Fenoloogilised aastaaja Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sensoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil.
sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu. Klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva. Nagu näha, on klimatoloogilise talve pikkuse arvutamine küllalt keerukas. 4 FENOLOOGILISED AASTAAJAD Looduses korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse fenoloogilisi aastaaegu. Paikkonniti ilmuvad fenoloogilisi aastaaegu piiritlevad nähtused eri aegadel, sest nad sõltuvad õhutemperatuurist ja teistest klimaatilistest tingimustest. Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis
¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ¡ Aastaajad jaotatakse põhiliselt kahte rühma: v Fenoloogilised aastaajad v Astronoomilised aastaajad ¡ Fenoloogilised aastaajad sõltuvad temperatuuri tõusust ning langusest. ¡ Astronoomilised aastaajad sõltuvad Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Fenoloogiliste ning astronoomiliste aastaaegade nimetused kattuvad. Kuidas vahelduvad aastaajad erinevates loodusvööndites? ¡ Aastaajad on selgelt väljendunud parasvöötmes, vähem lähistroopikas ning arktilistel aladel.
lõunapoolkerale,samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Päikese näiv aastane tee läbi sodiaagivöö tähtkujude Vastu Päikest me muidugi seda taeva osa ei näe, milles Päike viibib (mis on Päikese taga), näeme aga keskööl otse lõunas taevasfääril diameetriliselt vastas asuvat tähtkuju.Tähtkujusid, mida päike aasta jooksul läbib, nim. sodiaagi- ehk loomavööks. Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev biloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime- ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood.
taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ajalist reeglipärasust. Fenoloogia põhineb vaatlustel - fenoloogilised vaatlused. Näiteks fikseeritakse ajaliselt seemnete idanemine (juveniilse arengufaasi algus), õiepungad moodustamine (täiskasvanu arengufaasi algus), viljade valmimine (embrüonaalse faasi lõpp).
Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine. Setts and the city Badger tasso, määr, mäger Kuidas taimed käituvad Taimede käitumise alla mõeldakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele. Taimed võivad kiiresti liikuda nagu loomad selleks, et hirmutada putukherbivoore või et näidata suurematele herbivooridele hambaid (astlaid).
avanevad noored lehed ja millal on lehed saanud normaalse suuruse. Välistöödel ja koondtabeleis kasutatakse tähtsamate fenofaaside märkimiseks märke: Fenoloogiliste vaatluste tulemuste üldistamisel ja avaldamisel kasutatakse kolme peamist moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad juhud iga vaatluspunkti kohta. 2. Fenoloogilised kaardid. Samajoontega piiratud alad, kus mingi fenoloogiline nähtus algab üheaegselt. 3. Fenoloogilised spektrid. Võrdlevalt ühe taimekoosluse või mõne taimeüksuse tähtsamate liikide fenofaaside ajaline kulg. Spekter näitab, millised taimed õitsevad, viljuvad või koltuvad üheaegselt annab pildi koosluse ilme muutustest aja jooksul. Fenoloogliste nähtuste pikaajaline uurimine võimaldab välja töötada fenoloogiliste
Kuna kõik päikesesüsteemi planeedid liiguvad enam-vähem ühes tasapinnas, siis maalt vaadates näeme neid alati taevas ligikaudu ühel joonel (ekliptikal) paiknevana. Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast Maa pinnalt, siis need liikumised on näivad, nad oleksid tegelikud, kui Maa oleks nende liikumuste liikumatu keskpunkt. · Astronoomilised aastaajad-need, mis on kalendri järgi paika pandud, neid piiritlevad pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne · Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta, pöörleb ümber oma telje nii, et Maa poole jääb üks ja sama külg, looded. Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem- kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu
Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5 optika, aktinomeetria, atmmosfääri keemia, Depositsioon – gaasilisest otse tahkesse Fenoloogilised – seotud taimede ja Kiirguse hajumine (Rayleigh’ ja Mie atmosfääri dünaamika, atmosfääri elekter loomadega (nt: kevad: lehed lehtuvad, hajutamine). piirkihi füüsika Soojuse ülekande viisid. toomingav õitsevad jne)
Seeme kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest. Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1...100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979). Kood Lühikirjeldus Makrostaadium 0: idanemine 00 Kuiv seeme 01 Seemnete pundumise algus 03 Pundumise lõpp 05 Idujuur seemnest väljunud 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav Makrostaadium 1: Lehe areng 10 Esimene leht sinkast väljunud
nii mehhaaniline, bioloogiline kui ka keemiline Välja arvutatud paljude kultuuride kahjurite kohta tk/ruutmeetril või tk/taimel teatud kasvufaasis ja mitu% sihukesi taimi on Tõrjekriteeriumi välja töötamine · Võimalik kahjustuse aste ja selle mõju saagile · Keemilise tõrje tasuvust · Keemilise tõrje mõju keskkonnale · Kultuurtaime arengufaasi · Kahjurite fenoloogiat (fenoloogilised kaardid) · ilmastikutingimusi Pestitsiid · Jaotused mitmel erineval alusel Tõrjutava objekti alusel Toime iseloomu alused (puute, süsteemsed, sööt, hingamismürgid, laia- ja kitsa valivusega, üldhävitava) Keemilise koostise alusel · Anorgaanilised ühendid (elavhõbeda-, vääsvli-, vaseühendid) · Orgaanilised ühendid (kloor- ja fosfororgaanilised ühendid,
Pühadest hiidedest ei tohtinud murda oksi, korjata hagu ega minna neile nii lähedale, et sinu peale oleks paistnud puu vari. Iga kord kui võeti midagi looduselt , tuli anda tagasi midagi. Allikatesse ohverdati hõbedalaaste, ohvrikividele asetati andameid. Usuti, et kui kaitstakse loodust, kaitseb loodus inimesi. 12. Millal ja kus loodi esimene looduspark endises NSVLis? Esimene looduskaitseala NSVL aja l oli Lahemaa Rahvuspark, mis asutati 1971.aastal. 13. Mis on fenoloogilised signalisaatornähtused ? Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 14. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 15. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja?
Füsiotüüp. Füsiomorfotüüp. Funktsionaalsete gruppide ruumiline määratlus taimekooslustes. Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel. Igasugune klassifitseerimine sõltub klassifitseerijast, erinevate klassifitseerijate rühmitused ei kattu. Läbi aegade on kasutatud paljusid kriteeriume funktsionaalsetesse rühmadesse paigutamisel, näiteks mõned: eluvormid, morfoloogia, asukoht võrastikus, fenoloogilised rütmid, organi struktuur, füsioloogilised karakteristikud, jne. Iga ökosüsteemi iga taseme saab jagada elementide gruppideks, selle aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: 1.Integratsiooni kriteerium - käsitletakse funktsionaalseid nende integreerituse tasandil. Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo
Pühadest hiidedest ei tohtinud murda oksi, korjata hagu ega minna neile nii lähedale, et sinu peale oleks paistnud puu vari. Iga kord kui võeti midagi looduselt , tuli anda tagasi midagi. Allikatesse ohverdati hõbedalaaste, ohvrikividele asetati andameid. Usuti, et kui kaitstakse loodust, kaitseb loodus inimesi. 11. Millal ja kus loodi esimene looduspark endises NSVLis? Esimene looduskaitseala NSVL aja l oli Lahemaa Rahvuspark, mis asutati 1971.aastal. 12. Mis on fenoloogilised signalisaatornähtused ? Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 13. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 14. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja?
Pühadest hiidedest ei tohtinud murda oksi, korjata hagu ega minna neile nii lähedale, et sinu peale oleks paistnud puu vari. Iga kord kui võeti midagi looduselt , tuli anda tagasi midagi. Allikatesse ohverdati hõbedalaaste, ohvrikividele asetati andameid. Usuti, et kui kaitstakse loodust, kaitseb loodus inimesi. 12. Millal ja kus loodi esimene looduspark endises NSVLis? Esimene looduskaitseala NSVL aja l oli Lahemaa Rahvuspark, mis asutati 1971.aastal. 13. Mis on fenoloogilised signalisaatornähtused ? Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 14. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 15. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja?
0,1 mm ja rohkem. Sajupäevade hulk on üldiselt sisemaal suurem kui saartel. Külmal aastaajal on sademed suhteliselt nõrgemad võrreldes suvega. Sajupäevi on keskmiselt kõige rohkem hilissügisel ja talve I poolel. Seevastu langeb tugevamate sademetega (10 mm ja rohkem) päevade maksimum enamasti augustikuule. Auramine Eestis. 55)Tuuled Eestis. Pilvisus Eestis. 56) Eesti piirkondade kliima iseärasused. Tee omad järeldused vastuste nr 52, 53 ja 54 järgi... 57)Fenoloogilised aastaajad Eestis. - Varakevad ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 0 C° - Päris kevad temperatuur tõuseb üle 5 C°; ööpäeva keskmine temperatuur üle 10 C°; algab mai esimestel päevadel ja lõpeb siis kui lõpevad kevadised öökülmad ehk juuni I dekaad - Suvi juuni I dekaad kuni septembri I dekaad - Südasuvi ööpäeva keskmine temperatuur üle 15 C°; kestab ~50 päeva, kui kui kõrvalekalded on suured siis 10-95 päeva; juuni lõpp kuni augusti II dekaad
o Va need, kus keegi lükatakse territooriumilt välja) Muutused levikus · Liikumine toimub keskmiselt 19km põhjapoole aastas, sest talved on läinud suhteliselt pehmemaks (vt slaid 7 kiivitajast) · Prantsusmaal on temperatuur viimase 20 aasta jooksul kõvasti muutunud o Liigid on nihkunud 91 km, kuid temperatuurid 273 km põhja poole · Linnud jäävad kliima soojenemist maha, nad ei suuda enam endale õigeid pesitsustingimusi leida Fenoloogilised nihked · Nihkumine on kliimaga tugevas seoses 86% Inglismaa liikide munemise algus on seotud temperatuur või vihmaga (slaid 9) · Hooajalises kliimad on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine o Sigimine ja munemine tuleb ajastada enne röövikute aega (poegade kasvatamise peaks jääma röövikute aega, ehk siis on ju kõige enam toitu). Seda otsust on raske teha
turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puude pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid erinevate liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50
Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. 11 Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puude pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid erinevate liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg.
kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puuliikide pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust -35...50 ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. Kääbus seedermänd, dauuria, siberi ja vene lehis, madal- ja vaevakask, soo- ja
annaabi.ee 
