5. Demograafiline olukord 13-18 saj Lk 32 Kaart 3 Eesti muinasmaakond/ Kuni 1220. Sakala, Ugandi, Mõhu Eesti muinasaja lõpul enne MVV- a-d neid pole kunagi hiljem/ 8 d suurt + 4 v 6 väikemaakonda Lk 52 Kaart 6 - Eesti ala haldusjaouts 1220.-1340. 4 feodaalriiki sh Taani pärast MVV-d kuni jö ülestõusuni a-d valdus Lk 58 Kaart 1 Eesti ala haldusjaotus 1340.-1550. 3 feodaalriiki, Taani pärast jö-d kuni Liivi sõjani a-d valdused läksid Ordule Lk 88 Kaart 4 Eesti ala pärast Liivi 1580.- Eesti ala jagatud 3 sõda 1600./1620. kuningriigi valduses
pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.). Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine. Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790 Maakonnakeskuste järgi nimetatud maakonnad. Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200-1220.a.MVV'ni. Kõige algelisemad maakonnad. Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580.-1620. a. Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel. Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.-1910. a. 9 maakonad, puudub Paldiski Kaart nr 6
Liivi(maa) ordu Katoliku rüütli ordu Liivimaal tekkis 1237 aastal Mõõgavendade ordust pärast selle hävitavat lüüasaamist leedulaste käest. Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg
Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346.
1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45) keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani 13. saj-16. saj Tartu piiskopkond; valduste müümine, muutused talupoja keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras); Eestimaa hertsogkond (Taani valdus Liivi sõda 1558-1583; Vana-Liivimaa 1227; 1238-1346); 1238 Stensby poliitilise süsteemi kokkuvarisemine,
kuningale väikseks, järgnevad sõjad olid juba etteaimata Sõjakäik- venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva, vallutasid Tartu, vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja venemaa vahel, sõja lõpp. 10.Mõisted, iskud ja daatumid: Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat.
aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal;Sel aastal toimus Ümera lahing; eestlased võitsid selle lahingu;1211.aastal tahtsid mandrieestlased ja saarlased vallutada Toreida linnust(muistne vabadusvõitlus) Muistse vabadusvõitluse lõpp 1215-1127-1217.aastal toimus madisepäeva lahing; see peeti Viljandi lähedal;lahing toimus 21.09.;selles lahingus langes Lembitu;1124.a. langes Tartu Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused-moodustati 4 feodaalriiki (Tartu,Kuramaa, Saare-Lääne ja Riia peapiiskopkond);moodustati Saksa ordu Liivimaa haru;riigi eesotsas olid 2 piiskopi;feodaalses riigis oli keskseks kujuks läänimees,XVI sajandiks olid vabadest eestlastest saanud sunnimaised pärisorjad;võitlus Riia pärast Jüriöö ülestõus-see toimus 1343.aastal 23.aprillil;algatuseks oli mäekünkal süüdatud maja;süüdati ka Padise klooster;eestlastele tuli appi ordumeister oma väega;kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse; nad
maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1
1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b
ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema
koosseisu kuulusid nii eestlased kui sakslased, viimased moodustasid küll linna tuumiku. Kohalik rahvas ei suutnud kaugkaubanduses sakslastega konkureerida. Tänu ristisõjale hakkas Eesti aladel arenema linnakultuur, mis pani aluse tänapäeva linnade tekkele ning mis on suur muutus võrreldes eelneva ajaga. Erinevate maahärrade valduste piirid lähtusid üldjuhul muistsete maakondade piiridest. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju- Viru. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks, linnuses
sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Taani alad müüakse Saksa ordu Liivimaa harule: 1346 müüb Valdemar IV Atterdag Taani alad Saksa Irdu Liivimaa harule 19 000 marga eest. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: 13 saj Liivimaa haldusjaotus: Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju-Viru. maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. 2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20
toimus Eesti aladel Tulemused – eestlased kaotasid Mõju – Eesti alad laastati, rahvaarv vähenes, Eesti eliidi hävimine, muutus Eesti alade jagunemine erinevatele riikidele, eestlaste olukord halvenes Erinevused: Põhjused – MV põhjuseks ristiusu toomine, JÜ põhjuseks oma alade tagasivõitmine Käik – MV kestis kauem, JÜ alustajateks olid eestlased Tulemused - MV järel Eestis 4 feodaalriiki: Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Orduriik, Saare- Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, JÜ järel 3 feodaalriiki: Liivimaa Orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks
Mina käsitlen oma referaadis enamasti esimese ja teise nimetatud ajajärgu mõjutusi. Siinkohal toon välja, et tollaaegsest talurahvakultuurist on üsnagi vähe teada ning talupoegade elu kirjeldus 16-17.sajandil on suuresti kirja pandud väheste allikate ja oletuste põhjal. Eesti rahvakultuur 1500-1700 Taust Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist jagasid võitjad Eesti alad omavahel. Eestis moodustus neli väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad: · Taanile läks Harju-Viru (Põha-Eesti)- maahärraks Taani kuningas · Liivi orduriik (suurim sõjaline jõud Eestis)- maahärraks Liivi ordumeister · Tartu piiskopkond- maahärraks Tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile · Saare-Lääne piiskopkond- maahärraks Saare-Lääne Piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks
kolm tegurit Alexandria-Hellenism, Rooma ja Idamaad. 4 Kuni I aastatuhande lõpuni oli Bütsants enamusjaolt orjanduslik riik, kus feodaalsuhete areng toimis väga aeglaselt. Enamuse osa toodangust andsid vabad talupojad ja linnakäsitöölased. Majanduse areng viis paratamatult aga orjandusliku tootmisviisi hääbumisele ning talupoegadele feodaalkohustuste panemiseni . Need muudatused nõudsid aga tugevat feodaalriiki. Selle tarvis korraldati ümber nii sõjavägi kui ka haldus. Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt. II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul. Idast ja kagust ründasid aga petseneegid, polovetsid ja türklased- seldsukid
Tagajärjed, tulemus, mõju: PoolaRootsi suhted paranesid, sest Rootsi kuningas abiellus Poola printsessiga · 1346 müüs Taani oma valdused ära Eesti alad sakslaste käes: 3 feodaalriiki Taani Magnus tahtis suuremat võimu, soovis teha koostööd. Poolaga läbirääkimised ebaõnnestusid, · Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud
Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Eesti haldusjaotus ja võimusuhted 13.-16. sajandil Stensby leping. Feodaalriigid 13.-14. sajandil ja 14.-16. sajandil. Vana-Liivimaa maapäevade algus. Stensby leping- 1238a sõlmitud leping, mille eesmärgiks oli lõpetada Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud Mõõgavendade ordu ja Taani konflikti. Haldusjaotus: Oli 4 feodaalriiki: Saksa/Liiviordu valdus, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Taani kuninga Eestimaa hertsogkond. Peale Jüriöö ülestõusu(1343-1345) kiirendas Taani kuningas juba varem planeeritud müügitehingut müüa Põhja-Eesti valdus Saksa ordu kõrgmeistrile. Kes omakorda andis selle ala valitseda Liiviordu meistrile. Feodaalriikide arv vähened 4st 3le. Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad
Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583,
annaabi.ee 
