Vana-Liivimaa feodaalriikide piires sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade väljaandmiseks. Pagenute kindlastegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse adra- e. haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas
et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks. Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte. Germaanlaste kuningaõigused, nn leges barbarorum, kanooniline (kiriku) õigus
päästmiseks tuli esmalt aluselt eemaldada taglas. 9. VANA-LIIVIMAA SISE- JA VÄLISPOLIITIKA 14.-16. SAJANDIL ORDU MÕJU KASV JA LANGUS. Jüriöö ülestõusu mahasurumisega tõstis Liivimaa Ordu järsult oma prestiizi Vana- Liivimaal. Harju ja Viru omandamisega suurenes ordu mõju veelgi. Vastuolud ja sisesõjad Vana-Liivimaa feodaalriikide vahel siiski ei lõppenud. Vahelduva innuga peeti neid Vana-Liivimaa kurva lõpuni. Tõsisemalt suutsid piiskopid ordu juhtpositsiooni kõigutada siiski veel vaid 14. sajandi teisel poolel, laiade rahvusvaheliste sidemetega Tartu piiskopi Dietrich Damerowi eestvedamisel. Tol õnnestus mõneks ajaks luua ulatuslik rahvusvaheline koalitsioon ordu vastu, põlgamata ära isegi bandiitide - Läänemere piraatide vitaalivendade - abi. Aeg oli selleks soodne, sest Saksa Ordu ja selle Liivimaa haru
kuuluvuse pärast puhkenud Mõõgavendade ordu ja Taani konflikti. Haldusjaotus: Oli 4 feodaalriiki: Saksa/Liiviordu valdus, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Taani kuninga Eestimaa hertsogkond. Peale Jüriöö ülestõusu(1343-1345) kiirendas Taani kuningas juba varem planeeritud müügitehingut müüa Põhja-Eesti valdus Saksa ordu kõrgmeistrile. Kes omakorda andis selle ala valitseda Liiviordu meistrile. Feodaalriikide arv vähened 4st 3le. Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad. Tüli lahendati 1238.a sõlmitud Stensby lepinguga. Liivi ordumeistri ja Riia peapiiskopi konflikti põhjuseks oli ordumeistri soovimatus alluda Riia peapiiskopile. Kodusõjad sel põhjusel kestsid kuni Eesti keskaja lõpuni. 14.saj hakkasid toimuma igaaastased Vana-Liivimaa neljaseisusliku grupi e
· Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid
üle Hispaaniasse, Prantsusmaale, Inglismaale, haarates seega peaaegu kõik Lääne-Euroopa maad. Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma rakenduse. Üheks peapõhjuseks, miks Rooma õiguse retseptsioon Saksamaal erakordse ulatuse saavutas, on see, et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks. Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte 22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt) Keskaja õiguste paljusus Tavaõigus
· Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus. · Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu). · Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu
Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud 515 sajand; Kultuur keskaegses Euroopas arenes kooskõlas muutustega ühiskonna elus, milles on eristatud kaht perioodi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. 1. periood oli kultuurivaesem, sealt on säilinud vaid üxikuid kirjanduslikke texte (nt. anglosaxi eepos "Beowulf" X saj. käsikirjas). Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa äärealadel, nagu Iirimaa ja Island. 12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur
Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks. Jüriöö ülestõus kiirendas Taani kuninga poolt juba varem kavandatud müügitehingut. Tagajärjed: · Harju-Viru läks 1346 Taani kuninga käest Saksa ordule, kellest sai suurim maavaldaja Vana-Liivimaal. Feodaalriikide arv vähenes 4lt 3le. · alles nüüd oli maa lõplikult alistatud, hakkas kujunema pärisorjus. 3 · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine · ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused:
neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on D-i meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. Pilet 5 9. KESKAJA KIRJANDUSE MÕISTE, ISLANDI KIRJANDUS, ,,VANEM EDDA", KESKAEGSED KANGELASLAULUD 5-15 sajand; Kultuur keskaegses Euroopas arenes kooskõlas muutustega ühiskonna elus, milles on eristatud kaht perioodi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. 1. periood oli kultuurivaesem, sealt on säilinud vaid üksikuid kirjanduslikke tekste (nt. anglosaksi eepos "Beowulf" X saj. käsikirjas). Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa äärealadel, nagu Iirimaa ja Island. 12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur. Rüütel pidi oskama