Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab ''mäleta, et sa oled surelik''. Arvan, et ''Surmatants'' oli omal ajal ja ka kaasajal suurepäraselt fatalismi illustreeriv suurteos, teadustamaks piltlikult kõigile inimestele, et pole oluline kes sa oled või palju sul võimu on surm jõuab paratamatult igaüheni.
Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5
vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3. Passiivne kriitilisus on skeptitsism 4. Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade. Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi. Kriitilisus Skeptitsism maailmavaade Passiivsus fatalism Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus
kõrvaltvaataja. Raamat on jagatud osadeks, kus Petsorinit tutvustatakse erinevate inimeste kaudu: * Bela antakse hinnang Maksim Maksimõtsi kaudu, kes on liiga lihtsakoeline, et Petsorinit mõista. * Maksim Maksimõts hinnang autori silme läbi. * Petsorini päevik lugu sellet, kuidas Petsorin püüab suhelda salakaubavedajatega, keda ei kujutata romantiliste röövlitena. * Toman * Vürstitar Mary lugu Petsorini naistest, Grusnitskist. * Fatalist arutlus fatalismi ja egoisimi üle, kus autor arvab, et fatalism on omane rahvale ning egoism haritlastele, öeldes, et fatalism on idamaade mõtteviis ning egoism pigem euroopalik. Petsorini ja Onegini võrdlus Onegini ja Petsorini elus on ühine see, et nad mõlemad on haritud Peterburi aadlikud, kes kannatvad spliini küüsis ega suuda vastata armastusele. Nende sõbrad muutusid nende vaenlasteks ja nad meeldisid naistele, sest olid sarmikad ja seega muudkui võrgutasid neid, kuid ise lahkusid nende
■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) ■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik –
omadused, nt. Petsorini vastandlikkus kõrgseltskonnaga. Grusnitski kuulub sinna, talle meeldib mängida. Petsorini naised - kuna Petsorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda,
(Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui
Naiste õiguste temaatika. Diderot viitab ka sellele, mis kloostriseinte vahel aset leiab – erootiline motiiv. „Rameau vennapoeg“ (1762) – prantsuse keeles ilmub alles 19. Sajandil. Väljendab taaskord valgustuslikke ideid. „Fatalist Jacqouis ja tema isand“ (1773) – tegevus viidud paljudesse paikadesse. Humoristlik ja optimistlik teos. Talupojamotiiv. Arutletakse ka fatalismi üle. 6. loeng 12.10.15 – eelromantism Suur osa romantismi ideestikust kujunes välja valgustuse ajal. Mingis mõttes võib öelda, et romantism on valgustuse äärmus. Valgustusel oli kaks faasi: 1. Materialistlik, empiiriline 2. Sentimentalistlik, tundeline -> see on ka eelduseks romantismi kujunemisele. Eelromantism ehk preromantism – see on aeg, mis käib enne romantismi teket. Tähtis on meelde jätta, et žanrid ei vahetu kella pealt, vaid see vahetus on sujuv.
1. Jumal on üks 2. usk inglitesse nad on sõnumitoojad 3. usk prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse prohvetid on andnud inimestele teada, kuidas elada; Koraan on kõige täuslikum ilmutus inimkonnale; 4. usk Kohtupäeva need, kes on käitunud hästi, lähevad paradiisi; Kohtupäeva ei pea ootama usumärtrid need, kes on usu eest surnud; 5. usk ettemääratusse siin maailmas ei juhtu midagi ilma Jumala tahtmata, teadmata, usk fatalismi. Need on need asjad, mis on ära märgitud ka Koraanis. 23. oktoober 2007 Usu tunnistamine on islamis oluliseks asjaks ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on Jumala saadik. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas: õhtul pärast päikeseloojangut, enne keskööd, enne päikesetõusu, keskpäeval ja enne päikeseloojangut. Islam on kõige puhtam religioon maailmas palvetaja ja palvekoht peab olema puhas. Sealt tuleb ka palvevaiba traditsioon
filosoofiaõppejõud ja pidas loenguid analüütilise filosoofia alal ka USA-s, on ta tuntud mees positivistide leeris. Teiselt poolt aga Benthami ja Austini reformijana ja vana positivismi kriitika hea tundjana on ta populaarne ka positivismi vastaste seas Harti üks radikaalsemaid samme on loobumine positivistlikust printsiibist, mille kohaselt on õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks 18 olukord, et seadusandja võib tahta ja käskida mida tahes (voluntarism) ning seadusele allutatul ei jää midagi muud üle, kui sellele käsundile pimesi alluda (fatalism). Harti kontseptsioon on selles
kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese. Mida enam usuvad inimesed saatusesse, fatalismi, välisesse määratlemisesse, seda vähem kohanemisvõimelisemad nad on. *Mida hoolikamalt on inimesi valitud tänu siis nende oskustele ja võimetele, seda paremini on nad võimelisemad kohanema. *Olulisel kohal on ka realistlikud ootused selle kohta, mis neid ees ootab. Mida enam inimese ootused elu ja töö kohta vastavad sellele, mis tegelikkused ka toimub, seda õnnelikum on inimene. *Mida suuremaid muutusi peavad inimesed läbi
määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese. Mida enam usuvad inimesed saatusesse, fatalismi, välisesse määratlemisesse, seda vähem kohanemisvõimelisemad nad on. *Mida hoolikamalt on inimesi valitud tänu siis nende oskustele ja võimetele, seda paremini on nad võimelisemad kohanema. *Olulisel kohal on ka realistlikud ootused selle kohta, mis neid ees ootab.. Mida enam inimese ootused elu ja töö kohta vastavad sellele, mis tegelikkused ka toimub, seda õnnelikum on inimene. *Mida suuremaid muutusi peavad inimesed läbi elama ja mida suurema hulga uute asjadega tuleb
psühholoogilise parandamise võimaluse. Psühhoteraapiast saab kindla eesmärgi ja vahenditega spetsiaalne protsess. 2. Tervel on võimalik häirunust aru saada, sest nad ei ole erineva psüühikaga olendid. 3. Häirunul on võimalik omaenese psüühika baasil tervemaks saada, ta ei ole tervest täienisti erineva psüühikaga olend ega pea oma mehhanisme tervenisti kõrvale heitma. 4. Ühtsusel tuginev seletus teeb häiresse suhtumise kergemeelsemaks. Ei ole fatalismi lootusetule ummikteele sattumise pärast. Peale seletavate osade tahab käesolev kursus pakkuda ka mõned kirjeldused. RHK-10 kaudu saame lühikese ülevaate psüühika- ja käitumishäiretest, omandame olulisemate häirete diagnostilised ja diferentsiaaldiagnostilised tunnused. Häirete seletamise ja ravimise tänapäevase seisu mõistmiseks on hea teada natuke ka patopsühholoogia ja psühhiaatria ajaloost
transtsedentne substantsi rakendamine. Naturalism – kõik allub loodusseadustele ja teaduslikult saab seletada. Naturalism läheb liigakaugele ja on tehtud väide asjade iseenda kohta, mida ei saa teha. Fatalism – kõik allub põhjuslikkusele, siis pole olemas vaba tahet. Kui viimane oleks võimalik, siis moraali ei saaks olla. Fatalism räägiks asjadest iseendast, aga nii ei saa teha. Transtsendentaalsed ideed aitavad kummutada materialismi, naturalismi ja fatalismi. Spekulatsioon on sünonüüm teoreetiline. Teoreetiline huvi, mis püüdleb objektiivsetele kirjeldustele, mis on piiratud nähtuste sfääri. Moraal ja teadus peavad olema ühilduvad. Leidma mõlemat oma legitiimse koha ratsionaalses maailmapildis – mõlemal oma autonoomiasfäär, kuhu teine pool ei sekku. Igal ühel omad põhjendused oma piirides – autonoomsus. Ühildumine. Mis on ideede positiivne funktsioon, mida traditsiooniline metafüüsika ei jäädvustanud ehk
tema loomingul oli oluline koht ,,sotsialistliku realismi" kui nõukogude juhtiva kirjandusliku suuna arenemisel. 48) Maurice Maeterlinck Pariisis tutvus sümbolistidega; see mõjutas elu ja loomingut; nimetatud mõtlejaks ja filosoofiks, kes nägi ülesannet eluõpetuse jagamises. 1911 Nobeli kirjanduspreemia. Kirjanduslikku teed alustas luuletajana. Loomingust: läbiv motiiv surma pidev kohalolek; intensiivselt kujutas armastuse ja surma vastuolu; inimene paigutatud maailmavaatelisse fatalismi; inimene kosmiliste jõudude meelevallas; talle omane fatalism. Leiab, et inimese tegutsemine mõttetu, laseb tegelastel laskuda eksistentsiaalsesse VAIKIMISSE. Uus teatriesteetika kasvas välja näitekirjandusest. Maeterlincki puhul vorm rahulik, liikumatu, sõna, mida lausutakse vaikselt, ei mingeid karjeid, ei tormilisust. Selline dramaturgia vajab lavakunstnikult uusi vahendeid. Teatrist saab otsekui pühakoda. Sümbolism tekkis peamiselt hariduseliidi hulgas
Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sünd- mused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises
Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid
kõrvaltvaataja. Raamat on jagatud osadeks, kus Petsorinit tutvustatakse erinevate inimeste kaudu: * Bela antakse hinnang Maksim Maksimõtsi kaudu, kes on liiga lihtsakoeline, et Petsorinit mõista. * Maksim Maksimõts hinnang autori silme läbi. * Petsorini päevik lugu sellet, kuidas Petsorin püüab suhelda salakaubavedajatega, keda ei kujutata romantiliste röövlitena. * Taman * Vürstitar Mary lugu Petsorini naistest, Grusnitskist. * Fatalist arutlus fatalismi ja egoisimi üle, kus autor arvab, et fatalism on omane rahvale ning 50 egoism haritlastele, öeldes, et fatalism on idamaade mõtteviis ning egoism pigem euroopalik. 30. FR. TUGLASE ELU JA LOOMING, ÜHE NOVELLI ANALÜÜS 1886-1971. Alguses oli Mihkelson, 1933 sai ka kodanikunimeks Tuglas, enne oli ainult kirjanikunimi see. Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas